Kakskeelne väljaanneEdizione bilingue
Eesti/itaalia keelesIn estone/italiano

Kommentaarid

XII peatükk
183 

Originaalis: Quot sint genera militiae et de mercenariis militibus 'Kui palju väeteenistuse liike on olemas ja palgasõduritest'.

184 

1848: puudub.

185 

S.t., on kasutanud aastate kestel muretul vaid palgasõdurite teenuseid.

186 

Charles VIII 1494. a sõjakäiku kutsuti "kriidisõjaks", sest ainsaks pingutuseks oli sõjaväe majutamiseks määratud majade märgistamine kriidiga. Nimetuse autoriks peetakse Aleksander VI-t.

187 

Machiavelli viitab Girolamo Savonarolale. Tegemist on sõnademänguga: it. k. peccato tähendab nii 'pattu' kui 'viga, eksimust'.

188 

St., areneb türanniaks, despootiaks.

189 

Pärast I Puunia sõda (264-241 eKr) tõusis Kartaago sõjavägi üles, kuna neile polnud makstud palka.

190 

Aleksander Suure isa Philippos II (382-336) viis Kreekas ellu oma hegemonistlikke plaane, allutas Teeba 338. eKr.

191 

Caravaggio lahing toimus 15. septembril 1448. a.; 'Filippo': Milano hertsog Filippo Maria Visconti.

192 

Napoli kuninganna Giovanna II lapsendas ja kuulutas pärijaks Aragoni kuninga Alfonso V di Aragona (1421). Fr. Sforza isa, Muzio Attendolo Sforza (1369-1424) ja Napoli kuninganna Giovanna II tegevust vaatleb Machiavelli lähemalt Firenze ajaloo I rmt 38. ptk.

193 

1813: polnud [kujunenud] vastasseisu.

194 

'Giovanni Aucut': Sir John Hawkwood, kondotjeer; alul Viscontide (1361-1377), seejärel Firenze teenistuses (1377-1393). Juhtis inglastest koosnevat väesalka Compagnia Bianca ('Valge väesalk').

195 

Quattrocento I poolel oli Itaalias kaks mõjukat palgasõdurite grupeeringut, mida juhtisid vastavalt Andrea Fortebraccio da Montone ning Muzio ja Francesco Sforzad.

196 

Originaalis on verb venire mitmuse kolmanda isiku imperatiivis, ent mõlemad kasutada olevad itaaliakeelsed kommenteeritud väljaanded väidavad olevat tegemist trükiveaga; siiski võib lauset mõista ka nii: "saamaks maiku oma eksimusest oli firenzelastel vaja jõuda..."

197 

St., hakkasid kasutama palgasõjaväe teeneid. Veneetsia poliitika maismaal aktiviseerus XIV sajandil.

198 

Carmagnola krahv Francesco Bussone (u 1380-1432) teenis kondotjeerina alul Viscontisid, siis veneetslasi. Purustas Maclodio lahingus (1427) Viscontid. Pärast ebaõnnestunud katseid vallutada Cremona ja Lodi süüdistasid veneetslased teda reetmises ja hukkasid.

199 

Vastavalt: Bartolomeo Colleoni da Bergamo (1400-1475) sai Caravaggio lahingus (1448) lüüa Fr. Sforzalt; Roberto da San Severino (1418-1487) juhtis veneetslaste sõjaväge võitlustes Ferrara pärast ("Soolasõjas" (1482-1484)); Pitigliano krahv Niccolò Orsini teenis veneetslasi sõjas Cambrai liiga vastu (1508-1509).

200 

Vailate (Agnadello) all said veneetslased 1509. a märtsis hävitavalt lüüa Cambrai liiga vägedelt.

201 

"Keisririik": Saksa-Rooma riik, Püha Rooma riik, keisririik (962-1806). Saksa mõju Itaalias hakkas nõrgenema umbes XIII sajandi 2. poolest.

202 

Cuneo krahv Alberigo da Barbiano (1344-1409) asutas Compagnia di Santa Giorgio (Püha Jüri väesalk), esimese palgasõdurite väesalga Itaalias.

203 

1550: Itaalia vägesid.

204 

Vastavalt: Charles VIII; Louis XII; Fernando II Katoliiklane; šveitsi palgasõdurid (Navarra (1500) ja Ravenna (1512) lahingus).

XIII peatükk
205 

Originaalis: De militibus auxiliariis, mixtis et propriis 'Abiliste, segatud ja oma vägedest'. 'Abiline' osutab valitsejast jõult tugevamale ja 'sõber' jõult nõrgemale liitlasele.

206 

Julius II ei tulnud prantslastelt Ferrara vallutamisega toime ja sõlmis kokkuleppe hispaanlastega (Püha Liiga, 1511).

207 

1550: paavst Julius II eeskujust, mis on veel värske;
1813: Julius II värskest eeskujust.

208 

St., Fernando II Katoliiklase.

209 

Ravenna lahingus (1512) päästis kaotuse äärel olnud hispaanlasi lüüasaamisest prantsuse väejuhi surm ja paavsti "palgalehel" olnud šveitsi palgasõdurite sekkumine.

210 

1500. a juunis toetas Louis XII firenzelasi u 8000 sõduriga.

211 

Üks Paleiologostest (Joannes VI Cantacuzenus (1300-1383)) kutsus 1353. a endale appi osmanite väeosa Suleimani juhtimisel.

212 

1848: laiskus ja aeglus.

213 

Charles VII(1422-1461), Prantsusmaa kuningas, asutas 1435-1436 ratsaväelastest ja nn vabaküttidest koosnevad "Ordonnantsi kompaniid" [Compagnie di Ordonnance]; viis lõpule Saja-aastase sõja ning vabastas 1453. a-ks maa inglastest. Charles VII poeg Louis XI (1461-1483) lõpetas vabaküttide värbamise ja asendas nad šveitsi palgasõduritega.

214 

S.t., minetanud kogu jõu ja tähtsuse.

215 

Pole miskit nõrgemat ega ebakindlamat võimsuse mainest, mis ei tugine omaenese jõule (Tacitus, Annaalid, XIII, 19).

216 

St., Moosese, Kyrose, Theseuse ja Romuluse.

XIV peatükk
217 

Originaalis: 'Quod principem deceat circa militiam 'Millised peaksid olema valitseja hooled väeteenistuse alal'. Ajavahemikus 1519-1520 valmis Machiavellil traktaat Dell'Arte della querra 'Sõjakunstist'; sõna arte tähendab veel 'teadust', 'reeglite süsteemi', 'pettust, kavalust, salalikku võtet', 'tegevusala'.

218 

Esimene poeg, Ludovico il Moro, kaotas hertsogkonna 1500. a; teine poeg Massimiliano kaotas hertsogkonna teist korda 1515. a septembris; 1512-1515 oli ta hertsog. (Tavaliselt väidetakse, et teos valmis Machiavellil 1513. a, kuid antud lause ei sobi selle arvamusega kokku.)

219 

Philopoimen (u. 253-183 eKr): Ahhaia liidu kaheksakordne strateeg.

220 

Machiavelli peab silmas Xenophoni kirjutatud Pärsia kuninga Kyros II Suure (559-529 eKr) elulugu Kyropedeia't.

XV peatükk
221 

Originaalis: De his rebus quibus homines et praesertim principes laudantur aut vituperantur.

222 

Machiavelli peab silmas eelnevat teoloogilis-moraliseerivat kirjandust valitsejatest (vt. nt. Allan H. Gilbert. Machiavelli's Prince and its Forerunners. Durham, N. C., 1938). Arvatavasti on peatükid XV-XIX kirjutatud vastuseks samal teemal kirjutanud autoritele.

223 

Võib ka: viletsaks, õnnetuks; armetuks; ihnsaks; hädiseks, haledaks; alatuks.

224 

Sõna-sõnalt: inimlike tingimuste tõttu, mis seda ei võimalda [per le condizioni umane che non lo consentono].

225 

St., ei tule vältida mitte niivõrd pahesid kui nende avalikukstulekut.

XVI peatükk
226 

Originaalis: De liberalita et parsimonia. Liberalitá tähendab veel 'õilsust; väärikust'; parsimonia: 'säästlikkust, mõõdukust'.
1813: vaesusest [miseria].

227 

St., demonstratiivselt rakendatav heldus.

228 

Fernando II Katoliiklasest on pikemalt juttu XXI ptk.

229 

Helde olemaks on vaja kulutada, kulutamine ent vähendab seda, mida kulutatakse, ja ühtlasi võimalust olla helde.

XVII peatükk
230 

Originaalis: De crudelitate et Pietate; et an sit melius amari quam timeri, vel e contra.
1813: Della crudelta e clemenza, e se egli é meglio essere amato, che temuto.
1950: Della crudelta e pietá; e s'elli é meglio esser amato, che temuto, o piutosto temuto che amato.

231 

St., XV peatüki 2. lõigus ülesloetletud omaduste juurde.

232 

Tegelikult Pistoiat ei hävitatud, vaid linn sai tugevalt kannatada "mustade" ja "valgete" partei omavahelise võitluse käigus (1501-1502); Sinjoriia saadikuna oli Machiavellil kolmel korral võimalus jälgida sündmuste arengut Pistoias.

233 

1950: Ja Vergilius ütleb Dido suu läbi:... [E Virgilio nella bocca di Dido dice:].

234 

"Üksnes ju oht ning see, et mu riik ja valdus nii vastsed, sundind on/ kaitseks mind siin kõikjale määrama valveid" (Aeneis, I, 563-564), tlk. Ants Oras. Dido oli antiikmütoloogias Pygmalioni õde, Kartaago asutaja.

235 

St., kedagi hukates ei tohiks valitseja konfiskeerida kogu hukatu varandust, et mitte sattuda hukatu suguvõsa vaenu alla.

236 

Publius Cornelius Scipio (u 235-183 eKr) sõdis 211-206 eKr prokonsulina Hispaanias (206 eKr tõusis sõjavägi tema vastu üles); võitis 202 eKr Zama lahingus Hannibali ja kogu II Puunia sõja. Vastased süüdistasid teda selles, et erakorralisi volitusi kasutades olevat ta ohustanud vabariiklikku korda. Machiavelli tugineb Titus Liviuse Ajaloole (XXVIII).

237 

Quintus Fabius Maximus Verrucosus, hüüdnimi Cunctator (Viivitaja), viiekordne konsul (surn. 203 eKr).

XVIII peatükk
238 

Originaalis: Quomodo fides a principibus sit servanda.

239 

St., mõistukõnes, allegooriliselt [coppertamente].

240 

Cheiron oli kreeka mütoloogias tark ja hea kentaur, kes õpetas paljudele kreeka kangelastele ravikunsti, jahipidamist, ratsutamist, relvade valmistamist ja muusikat.

241 

Cicero De officiis I, 13, 41.

242 

St., need, kes jäävad lihtsameelselt lootma ainult lõvi jõule, ei saa eelnimetatud vajadusest aru, ning ei pruugi märgata püüniseid.

243 

Võib ka: ausad, korralikud, jne., jne. [buoni].

244 

Et ta tundis hästi "siinpoolset maailma", õnnestusid tema pettused pidevalt - nii, nagu ta seda Jumalalt oma tõotuspalvetes (ad votum) oli palunud.
1550: puudub.

245 

1550: puudub.

246 

1550: puudub.

247 

1550: puudub.

248 

Umbes: pilgu ette jõuab kõigile, nähtust saavad aru vähesed.

249 

Machiavelli peab silmas Fernando II Katoliiklast.

250 

1550: puudub.

251 

1550: võimust ja reputatsioonist; 1813: reputatsioonist ja võimust; 1950: reputatsioonist või võimust.

XIX peatükk
252 

Originaalis: De contemptu et odio fugiendo.

253 

St., kui üldiseid juhiseid [sotto queste generalita].

254 

1550: armetuks.

255 

S.t., häbi ja hukkamõistu esilekutsuvais tegudes [nelle altre infamie].

256 

Täpsemalt: inimgruppidelt, ühiskonna sotsiaalsetelt gruppidelt [alle universalitá degli uomini].

257 

St., välispoliitilise olukorra stabiilsuse korral jääb stabiilseks ka sisepoliitiline olukord.

258 

1848: elab ja korraldab.

259 

Pärast Medicite restauratsiooni sattus Machiavelli ka ise vandenõus süüdistatuna vanglasse (1513).

260 

'Praegune messer Annibale': Annibale II Bentivoglio (1469-1540), Bologna valitseja 1510-1512; 'vanaisa messer Annibale': Annibale I Bentivogli, mõrvati 1445. a. juunis Battista Canneschi poolt, misjärel tema 6-aastase poja Giovanni kasvatamine ja Bologna valitsemine usaldati Annibale nõbu vallaspojale; Bolognas asetleidnud sündmustest on pikemalt juttu Firenze ajaloo VI raamatus.

261 

St., teisi (mees)liinis pärijaid.

262 

1550: panna nobiile langema meeleheitesse.

263 

St., põhiseadusliku iseloomuga institutsioone [costituzione].

264 

Philippe IV Ilus (1285-1314) kutsus 1302. a. kokku generaalstaadid (États genéraux).

265 

Populaarideks nimetati Vanas-Roomas demokraate, rahvaparteid, siin tähendab sõna feodaalaristokraatia tähtsuselt madalamaid esindajaid jt. seisuselt madalamal asetsevaid kodanikke.

266 

Rooma keisrid varase keisririigi ajajärgust (161-238 pKr); Machiavelli allikas on Herodius.

267 

1550: puudub.

268 

St., lihtseisusest keisriks tõusmisega kaasnenud uudse olukorra tõttu... [per novitá].

269 

1905. a. Milano tekstis on siinkohal: meelsamini [piu volentieri].

270 

St., saavutas võimu pärimisõiguse alusel. Marcus Aurelius, Antoninus (26. IV 121-17. III 180.), keiser al. 161. a.; põlvnes Hispaania päritolu senaatorite perekonnast.

271 

St., sõdureid distsiplineerituna ja kodanikke kuulekaina.

272 

Pertinax, Publius Helvius (1. VIII-28. III 193.), keiser al. 1. I 193, vabakslastu poeg; Pertinaxiga rahulolematud pretoriaanid tapsid ta ülestõusu ajal Roomas.

273 

Võib ka: kõlbeliselt, moraalselt rikutud; äraostetud; eksiteele viidud [corrotta].

274 

St., ilma eelneva kohtuliku juurdluseta [iniudicato].

275 

Commodus, Marcus Aurelius C. Antoninus (31. VIII-31. XII 192. eKr), keiser al. 17. III 180., Antoninuste dünastia viimane esindaja. Severus: Septimus Severus, Lucius (11. IV 146. - 4. II 211. eKr), keiser al. 9. IV 193., pärit romaniseerunud puunia perekonnast Põhja-Aafrikast. Purustas kolmes kodusõjas teised troonitaotlejad: 193. a. pretoriaanide keisrikandidaat Didius Julianuse, 194. a. riigi idaalade leegionide poolt valitud keisri Pescennius Nigeri ning 197. a. Britannia sõjaväeosade ja Gallia aristokraatide trooninõudleja Clodius Albinuse; suri sõjakäigul Britannias. Antoninus Caracalla: Marcus Aurelius Severus Antoninus (4. IV-8.IV 217), keiser al. 4. II 211., esimese sõdurkeisri Septimus Severuse poeg; mõrvati pretoriaanide prefekt Opelius Macrinuse poolt, kes sai ise lühikeseks ajaks tema järglaseks.

276 

St., ei põrkunud tagasi ("ei löönud risti ette") mingisugusestki vägivallast... [non perdonorono ad alcuna qualitá di iniuria].

277 

Võib ka: laiskusest, lodevusest, loidusest; hooletusest, energia puudusest, aeglusest [ignavia].

278 

St., Illüürias.

279 

1550: keiserliku kaardiväe.

280 

St., selle ettekäände taha varjudes [sotto questo colore].

281 

St., jagada temaga keisri kõrget ametikohta ning sellega kaasnevat au ja väärikust [partecipare quella dignita con lui].

282 

1550: puudub.

283 

1848: puudub.

284 

Maximinus, Gaius Julius Verus (172/173 - 10. V 238), keiser al. III 235; pärines talupojaperekonnast Traakiast; tapeti mässuliste sõdurite poolt Aquileia lähistel.

285 

1550: puudub.

286 

1550: esmalt.

287 

Elagabalus: Marcus Aurelius Antoninus (204 - 11. III 222.), keiser al. 8. VI 218; Macrinus kuulutati sõdurite poolt keisriks, ei kuulunud Severuste dünastiasse; Julianus: Didius Julianus, keiser al. 193. a. (60 päeva).

288 

Vastavalt: Türgi ja Egiptuse sultani.

289 

1813: järgida.