Originaalis: De principatibus novic qui armis propriis et virtute acquiruntur 'Oma relvade ja vaprate tegudega saavutatud uutest printsipaatidest'; peab olema: novis, ilmselt on tegemist trükiveaga.

Mooses vabastas iisraellased Egiptusest vangipõlvest ja kehtestas esimese seadusandluse; Kyros II Suur (599-529 eKr) oli Pärsia kuningriigi rajaja; Theseust (IX-VIII eKr) peetakse Atika ühendajaks Ateena ülemvõimu alla; Romulus oli legendaarne Rooma linna asutaja.

Võib ka: rääkima, juttu puhuma. Moosese käsitlemine "tühipalja ajaloost pärit riigimehena" käesolevas peatükis oli üks kahest katoliku kiriku poolt Machiavelli loomingule esitatud formaalsest süüdistusest; karistuseks sai käesolev teos aukoha Index Librorum Prohibitorum'is.

1550: ehkki temal oli .

1987: virtù dello animo.

1550: kasuks.

1550: uusi asju.

Girolamo Savonarola (1452-1498), dominikaani munk, üks Firenze vabariigi juhtidest 1494-1498. Köitis firenzelaste meeli apokalüptiliste ettekuulutustega; heideti kirikust välja 1497. a., poodi ketserina 1498. a mais, laip põletati.

Sürakuusa strateeg, hiljem türann Hieron II (u 306-241 eKr) sõdis I Puunia sõjas (264-241 eKr) alul kartaagolaste, hiljem roomlaste poolel (Polybius VII; Justinus XXIII, 4).

1950: quod nihil illi deerat ad regnandum praeter regnum (Polybius VII, 8; Justinus, XXIII, 4).

Originaalis: De principatibus novis qui alienis armis et fortuna acquiruntur 'Võõra relva ja saatuse toel saavutatud uutest printsipaatidest'; 'Võõra' on siin ka tähenduses 'mitte enda, teisele kuuluva.' Allpool näeme, et fortuna võib olla nii võimu saavutanu kui ka teda võimule aidanu atribuudiks, tähendades ühtaegu nii 'saatust, õnne' kui ka '(varanduslikku) seisundit; edukust'.

Dareios I (522-486 eKr) jagas Pärsia riigi 20 satraapkonnaks, kuhu kuulusid ka Kreeka linnad Väike-Aasias ("Joonias") ja Dardanellides ("Hellespontoses"); võimu teostasid Dareiose määratud satraabid.

Machiavelli peab silmas Rooma sõdurkeisreid Marcusest kuni Maximinuseni; 'ära ostes', võib ka korrumpeerides, kõlbeliselt rikkudes [per corruzione].

1550: neid ülendanu.

S.t., saatuse poolt valitsejaametist ja võimust ilmajäetuna [in privata fortuna].

Francesco Sforza tõusis võimule naides oma patrooni tütre ning pöörates hiljem virtù'likult ehk III aastatuhande terminites: reeturlikult, relvad Ambrosia vabariigi vastu.

Cesare Borgia (1476-1507) sai paavst Aleksander VI pojana 16-aastaselt piiskopiks, 18-aastaselt kardinaliks. Vallutas 1501. a Louis XII toetusel Romagna ning pidas plaani Toscana ja teiste Kesk-Itaalia alade vallutamiseks. Leidis pärast isa surma varjupaiga hispaanlaste juures ja suri kuulsusetult Navarras.

Cesare Borgia võimu saavutamine ja kaotamine oli otseses seoses isa "saatuse" (vt. sõnaseletusi: fortuna) muutumisega.

St., olemasolevaid ja plaanide elluviimisel tekkivaid tulevasi raskusi [difficultá presenti e future].

1550: puudub.

Kuigi Romagna ja Marche maakonnad olid põliselt Kiriku jurisdiktsiooni all, polnud Kirikul nende üle siiski reaalset võimu. Milano hertsog Ludovico Sforza toetas oma sugulasi, Imola ja Forlg krahvinnat Caterina Riario Sforzat ning Pesaro valitsejat Giovanni Sforzat; veneetslased plaanitsesid Romagna hõivamist.

Omavahel vaenujalal olevad Orsini ja Colonna aadlisuguvõsad Roomas etendasid tähtsat osa XII-XIV saj. Itaalia poliitika- ja kultuurielus.

Cesare Borgia isa Rodrigo (paavst Aleksander VI 1492-1503) ja Louis XII läbirääkimistel saavutati do ut des: paavst nimetas kardinaliks kuninga peaministri, Roueni peapiiskopi Georges d'Ambois ning lahutas Louis XII abielu Charles VIII õega. Louis omakorda andis paavsti pojale Valentinois' hertsogi tiitli (itaaliapäraselt Valentino) ja lubas sõjalist abi Romagna vallutamiseks. Aleksander VI leping prantslastega täitis paavsti jaoks ka veneetslaste neutraliseerimise eesmärki.

Cesare Borgia vallutas Romagna 1499. a. nov. - 1501. a. apr.

S.t., oma kahtlustustele Orsinide suhtes...

Cesare Borgia alistas Faenza 1501. a. apr., vallutas Bologna lossi 1501. a. 30. apr.

Rahulolematute firenzelaste pealekäimisel oli Louis XII sunnitud sekkuma ja keelama hertsogi edasised vallutused Toscanas (1502. a. suvel).

S.t., määras neid seisusekohastele ametikohtadele sõjaväes ja valitsuses.

1502. a oktoobris toimus Magiones (Bagionide villas Trasimeno järve kaldal Umbrias) koosolek, millest sai vormiliselt alguse Cesare Borgia vastane vandenõu, milles osalesid Bentivogliod, Orsinid, Baglioni, Pandolfo Petrucci, Vitellozzo Vitelli ja Oliverotto da Fermo; vandenõuga kaasnesid arvukad ülestõusud C. Borgia valdustes.

S.t., selleks et pääseda selliste liitudega kaasnevast riskist.

Paolo Orsini leppimine Cesare Borgiaga leidis aset Imolas 1502. a 25. oktoobril.

Tuginedes isiklikule kontaktile ja asetleidnud sündmustele, kirjutas Machiavelli 1503. a jaanuaris Descrizione del modo tenuto dal duca Valentino nello ammazzare Vitellozzo Vitelli, Oliverotto da Fermo, il signor Pagolo e il duca Gravina Orsini ('Kirjeldus, kuidas pidas end ülal hertsog Valentino Vitellozzo Vitelli, [jt.] tapmisel'), andes üsna tõetruu, kuid mõneti juba üldistatud pildi Cesare Borgia tegevusest rahulolematuste mahasurumisel ja poliitiliste vastaste kõrvaldamisel.

'ja ta oli iseäranis veendunud' [parendogli massime] puudub 1905. a. Milano väljaandest (op. cit. p. 35).

Cesare Borgia kasutas oma majordoomus Remirro de Orcot Romagna rahustamiseks ning kõrvaldas ta pärast ülesande täitmist 1502. a detsembris (Remirro de Orcot süüdistati toiduainetega spekuleerimises ja sidemetes Magione vandenõulastega). Firenze saadikuna sel ajal Cesare Borgia juures viibinud Machiavelli oli sündmuste pealtnägijaks.

Kaitsja (advokaat) [lo avvocato] esines nii kaitsja kui süüdistaja rollis.

Sündmus leidis aset 26. XII 1502.

Aleksander VI ootamatu surm (18. VIII 1503. a) katkestas paavsti läbirääkimised hispaanlastega.

Eelnenud lõigus kasutas Machiavelli tegijanimena vaid ühe korra sõna 'hertsog', ülejäänud puhkudel asesõna 'tema', mis jätab tegijanime suhteliselt lahtiseks. Eespool oli juttu hertsogi isa, paavst Aleksander VI oleviku hooltest ja raskustest; XI ptk.-s märgib Machiavelli, et paavst viis oma plaanid ellu poja käe läbi.

St., et võtta paavstilt võimalus ja ettekääne (1550: ettekäänded) nende toetuseks välja astuda.

St., võita Kardinalide kolleegiumis (organ, mis valib uue paavsti) võimalikult palju poolehoidjaid.

Cesare Borgia vallutas Piombino 1501. a septembris, Perugia 1503. a jaanuaris ning pidas läbirääkimisi Pisa omandamiseks; hertsogi tegevus ohustas Firenze julgeolekut.

Firenze uus aasta algas 25. märtsil, Aleksander VI suri 18. augustil 1503. a.
1950: märgitud lauseosa on sulgudes.

Hispaanlased piirasid Gaetad, Prantsuse sõjavägi oli Rooma naabruses.

Julius II saavutas alles neli kuud pärast Aleksander VI surma seda, et Cesare Borgia andis Romagna linnadele käsu alistuda uuele paavstile.

1550: poolsurnud;
1813: poolelus.

Võib arvata, et isa surm ja poja haigus olid seotud ühe ja sama mürgiallikaga. Konklaavi päevil viibis Machiavelli Firenze vabariigi saadikuna Roomas ja oli C. Borgia ambitsioonide läbikukkumise tunnistajaks. Ettekandes Sinjoriiale kommenteeris Machiavelli üsna irooniliselt Cesare Borgia naiivsust, kes uskus Giuliano della Rovere (valiti paavstiks Julius II nime all 28. okt. 1503. a.) lubadusi säilitada talle Romagna ja Kiriku Gonfaloniere ametikoht.

Vastavalt: "San Piero ad Vincula": Giuliano della Rovere, paavst Julius II; "Colonna": kardinal Giovanni Colonna; "San Giorgio": kardinal Raffaello Riario; "Ascanio": kardinal Ascanio Sforza, Francesco Sforza poeg.

1550: pontifikaadi saavutanult.

Borgia'd olid Hispaania päritolu.

"Roano", s.t Roueni peapiiskop Georges d'Ambois (1460-1510) oli Louis XII peaminister.

Originaalis: De his qui per scelera ad principatum pervenere 'Kuritegelikul teel printsipaadini tõusnutest'.
1550, 1950: kuritegude abil;
1813: kuriteo abil. 

'millest kumbagi [...] arvele' - 1905 a. Milano väljaandes on see lauseosa sulgudes.

'Isaamaaks' ehk patria'ks, oli Machiavellile ja tema kaasaegsetele eelkõige kodulinn, s.o linn(vabariik), milles nad elasid.

Sürakuusa türann Agathokles (361-289 eKr) allutas Sürakuusa oma võimule 317 eKr, andis testamendiga sürakuusalastele tagasi demokraatia. Machiavelli allikaks on Justinus (XXII).

S.t., läbi kogu elu, ametiredeli erinevatel astmetel [per li gradi della sua etá] (1550: per li gradi della sua fortuna).

S.t., Sürakuusa sõjaväe juhiks.

'Amilcar': Kartaago väejuht Hamilkar (Hannibali isa), sõdis Sitsiilias 319-313 eKr.

St., ilma et kodanikud teda mingilgi viisil takistanud oleks.

1550: pidama madalamaks.

Oliverotto Euffreducci da Fermo (1475-1502) teenis kondotjeerina Cesare Borgiat, vallutas 26. dets. 1501. a Fermo; osales 1502. a oktoobris Magione vandenõus, misjärel tapeti.

Paolo Vitelli oli quattrocento II poole üks kuulsamaid kondotjeere. Firenze vabariigi sõjas Pisaga oli firenzelaste palgal; 1499. a kahtlustati reetmises ja raiuti pea maha.

1550: üks Vitellozzo vägede esimestest meestest.

S.t., rakendas võimu kinnistamiseks mitmeid tsiviil- ja sõjaväelise iseloomuga meetmeid.

Arutlustes... (I rmt., 9. ptk) lausub Machiavelli, et laita tuleb seda, kes rakendab vägivalda hävitamise eesmärgil, mitte seda, kes rakendab julmust headel eesmärkidel.

1550: üks ainus kord.

Originaalis: De principatu civili 'Tsiviilprintsipaatidest'.

St., nii õnne kui kavalust selle realiseerimisel [astuzia fortunata]. 1950: märgitud lauseosa on sulgudes.

S.t. nimetatud kahest erinevast suundumusest [da questi dua appetiti diversi].

Valitsusvormide arengut käsitleb Machiavelli pikemalt teoses Arutlusi... (I rmt.); ainuvalitsusest [principato] kasvab välja türannia, vabadusest [libertá] oligarhia ja rahvavalitsusest anarhia; käsitus pärineb Polybioselt.

S.t., valitsemissoovi.

St., püüavad saavutada heategusid, teeneid [cercano gradi].

S.t., need, kes suudavad anda tarka ja asjatundlikku nõu [che sono di buono consiglio].

1550: puudub.

St., tõusnud võimule.

St., kindlat ja muutumatut normi [certa regola].

Nabis, Sparta türann (u 205-192 eKr).

1550: tõeliselt võiduka [vittoriosissimo].

Võib ka: lämule, kõntsale, sopale; eesti keeles on tavaks öelda: rajab oma plaanid liivale.

St., allutab end illusioonidele, pettekujutlusile [dassi a intendere].

Rooma rahvatribuunid, vennad Tiberius (162-133 eKr) ja Gaius Sempronius (153-121 eKr) Gracchused viisid ellu senativastast poliitikat. Esimene tapeti Kapitooliumil, teine laskis pärast lüüasaamist optimaatidelt tappa ennast oma orjal. Giorgio Scali oli Ciompi ülestõusu ajal üks popolaanide juhtidest; hukati 1382. a.
1550: Gracchus (ains.); 1950: märgitud lauseosa on sulgudes.

S.t., julge [uomo di cuore].

St., oskab elustada ja köita kodanikkonda tervikuna [universale] oma vapruse ja korraldustega.

St., absoluutsele ainuvõimule või türanniale [allo (ordine) assoluto].

1550: linnavalitsuse.

1550: puudub.

1550: tema valitsemise.

Originaalis: Quomodo omnium principatuum vires perpendi debeant 'Mil viisil tuleks hinnata kõigi printsipaatide sõjajõudu'.

St., relvastada täiearvulise ja adekvaatse sõjaväe [esercito iusto].

1550: vaenlastele.

Kuigi Machiavelli ise Saksamaal ei käinud, viibis ta Firenze saadikuna 1508. a Maximilian I õukonnas (Šveitsis ja Tiroolis); Saksamaaga seotud küsimusi vaatleb Machiavelli veel kolmes kirjutises: Legazioni alle imperatore (1507-1508), Rapporto di cose della Magna (1508) ja Ritratti della cose della Magna (1508).

1550: puudub.

Originaalis: De principatibus ecclesiasticis 'Kiriklikest printsipaatidest' (pontifikaatidest).

Võib ka: "...on ainult need riigid turvalised ja õnnelikud" [Solo adunque questi principati sono sicuri e felici].

Loe: pontifikaadid, vt. sõnaseletusi: pontificato.

1550: kõrgematel põhjustel.

Vastavalt Püha Liiga (1511) ja Cambrais liiga (1508) kaasabil.

Tegelikult oli veel suur hulk väiksemaid riiklikke moodustusi.

"Soolasõjas" (1482-1484) toetasid Ferrarat Napoli, Firenze, Milano, Mantova ja Urbino valitsejad, hiljem ka Sixtus IV (oli alul veneetslaste liitlane). Sõda lõppes Bagnoli rahuga (1484), millega Veneetsia omandas Rovigo ja Polesino.

Machiavelli nimetab Rooma paavsti pontifex'iks, ehkki õige oleks pontifex maximus.

Francesco della Rovere, frantsiskaanlaste kindral, paavstina Sixtus IV (1471-1484); sai tuntuks nepotismiga.

Rodrigo Borgia, paavstina Aleksander VI (1492-1503). Sai tuntuks indulgentside müügi, nepotismi, poliitiliste vastaste hävitamisega jms; temast oli pikemalt juttu VII peatükis.

Giuliano della Rovere, paavst Julius II (1503-1513).

Machiavelli peab silmas kiriklike institutsioonide kasutamist tuluallikana.

Julius II vallutas Bologna 1506. a. nov.

Giovanni de'Medici, Lorenzo I Toreda poeg, paavst Leo X (1513-1521).