![]() | ![]() | ||
| Kakskeelne väljaanne | Edizione bilingue | ||
| Eesti/itaalia keeles | In estone/italiano | ||
| XII peatükk | |
| 183 | Originaalis: Quot sint genera militiae et de mercenariis militibus 'Kui palju väeteenistuse liike on olemas ja palgasõduritest'. |
| 184 | 1848: puudub. |
| 185 | S.t., on kasutanud aastate kestel muretul vaid palgasõdurite teenuseid. |
| 186 | Charles VIII 1494. a sõjakäiku kutsuti "kriidisõjaks", sest ainsaks pingutuseks oli sõjaväe majutamiseks määratud majade märgistamine kriidiga. Nimetuse autoriks peetakse Aleksander VI-t. |
| 187 | Machiavelli viitab Girolamo Savonarolale. Tegemist on sõnademänguga: it. k. peccato tähendab nii 'pattu' kui 'viga, eksimust'. |
| 188 | St., areneb türanniaks, despootiaks. |
| 189 | Pärast I Puunia sõda (264-241 eKr) tõusis Kartaago sõjavägi üles, kuna neile polnud makstud palka. |
| 190 | Aleksander Suure isa Philippos II (382-336) viis Kreekas ellu oma hegemonistlikke plaane, allutas Teeba 338. eKr. |
| 191 | Caravaggio lahing toimus 15. septembril 1448. a.; 'Filippo': Milano hertsog Filippo Maria Visconti. |
| 192 | Napoli kuninganna Giovanna II lapsendas ja kuulutas pärijaks Aragoni kuninga Alfonso V di Aragona (1421). Fr. Sforza isa, Muzio Attendolo Sforza (1369-1424) ja Napoli kuninganna Giovanna II tegevust vaatleb Machiavelli lähemalt Firenze ajaloo I rmt 38. ptk. |
| 193 | 1813: polnud [kujunenud] vastasseisu. |
| 194 | 'Giovanni Aucut': Sir John Hawkwood, kondotjeer; alul Viscontide (1361-1377), seejärel Firenze teenistuses (1377-1393). Juhtis inglastest koosnevat väesalka Compagnia Bianca ('Valge väesalk'). |
| 195 | Quattrocento I poolel oli Itaalias kaks mõjukat palgasõdurite grupeeringut, mida juhtisid vastavalt Andrea Fortebraccio da Montone ning Muzio ja Francesco Sforzad. |
| 196 | Originaalis on verb venire mitmuse kolmanda isiku imperatiivis, ent mõlemad kasutada olevad itaaliakeelsed kommenteeritud väljaanded väidavad olevat tegemist trükiveaga; siiski võib lauset mõista ka nii: "saamaks maiku oma eksimusest oli firenzelastel vaja jõuda..." |
| 197 | St., hakkasid kasutama palgasõjaväe teeneid. Veneetsia poliitika maismaal aktiviseerus XIV sajandil. |
| 198 | Carmagnola krahv Francesco Bussone (u 1380-1432) teenis kondotjeerina alul Viscontisid, siis veneetslasi. Purustas Maclodio lahingus (1427) Viscontid. Pärast ebaõnnestunud katseid vallutada Cremona ja Lodi süüdistasid veneetslased teda reetmises ja hukkasid. |
| 199 | Vastavalt: Bartolomeo Colleoni da Bergamo (1400-1475) sai Caravaggio lahingus (1448) lüüa Fr. Sforzalt; Roberto da San Severino (1418-1487) juhtis veneetslaste sõjaväge võitlustes Ferrara pärast ("Soolasõjas" (1482-1484)); Pitigliano krahv Niccolò Orsini teenis veneetslasi sõjas Cambrai liiga vastu (1508-1509). |
| 200 | Vailate (Agnadello) all said veneetslased 1509. a märtsis hävitavalt lüüa Cambrai liiga vägedelt. |
| 201 | "Keisririik": Saksa-Rooma riik, Püha Rooma riik, keisririik (962-1806). Saksa mõju Itaalias hakkas nõrgenema umbes XIII sajandi 2. poolest. |
| 202 | Cuneo krahv Alberigo da Barbiano (1344-1409) asutas Compagnia di Santa Giorgio (Püha Jüri väesalk), esimese palgasõdurite väesalga Itaalias. |
| 203 | 1550: Itaalia vägesid. |
| 204 | Vastavalt: Charles VIII; Louis XII; Fernando II Katoliiklane; šveitsi palgasõdurid (Navarra (1500) ja Ravenna (1512) lahingus). |
| XIII peatükk | |
| 205 | Originaalis: De militibus auxiliariis, mixtis et propriis 'Abiliste, segatud ja oma vägedest'. 'Abiline' osutab valitsejast jõult tugevamale ja 'sõber' jõult nõrgemale liitlasele. |
| 206 | Julius II ei tulnud prantslastelt Ferrara vallutamisega toime ja sõlmis kokkuleppe hispaanlastega (Püha Liiga, 1511). |
| 207 | 1550: paavst Julius II eeskujust, mis on veel värske;
|
| 208 | St., Fernando II Katoliiklase. |
| 209 | Ravenna lahingus (1512) päästis kaotuse äärel olnud hispaanlasi lüüasaamisest prantsuse väejuhi surm ja paavsti "palgalehel" olnud šveitsi palgasõdurite sekkumine. |
| 210 | 1500. a juunis toetas Louis XII firenzelasi u 8000 sõduriga. |
| 211 | Üks Paleiologostest (Joannes VI Cantacuzenus (1300-1383)) kutsus 1353. a endale appi osmanite väeosa Suleimani juhtimisel. |
| 212 | 1848: laiskus ja aeglus. |
| 213 | Charles VII(1422-1461), Prantsusmaa kuningas, asutas 1435-1436 ratsaväelastest ja nn vabaküttidest koosnevad "Ordonnantsi kompaniid" [Compagnie di Ordonnance]; viis lõpule Saja-aastase sõja ning vabastas 1453. a-ks maa inglastest. Charles VII poeg Louis XI (1461-1483) lõpetas vabaküttide värbamise ja asendas nad šveitsi palgasõduritega. |
| 214 | S.t., minetanud kogu jõu ja tähtsuse. |
| 215 | Pole miskit nõrgemat ega ebakindlamat võimsuse mainest, mis ei tugine omaenese jõule (Tacitus, Annaalid, XIII, 19). |
| 216 | St., Moosese, Kyrose, Theseuse ja Romuluse. |
| XIV peatükk | |
| 217 | Originaalis: 'Quod principem deceat circa militiam 'Millised peaksid olema valitseja hooled väeteenistuse alal'. Ajavahemikus 1519-1520 valmis Machiavellil traktaat Dell'Arte della querra 'Sõjakunstist'; sõna arte tähendab veel 'teadust', 'reeglite süsteemi', 'pettust, kavalust, salalikku võtet', 'tegevusala'. |
| 218 | Esimene poeg, Ludovico il Moro, kaotas hertsogkonna 1500. a; teine poeg Massimiliano kaotas hertsogkonna teist korda 1515. a septembris; 1512-1515 oli ta hertsog. (Tavaliselt väidetakse, et teos valmis Machiavellil 1513. a, kuid antud lause ei sobi selle arvamusega kokku.) |
| 219 | Philopoimen (u. 253-183 eKr): Ahhaia liidu kaheksakordne strateeg. |
| 220 | Machiavelli peab silmas Xenophoni kirjutatud Pärsia kuninga Kyros II Suure (559-529 eKr) elulugu Kyropedeia't. |
| XV peatükk | |
| 221 | Originaalis: De his rebus quibus homines et praesertim principes laudantur aut vituperantur. |
| 222 | Machiavelli peab silmas eelnevat teoloogilis-moraliseerivat kirjandust valitsejatest (vt. nt. Allan H. Gilbert. Machiavelli's Prince and its Forerunners. Durham, N. C., 1938). Arvatavasti on peatükid XV-XIX kirjutatud vastuseks samal teemal kirjutanud autoritele. |
| 223 | Võib ka: viletsaks, õnnetuks; armetuks; ihnsaks; hädiseks, haledaks; alatuks. |
| 224 | Sõna-sõnalt: inimlike tingimuste tõttu, mis seda ei võimalda [per le condizioni umane che non lo consentono]. |
| 225 | St., ei tule vältida mitte niivõrd pahesid kui nende avalikukstulekut. |
| XVI peatükk | |
| 226 | Originaalis: De liberalita et parsimonia. Liberalitá tähendab veel 'õilsust; väärikust'; parsimonia: 'säästlikkust, mõõdukust'.
|
| 227 | St., demonstratiivselt rakendatav heldus. |
| 228 | Fernando II Katoliiklasest on pikemalt juttu XXI ptk. |
| 229 | Helde olemaks on vaja kulutada, kulutamine ent vähendab seda, mida kulutatakse, ja ühtlasi võimalust olla helde. |
| XVII peatükk | |
| 230 | Originaalis: De crudelitate et Pietate; et an sit melius amari quam timeri, vel e contra. |
| 231 | St., XV peatüki 2. lõigus ülesloetletud omaduste juurde. |
| 232 | Tegelikult Pistoiat ei hävitatud, vaid linn sai tugevalt kannatada "mustade" ja "valgete" partei omavahelise võitluse käigus (1501-1502); Sinjoriia saadikuna oli Machiavellil kolmel korral võimalus jälgida sündmuste arengut Pistoias. |
| 233 | 1950: Ja Vergilius ütleb Dido suu läbi:... [E Virgilio nella bocca di Dido dice:]. |
| 234 | "Üksnes ju oht ning see, et mu riik ja valdus nii vastsed, sundind on/ kaitseks mind siin kõikjale määrama valveid" (Aeneis, I, 563-564), tlk. Ants Oras. Dido oli antiikmütoloogias Pygmalioni õde, Kartaago asutaja. |
| 235 | St., kedagi hukates ei tohiks valitseja konfiskeerida kogu hukatu varandust, et mitte sattuda hukatu suguvõsa vaenu alla. |
| 236 | Publius Cornelius Scipio (u 235-183 eKr) sõdis 211-206 eKr prokonsulina Hispaanias (206 eKr tõusis sõjavägi tema vastu üles); võitis 202 eKr Zama lahingus Hannibali ja kogu II Puunia sõja. Vastased süüdistasid teda selles, et erakorralisi volitusi kasutades olevat ta ohustanud vabariiklikku korda. Machiavelli tugineb Titus Liviuse Ajaloole (XXVIII). |
| 237 | Quintus Fabius Maximus Verrucosus, hüüdnimi Cunctator (Viivitaja), viiekordne konsul (surn. 203 eKr). |
| XVIII peatükk | |
| 238 | Originaalis: Quomodo fides a principibus sit servanda. |
| 239 | St., mõistukõnes, allegooriliselt [coppertamente]. |
| 240 | Cheiron oli kreeka mütoloogias tark ja hea kentaur, kes õpetas paljudele kreeka kangelastele ravikunsti, jahipidamist, ratsutamist, relvade valmistamist ja muusikat. |
| 241 | Cicero De officiis I, 13, 41. |
| 242 | St., need, kes jäävad lihtsameelselt lootma ainult lõvi jõule, ei saa eelnimetatud vajadusest aru, ning ei pruugi märgata püüniseid. |
| 243 | Võib ka: ausad, korralikud, jne., jne. [buoni]. |
| 244 | Et ta tundis hästi "siinpoolset maailma", õnnestusid tema pettused pidevalt - nii, nagu ta seda Jumalalt oma tõotuspalvetes (ad votum) oli palunud.
|
| 245 | 1550: puudub. |
| 246 | 1550: puudub. |
| 247 | 1550: puudub. |
| 248 | Umbes: pilgu ette jõuab kõigile, nähtust saavad aru vähesed. |
| 249 | Machiavelli peab silmas Fernando II Katoliiklast. |
| 250 | 1550: puudub. |
| 251 | 1550: võimust ja reputatsioonist; 1813: reputatsioonist ja võimust; 1950: reputatsioonist või võimust. |
| XIX peatükk | |
| 252 | Originaalis: De contemptu et odio fugiendo. |
| 253 | St., kui üldiseid juhiseid [sotto queste generalita]. |
| 254 | 1550: armetuks. |
| 255 | S.t., häbi ja hukkamõistu esilekutsuvais tegudes [nelle altre infamie]. |
| 256 | Täpsemalt: inimgruppidelt, ühiskonna sotsiaalsetelt gruppidelt [alle universalitá degli uomini]. |
| 257 | St., välispoliitilise olukorra stabiilsuse korral jääb stabiilseks ka sisepoliitiline olukord. |
| 258 | 1848: elab ja korraldab. |
| 259 | Pärast Medicite restauratsiooni sattus Machiavelli ka ise vandenõus süüdistatuna vanglasse (1513). |
| 260 | 'Praegune messer Annibale': Annibale II Bentivoglio (1469-1540), Bologna valitseja 1510-1512; 'vanaisa messer Annibale': Annibale I Bentivogli, mõrvati 1445. a. juunis Battista Canneschi poolt, misjärel tema 6-aastase poja Giovanni kasvatamine ja Bologna valitsemine usaldati Annibale nõbu vallaspojale; Bolognas asetleidnud sündmustest on pikemalt juttu Firenze ajaloo VI raamatus. |
| 261 | St., teisi (mees)liinis pärijaid. |
| 262 | 1550: panna nobiile langema meeleheitesse. |
| 263 | St., põhiseadusliku iseloomuga institutsioone [costituzione]. |
| 264 | Philippe IV Ilus (1285-1314) kutsus 1302. a. kokku generaalstaadid (États genéraux). |
| 265 | Populaarideks nimetati Vanas-Roomas demokraate, rahvaparteid, siin tähendab sõna feodaalaristokraatia tähtsuselt madalamaid esindajaid jt. seisuselt madalamal asetsevaid kodanikke. |
| 266 | Rooma keisrid varase keisririigi ajajärgust (161-238 pKr); Machiavelli allikas on Herodius. |
| 267 | 1550: puudub. |
| 268 | St., lihtseisusest keisriks tõusmisega kaasnenud uudse olukorra tõttu... [per novitá]. |
| 269 | 1905. a. Milano tekstis on siinkohal: meelsamini [piu volentieri]. |
| 270 | St., saavutas võimu pärimisõiguse alusel. Marcus Aurelius, Antoninus (26. IV 121-17. III 180.), keiser al. 161. a.; põlvnes Hispaania päritolu senaatorite perekonnast. |
| 271 | St., sõdureid distsiplineerituna ja kodanikke kuulekaina. |
| 272 | Pertinax, Publius Helvius (1. VIII-28. III 193.), keiser al. 1. I 193, vabakslastu poeg; Pertinaxiga rahulolematud pretoriaanid tapsid ta ülestõusu ajal Roomas. |
| 273 | Võib ka: kõlbeliselt, moraalselt rikutud; äraostetud; eksiteele viidud [corrotta]. |
| 274 | St., ilma eelneva kohtuliku juurdluseta [iniudicato]. |
| 275 | Commodus, Marcus Aurelius C. Antoninus (31. VIII-31. XII 192. eKr), keiser al. 17. III 180., Antoninuste dünastia viimane esindaja. Severus: Septimus Severus, Lucius (11. IV 146. - 4. II 211. eKr), keiser al. 9. IV 193., pärit romaniseerunud puunia perekonnast Põhja-Aafrikast. Purustas kolmes kodusõjas teised troonitaotlejad: 193. a. pretoriaanide keisrikandidaat Didius Julianuse, 194. a. riigi idaalade leegionide poolt valitud keisri Pescennius Nigeri ning 197. a. Britannia sõjaväeosade ja Gallia aristokraatide trooninõudleja Clodius Albinuse; suri sõjakäigul Britannias. Antoninus Caracalla: Marcus Aurelius Severus Antoninus (4. IV-8.IV 217), keiser al. 4. II 211., esimese sõdurkeisri Septimus Severuse poeg; mõrvati pretoriaanide prefekt Opelius Macrinuse poolt, kes sai ise lühikeseks ajaks tema järglaseks. |
| 276 | St., ei põrkunud tagasi ("ei löönud risti ette") mingisugusestki vägivallast... [non perdonorono ad alcuna qualitá di iniuria]. |
| 277 | Võib ka: laiskusest, lodevusest, loidusest; hooletusest, energia puudusest, aeglusest [ignavia]. |
| 278 | St., Illüürias. |
| 279 | 1550: keiserliku kaardiväe. |
| 280 | St., selle ettekäände taha varjudes [sotto questo colore]. |
| 281 | St., jagada temaga keisri kõrget ametikohta ning sellega kaasnevat au ja väärikust [partecipare quella dignita con lui]. |
| 282 | 1550: puudub. |
| 283 | 1848: puudub. |
| 284 | Maximinus, Gaius Julius Verus (172/173 - 10. V 238), keiser al. III 235; pärines talupojaperekonnast Traakiast; tapeti mässuliste sõdurite poolt Aquileia lähistel. |
| 285 | 1550: puudub. |
| 286 | 1550: esmalt. |
| 287 | Elagabalus: Marcus Aurelius Antoninus (204 - 11. III 222.), keiser al. 8. VI 218; Macrinus kuulutati sõdurite poolt keisriks, ei kuulunud Severuste dünastiasse; Julianus: Didius Julianus, keiser al. 193. a. (60 päeva). |
| 288 | Vastavalt: Türgi ja Egiptuse sultani. |
| 289 | 1813: järgida. |