Vähem kui 15 000 sõnast koosneva traktaadi itaaliakeelsed kommenteeritud väljaanded ei hoia kokku ruumi teksti selgituste arvelt, kuid samas kipuvad kommentaarid raamatuti lahku minema. Alljärgnevalt mõned itaaliakeelsed sõnad ja nende tõlkevasted.

amico: sõber, soosija, kaaslane; toetaja, poolehoidja; valitsejast jõult nõrgem liitlane (kollaboratsionist?)

armi (mitm.): relvad; sõjavägi, sõdurid; sageli ülekantud tähenduses: sõjaline jõud; kaitsevahendid

ausiliare: abi-, abistav, toetav, abiks olev; valitsejast jõult tugevam liitlane

autorità: võim, mõjuvõim, autoriteet; poliitilisele ja sõjalisele jõule ning virtù'le (vt. allpool) tuginev autoriteet

barone: parun, aadel; sõnal on ka pejoratiivne varjund: petis, suli, kaabakas; lollpea, tolvan

città: linn; tähendab tavaliselt linnvabariiki, st. linna koos juurdekuuluva territooriumi ehk contado'ga

cittadino: linnakodanik, linlane, mingi linna (linnvabariigi) kodanikkonna täieõiguslik liige

condottiere: kondotjeer, palgasõdurite väeosa pealik; tuleneb itaaliakeelsest sõnast condotta (leping palgatingimustest ja tööülesannetest)

fortuna: saatus, ettemääratus; olukord, seisund; staatus; edukus; õnn, õnnelik juhus; õnnetus, õnnetu saatus; rikkus, varandus; XXV ptk.-s möönab Machiavelli, et Saatus ja Jumal võivad olla määrajaks umbes poolte inimeste tegude üle, sageli on raske tõmmata piiri Saatuse ja Jumala vahele

fra': lühend sõnast frate 'vend', tarvitatakse munkade nime ees

iure hereditario: pärimisõigus

imperio: ülevõim, võim, käsutamisõigus; keisririik, impeerium; keisri amet; keisri võimu all olev territoorium

legaat: Vana-Roomas väejuhi või provintsi asevalitseja abiline

membro: liiges, kehaliige; valitseja põlisele territooriumile lisanduv valdus

messer: messer, härra; väljapaistva linnakodaniku nimetus

mutazione: muutus; muudatus, vahetamine

nobile: nobiil, ülik; patriits; aristokraat; sotsiaalse redeli ülemise astme hõivanud sinjoor

patrone: patroon, eestseisja, eestkostja; keskajal mingi territoriaalüksuse üle senjoraalõigust omav isik

pontifex: paavst, pontifex (õige oleks: pontifex maximus)

pontificato: pontifikaat, paavstivõim, -valitsemine, -valitsus; paavsti amet; ühe paavsti ametisoleku aeg; paavsti võimu all olev territoorium. Verbi pontificare (olema pontifex) mineviku kesksõna; vrd principato, regno, imperio

popolo: esineb tekstis vaid u. pool tosinat korda ja tähendab arvatavasti mingi riikliku moodustise kogu elanikkonda

populo: rahvas, tähenduses kodanikkond, kodanikud, täieõiguslikud riigialamad; tavaliselt ei peetud kodanikest rääkides silmas nobiile

principato: printsipaat, principe võim, -valitsemine, -amet, principe stato; principe ametisoleku aeg; principe väärikus; principe võimu all olev territoorium; mineviku kesksõna verbist principare (olema principe). Printsipaat on üldnimetus, mille alaliikideks on näiteks regno, imperio, ducato, pontificato, kus tegijanimeks on vastavalt kuningas, keiser, hertsog, paavst

principato misto: sega, segatud võim, riik; kahe erineva riigi liitmisel tekkiv uus riik, valitseja võim selles, amet; lisatav (lisanduv) osis on kui liiges, kehaliige [membro]

principe: valitseja, esimene, riigijuht, suverään; suvalisest ajajärgust pärineva ja erineva võimutäiuse astmega riigijuhi üldnimetus

principe ereditario: pärilusseaduse alusel võimule tulnud valitseja; pärilik, põline valitseja

principe naturale: loomulik valitseja; sama, mis eelmine

principe nuovo: vastne, uus valitseja; tavaliselt vägivaldsel teel mingi territooriumi oma valdusse võtnu

provincia disforme: võõras, võõramaine, erinev provints; keelelt, seadustelt, poliitilistelt institutsioonidelt ja tavadelt valitseja enda valdusest erinev riik; disforme tähendab ka ebakindlat, kõikuvat

prudente: arukas ja taibukas, nõukas; ettenägelik; kogenud; tark; tavaliselt tähenduses: intelligentne

regno: kuninglik võim, kuninga valitsemine, kuningavõim, -au, amet; kuninga võimu all olev ala, kuningriik

reputazione: reputatsioon, lugupeetavus, kuulsus, (hea) nimi; mõjuvõim, mõjukus, prestiiž; prestiiž on alati seotud sõjalise ja poliitilise tugevusega

signore: sinjoor, härra; isand, monarh, valitseja

stato: valitseja privilegeeritud eesõiguslik seisund, -staatus, -valitsus; -võim, võimsus, jõud, energia; mõjujõud, ülemvõim, troon; vägi, jaks; seisund, olukord, olek; seisus, ühiskondlik positsioon; varanduslik seisukord, jõukus; valitsemiskorraldus; riik, valdus; mingi territooriumi elanikkond; valitsus; ressursid, mida valitseja võimu kaitseks vajab. Tekstis 117 korda esinev nimisõna lo stato on kõrvuti virtù'ga traktaadi vaieldavamaid sõnu. Kõrvuti väidetega, et sõna tähendus on sama mis tänapäeval sõnal "riik" (it. k. Stato, ingl. k. state, sks. k. Staat), esinevad väited, et sõnal pole tänapäeva sõnaga "riik" mitte midagi ühist. Käesolev tõlge pole mõeldud seda vaidlust lahendama. Tahaks juhtida tähelepanu tõigale, et nimisõna lo stato (muide on stato mineviku partitsiip verbidest stare: kestma; püsima; elama; jne ning essere: elama; olema jne) esineb tekstis valdavalt passiivses tähenduses; valitseja saavutab, hoiab, säilitab, anastab, kaotab lo stato't; samas Prantsusmaa [kuningriik], mille sünonüümina Machiavelli kasutab kohati sõna "kuningas", on aktiivses tähenduses.

terra: maa, valdus, maavaldus; sageli tähenduses: linn(-vabariik)

tseesar: Rooma keisrite, hiljem alamkeisrite, augustuste abiliste tiitel

universalità, università: hulk, grupp, sotsiaalne rühmitus, ühiskond; kodanikkonna liikmed, sh. vähemmõjukad ja varanduslikult vähem kindlustatud

virtù: tublidus, vahvus, väärtuslikud omadused, oskused; voorus, väärikus; jõud; mehisus, võimekus; Itaalia virtù ja ladina virtus'e tüveks on ladina vir 'mees, inimene'. Machiavellil tähendab virtù harilikult poliitikule või sõjamehele tema eesmärkide saavutamiseks vajalike omaduste, oskuste, väärtuste kompleksi, poliitilist ja sõjalist tarkust(, mis ei pruugi arvestada tavamoraali norme); lahtiseletatult tähendab sõna poliitilist "voorust", kuid selles XVI sajandi alguse tähenduses, mida Machiavelli silmas pidas: "ei saa nimetada tubliduseks [virtù] kaaskodanike tapmist, sõprade reetmist, elu ilma truuduse, halastuse ja religioonita" (VIII ptk.)