Kakskeelne väljaanne	Edizione bilingue
Eesti/itaalia keeles		In estone/italiano

1. Ma ei taha jätta kõrvale üht tähtsat punkti, üht eksimust, mille eest valitsejad kaitsevad end raskustega, kui nad pole just väga arukad või kui neil pole head valikut³³³. Need on pugejad, kellest õukonnad on pilgeni - eks ole ju inimestele nii väga meele järele kõik, mis puudutab neid endid ja nad eksivad nois asjus sel moel, et neil õnnestub vaid suure vaevaga end selle nuhtluse eest kaitsta; soovides end selle eest kaitsta satutakse ohtu muutuda põlatuks.

2. Pole ju teist teed enda kaitsmiseks meelituste eest kui anda inimestele teada, et nad ei solva sind kõneldes sulle tõtt; kui aga kõik võivad öelda sulle tõtt, saab lugupidamine sinu vastu otsa. Seepärast tuleb arukal valitsejal käia kolmandat teed, valides oma valitsusse targad mehed, anda ainult neile vaba voli kõnelda endale tõtt ja ainult neis asjus, mis ta küsib, ei muust. Küsida tuleb aga valitsejal neilt iga asja kohta ja nende arvamused ära kuulata; otsustada tuleb tal hiljem ise, oma tahtmist mööda; nende nõukogudega ja igaühega neist tuleb valitsejal käituda selliselt, et igamees mõistaks: mida vabamalt ta end avaldab, seda enam teda kuulda võetakse; valitsejal pole tarvis näidata üles soovi kuulata kedagi teist peale nende, tal tuleb järgida seatud sihti ning olla oma otsustes järjekindel ja kõigutamatu. See, kes talitab vastupidi, liigub meelitajate tõttu kiirelt vastu hukule või vahetab arvamuste kõikuvuse tõttu sageli oma otsuseid - siit saab alguse vähene lugupidamine valitseja vastu.

3. Tahan lisada eelnenud jutu juurde ühe näite kaasajast. Praeguse keisri Maximilliani usaldusisik pre' Luca³³⁴ ütles Tema Kõrgeaususest kõneldes, et keiser ei pea kellegagi nõu ega tee eales midagi oma tahtmist mööda - see tuleb sellest, et ta käib eelkirjeldatule vastupidist rada. Kinnise inimesena ei pühenda ta kedagi oma {plaanidesse}³³⁵ ega võta kuulda teiste arvamust; ent niipea, kui plaanide elluviimisel neile jälile jõutakse ja kate neilt langeb, hakkavad lähikondlased keisrile vastu vaidlema, ja tema kui järeleandlik inimene ütleb oma plaanidest lahti. Seetõttu juhtubki, et täna tehtu lükkab ta kohe homme ümber; ja see, et kunagi ei saada aru, mida ta tahab või kavatseb teha; ja see, et tema otsuste peale ei või iial kindel olla.

4. Seepärast peab valitseja ikka nõu pidama - ent siis, kui tema seda tahab, mitte siis, kui seda tahavad teised; enamgi veel, valitsejal tuleb võtta kõigilt julgus anda endale nõu sellistes asjades, mida neilt pole küsitud; kindlasti tuleb tal aga olla helde küsija ning hiljem vastuseid kuulates tõe kannatlik väljaselgitaja; enamgi veel: adudes, et keegi miskipärast ei kõnele talle tõtt, tuleb tal ilmutada rahulolematust.

5. Kahtlemata eksivad need paljud, kes arvavad, et mõni endast aruka inimese mulje jättev valitseja võib olla niiviisi hinnatud mitte tänu iseenda omadustele, vaid headele nõuandjatele enda ümber; {sest eks ole see ju üleüldine reegel, mis kunagi ekslikuks ei osutu:}³³⁶ valitseja, kes pole ise tark, ei saa olla ka hästi nõustatud, kui ta juhtumisi ei allu mõnele väga arukale abilisele, kes juhib teda kõiges. Sel juhul võiks valitseja küll kenasti edasi elada, kuid tema heaolu oleks üürike, sest õige pea võtaks hooldaja talt võimu; kui aga valitseja, kes pole ise tark, peab nõu rohkem kui ühega, ei ole nõukogud eales üksmeelsed³³⁷, ega oska ka tema neid üksmeelele kallutada; iga nõuandja mõtleb enda omale³³⁸ ning valitseja ei oska oma nõuandjaid parandada ega neist aru saada. Ja asjalood ei saa olla teisiti, sest inimesed osutuvad ikka sinu vastu halbadeks, kui just mingi vajadus ei sunni neid olema head.

6. Seetõttu jõuame järeldusele, et head nõuanded, kellelt iganes nad ka tulevad, peavad lähtuma valitseja arukusest, mitte valitseja arukus headest nõuannetest.

1. Arukalt järgituna panevad eelkirjeldatud asjad vastse valitseja näima põlisena ja muudavad tema seisundi riigis kiiresti turvalisemaks ja kindlamaks sellest, mis tal oleks olnud siis, kui ta oleks olnud seal vanast ajast saadik³⁴⁰. Jälgitakse ju uut valitsejat tema ettevõtmistes märksa tähelepanelikumalt kui pärilikku ja kui neist nähakse ära võimekust, köidavad need inimesi märksa enam ja seovad neid temaga palju tugevamini kui põlise verega³⁴¹. Sest eks ole ju inimesed märksa enam haaratud oleviku kui mineviku asjust, ja kui nad leiavad oleviku asjus heaolu, rahulduvad nad sellega ega otsi muud; nad isegi kaitsevad valitsejat kõikmõeldaval moel, kui too ise mõnes muus asjas ei väärata. Ja nii saab au ja ülevus olema kahekordistatud: vastse riigi rajamisega, selle kaunistamise ja kindlustamisega heade seaduste, korralike relvade³⁴² ja tublide eeskujudega, nagu on kahekordistanud häbi see, kes on sündinud valitsejana³⁴³ oma arunappuse tõttu võimu kaotanud.

2. Kui mõeldakse neile isandaile, kes on kaotanud Itaalias võimu meie päevil - nagu Napoli kuningas³⁴⁴, Milano hertsog³⁴⁵ ja teised -, siis leitakse nende juures esmalt üks ühine puudus, mis puutub relvadesse: põhjustest oli pikemalt juttu eespool; veel nähakse, et mõned neist läksid vaenujalale kodanikega või kui rahvas oligi sõbralik, ei tulnud nad toime enda kindlustamisega nobiilide eest - ei jääda ju nende puudusteta ilma riikidest, millel on nii palju jõudu, et nad suudavad hoida sõjaväge lahinguväljal³⁴⁶.

3. Makedoonia Philipposel³⁴⁷ - mitte Aleksandri isal, vaid sellel, kes sai lüüa Titus Quinctuselt - polnud teda rünnanud roomlaste ja Kreeka suurusega võrreldes suurt võimu, kuid vaatamata sellele - kuna ta oli vapper sõjamees ning oskas köita kodanikke ja kindlustada end nobiilide eest - pidas ta hulga aastaid vastu sõjas nende vastu; ja kui ta lõpuks kaotaski võimu mõne linna üle, jäi talle kuningriik siiski alles.

4. Seega ei tule neil meie hulga aastaid võimul püsinud valitsejatel, kes hiljem võimust ilma jäid, oma kaotuses süüdistada saatust, vaid iseenda hooletust; mõtlemata rahuajal kunagi sellele, et ajad võivad muutuda (see on üldinimlik eksitus: mitte arvestada tuulevaikuses tormiga) mõtlesid nad hiljem, vaenuaja saabudes, põgenemisele, mitte enda kaitsmisele; nad lootsid, et võitjate häbematusest vihaleaetud kodanikud kutsuvad nad tagasi.

5. Säärane valik on hea siis, kui puuduvad teised; kuid on väga halb, kui selle nimel jäetakse kõrvale kõik teised abinõud, sest sa ei peaks kunagi tahtma kukkuda lootusest leida kedagi, kes su üles korjab; seda kas ei juhtu ja kui juhtubki, ei kaasne sellega sinu turvalisust, sest säärane kaitse on armetu ega sõltu sinust. {Head, kindlad ja püsivad}³⁴⁸ on ainult need kaitsevahendid, mis sõltuvad sinust endast ja sinu tublidusest.

1. Mulle pole teadmata, et paljud on arvanud ja arvavad, et maailma asjad on nõndaviisi saatusest ja Jumalast juhitud, et inimesed oma arukusega ei suuda neid õiendada, enamgi veel, et neil pole seal mingit võimalust³⁵⁰; seetõttu võiksid inimesed arvata, et pole mõtet oma asjade kallal eriti pingutada, vaid võiks lasta end juhtida juhusel.

2. See arvamus on üha enam süvenenud meie päevil - asjade suure muutlikkuse tõttu, mida väljaspool kogu inimlikku ettenägelikkust päevast päeva on kogetud ja kogetakse. Mõnikord sellele mõeldes olen ka mina mõnest küljest nende arvamuse poole kaldunud. Siiski, kuna meie vaba tahe pole kustunud,³⁵¹ siis arvan, et võib olla õige see, et saatus on otsustaja poolte meie tegude üle, aga isegi tema laseb teist poolt, või peaaegu poolt juhtida meil endil. Võrdleksin saatust nende tormakate jõgedega, mis uputavad vihastudes madalikke, murravad puid ja purustavad hooneid, haaravad pinnase ühest kohast ja tõstavad selle teisale - kõik pagevad nende eest, kõik painduvad nende tulva all, suutmata neile kusagil vastu panna. Ja kuigi jõed võivad tõesti olla sellised, ei tähenda see veel seda, nagu ei saaks inimesed rahulikus olukorras võtta tammide ja varjendite näol tarvitusele ettevaatusabinõusid, nii et jõed hiljem taas üle kallaste tõustes voolaksid mööda mõnd kanalit või et nende tulv poleks nii ohjeldamatu ja purustav. Nõndasamuti juhtub ka saatuse puhul, mis näitab oma jõudu seal, kus pole korraldatud jõudu, et talle vastu panna; ja suunab oma löögid kohtadesse, millest ta teab, et sinna pole rajatud tõkkeid ja varjendeid tema ohjeldamiseks.

3. Ja kui te mõtlete Itaaliale, nende muutumiste residentsile³⁵² ja sellele, mis on andnud neile tõuke, siis näete ta olevat kui tammide ja ainumagi kaitsevahendita lagendiku - sest olnuks ta rüütatud nõutava jõu ja vahvusega - nagu Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa - poleks see uputus korda saatnud nii suuri muutusi või poleks siia jõudnudki.

4. Kui rääkida saatusele vastupanu osutamisest üldiselt, siis arvan, et öeldust peaks piisama. Piirdudes aga rohkem üksikasjadega, kõnelen sellest, kuis juhtub nii, et täna nähakse valitsejat edenemas ja homme hukkumas, tõdemata seejuures tema iseloomu või mis tahes muu omaduse muutumist; usun selle olevat tingitud esmajoones neist põhjustest, millest oli pikemalt juttu eespool - see tähendab, et valitseja, kes tugineb kõiges saatusele, hukkub, kui see muutub³⁵³. Usun veel seda, et õnnelik võib olla see, kes seab oma tegutsemisviisi vastavusse aja iseärasustega, ja samamoodi õnnetu võib olla see, kelle tegutsemisviis pole aja nõuetega kooskõlas. Sest eks käitu ju inimesed asjus, mis viivad neid eesmärgini³⁵⁴, mille poole igaüks pürgib - see on au ja rikkuseni - erinevalt; üks liigub sihile ettevaatlikult, teine tormakalt; üks vägivalla, teine kavalusega; üks kannatlikult, teine suisa vastupidi - ja kõik nad võivad neid erinevaid teid pidi eesmärgile ka jõuda.

5. Näeme ka seda, et kahest ettevaatlikust inimesest üks saavutab eesmärgi, teine mitte; ja nõndasamuti edenevad võrdselt kaks erinevate hooltega³⁵⁵ inimest, kellest üks on ettevaatlik ja teine tormakas - see pole tingitud muust, kui aja iseärasustest, mis kas on või ei ole nende käitumisega kooskõlas. Siit tuleneb see, mida korra juba nimetasin: kaks erinevalt tegutsevat inimest võivad saavutada ühesuguse tulemuse ning kahest ühtmoodi tegutsevast inimesest võib üks saavutada eesmärgi ja teine mitte. Sellest omakorda sõltub heaolu muutlikkus; sest kui keegi peab end ülal ettevaatlikult ja kannatlikult ning aeg ja asjaolud kujunevad selliseks, et tema käitumisviis on sobilik, siis saadab teda edu; aja ja asjaolude muutudes ta aga hukkub, sest ta ei muuda oma käitumislaadi.

6. Ja ei leidu nii arukat inimest, kes oskaks sellega kohaneda;³⁵⁶ nii sellepärast, et inimene ei suuda kalduda kõrvale teest, mille poole iseloom teda kallutab, kui ka sellepärast, et teda ei saa veenda lahkuma teelt, mida pidi sammudes teda alati on saatnud edu. Ja seepärast ei oska ettevaatlik inimene käituda tormakalt siis, kui aeg seda talt nõuab, mistõttu ta hukkub; muutunuks ta aga iseloomult koos aja ja asjaoludega, jäänuks saatus tema jaoks muutumatult heatahtlikuks.

7. Paavst Julius II käitus kõigis oma ettevõtmistes tormakalt, ja leidis eest aja ning asjaolud, mis olid sedavõrd hästi tema käitumislaadiga kooskõlas, et teda saatis alati edu. Mõelge vaid tema esimesele sõjakäigule Bolognasse,³⁵⁷ mille ta võttis ette veel messer Giovanni Bentivogli eluajal. Veneetslased polnud sellega rahul, samuti Hispaania kuningas; läbirääkimised Prantsusmaaga olid alles käimas; vaatamata sellele asus Julius II oma raevukuses ja tormakuses isiklikult sõjakäigule. Selline samm sundis Hispaania ja veneetslased kõhklevalt paigale; viimased hirmust ning esimese soovist võita tagasi kogu Napoli kuningriik; teisalt sekkus ka Prantsuse kuningas, sest näinud paavsti sammu ning soovides temaga sõbruneda, et madaldada veneetslasi, arvas ta, et ei saa paavsti avalikult solvamata talle oma sõjamehi keelata. Seega viis Julius oma tormaka sammuga ellu selle, mida ükski teine kirikupea kogu oma inimliku arukuse juures poleks eladeski suutnud saavutada; sest oleks ta viivitanud Romagnast lahkumisega kuni kindla lepingu sõlmimise ja kõigi asjade joondeajamiseni, nagu kes tahes teine pontifex seda teinud oleks, poleks ta eales saavutanud edu - oleks ju Prantsuse {kuningas leidnud}³⁵⁸ tuhat vabandust ja nood teised kutsunud esile tuhat hirmu. Ma ei taha peatuda pikemalt paavsti teistel ettevõtmistel - kõik nad olid samasugused ja läksid tal edukalt korda; tema elupäevade lühidus ei lasknud tal tunda saada vastupidist; sest kui saabunuksid ajad, mil ta oleks olnud sunnitud käituma ettevaatlikult, olnuks tulemuseks tema hukk; ja ta poleks eales kaldunud kõrvale käitumislaadist, mille poole iseloom teda kallutas.

8. Ütlen niisiis lõpetuseks, et saatuse muutudes oma maneerides kangekaelseteks jäävad inimesed on õnnelikud seni, kuni need on kooskõlas, ja õnnetud, kui need on vastuolus.³⁵⁹ Olen täiesti veendunud, et parem on olla tormakas kui ettevaatlik; sest saatus on naine ja kui tahetakse teda allutada, tuleb teda lüüa³⁶⁰ ja tõugata. On ilmne, et ennemini laseb ta end võita tormakatel, kui neil, kes liiguvad edasi leigelt ja talitsetult; sestap on ta alati, nagu nainegi, noorte sõber, sest nemad on vähem arvestavad, raevukamad ja juhivad teda südikamalt.

XXVI peatükk {Üleskutse haarata Itaalia ja vabastada ta barbarite võimu alt}361

1. Olles niisiis võtnud arvesse kõike ülalarutletut ja mõeldes endamisi, kas on praeguseks Itaaliasse kätte jõudnud aeg avaldada austust uuele valitsejale ja kas on siin ainest, mis annaks kellelegi arukale ja võimekale võimaluse juhtida see vormi, mis teeks au temale endale ja tooks heaolu selle maa inimeste kogukonnale, tundub mulle, et asjaolud langevad sedavõrd soodsalt kokku uue valitseja kasuks, et ma ei tea, millal veel võiks aeg selleks sobilikum olla. Ja kui Moosese tublidust kohata soovides oli tarvis, et Iisraeli rahvas oleks olnud Egiptuses orjuses, Kyrose {vaimusuuruse}³⁶² äratundmiseks, et pärslased oleksid olnud meedialaste ikke all, Theseuse väljapaistvuse äratundmiseks, et ateenlased oleksid olnud killustatud; niisamuti ka praegu - soovides ära tunda itaalia eluvaimu oli tarvis, et Itaalia oleks sattunud oma praegusesse olukorda, et ta oleks rängemas orjuses kui juudid, sõltuvam kui pärslased, killustatum kui ateenlased, ilma juhita, ilma korrata, läbi pekstud ja paljaks röövitud, tükkideks rebitud ja tühjaks pigistatud, talunud igat sorti nuhtlusi ja õnnetusi.

2. Ja ehkki kuni praeguse ajani on mõnes end näidanud teatav valguskiir, millest võinuks arvata, et ta on Jumala poolt määratud maa vabastamiseks, on siiski hiljem, tema tegevuse kõrgemal kursil tõdetud, et ta on osutunud saatuse poolt läbikukutatuks. Nii et jäänud otsekui elutuks, ootab Itaalia nüüd kannatamatult seda, kes võiks olla see mees, kes tervendaks ta haavad, teeks lõpu Lombardia röövimistele³⁶³, Kuningriigi³⁶⁴ ja Toscana andamitele ning raviks välja need tema paised, mis on siin nüüd juba pikka aega mädanenud.

3. Näeme, kuis palub ta Jumalat, et ta saadaks kedagi, kes päästaks ta neist metsikutest toorustest ja häbematustest. Näeme teda täis valmidust ja otsustavust järgnema võitluslipule, oleks siin vaid keegi, kes selle haaraks. Ja praegu ei hakka siin silma kedagi, kellele ta võiks loota rohkem kui Teie Hiilgavale Kojale³⁶⁵, kes - oma õnne ja vahvusega, toetatuna Jumalast ja Kirikust, mille valitseja ta parasjagu on - võiks asuda vabastamise etteotsa.

4. See ei oleks väga raske, kui hoiaksite silme ees eelnimetatud valitsejate elu ja ettevõtmisi. Ehkki need inimesed olid ebatavalised ja imelised, olid nad siiski inimesed ja igal neist oli vähem võimalust, kui praegune olukord seda pakub - polnud ju nende üritus õiglasem ega lihtsam, ka ei olnud Jumal neile suurem sõber kui Teile. Õiglus on siin silmapaistev: iustum enim est bellum quibus necessarium, et pia arma, ubi nulla nisi in armis spes est³⁶⁶. Suur on siin valmidus ja meelestatus; ning seal, kus on suur valmidus, ei saa olla suurt raskust, kui vaid Teie Hiilgav Koda tunnistab vastuvõetavaks nende inimeste korraldused, mida mina sihiks ette seadsin.

5. Pealegi ilmutaksid end siin³⁶⁷ imetabased ja ainulaadsed, Jumala poolt juhitud [juhtumised]: meri avanes, pilv juhatas teed, kaljust voolas vett, [taevast] sadas mannat³⁶⁸ - kõik asjaolud langevad kokku Teie suuruseks ja hiilguseks. Ülejäänu peate tegema Teie. Jumal ei taha teha kõiki asju ise, et mitte võtta meilt vaba tahet ja osa sellest aust, mis meile õigusega kuulub.

6. Pole üllatav, kui ükski eelnimetatud itaallastest pole suutnud teha seda, millest võib loota, et Teie Hiilgav Koda seda teeks; ja kui³⁶⁹ talle ikka ja jälle tundub, et Itaalia arvukatesse pööretesse³⁷⁰ ja lõpututesse relvastatud kokkupõrgetesse võib olla kustunud maa sõjaline tublidus,³⁷¹ siis on see tingitud sellest, et maa endisaegsed korraldused pole olnud head ning siin pole leidunud kedagi, kes oleks osanud leida uusi; ja miski ei too värskelt esilekerkivale inimesele nii suurt au ja lugupidamist kui tema poolt leitud uued seadused ja korraldused. Need asjad, kui nad on korralikult rajatud ja kui neis on suurust ja ülevust, muudavad nende läbiviija austatuks ja imetlusväärseks. Ja Itaalias pole puudust materjalist, et juhtida see ükskõik millisesse vormi; suur on siin osaliste tublidus, kui see vaid ei puuduks juhtides. Vaadake, kuis ületavad itaallased kahevõitlustes ja pisemates kokkupõrgetes teisi oma jõult, osavuselt ja taiplikkuselt;³⁷² sõjatandrile jõudes ent ei laabu neil enam miski. Kõik saab alguse juhtide nõrkusest, sest arukaid ei võeta kuulda; ja ehkki igamees peab end arukaks, pole siin tänini leidunud kedagi, kes oleks osanud võimekuse ja saatuse varal kerkida esile nii, et teised järele oleksid andnud. Seetõttu ongi juhtunud nii, et kogu möödunud pika aja, kahekümne aasta kestel peetud arvukates sõdades - , kui tegemist on olnud ainult itaallastest koosneva sõjaväega - on nad alati esinenud viletsalt. Selle tunnistuseks on kõigepealt Taro, seejärel Aleksandria, Capua, Genova, Vailá, Bologna ja Mestre.³⁷³

7. Seega, kui Teie Hiilgav Koda tahab järgida neid väljapaistvaid mehi, kes vabastasid oma provintsid, siis tuleb tal ennekõike muretseda endale isiklik sõjavägi, kui iga ettevõtmise tõeline alusmüür - ei saa ju olla neist usaldusväärsemaid, tõelisemaid ega paremaid sõjamehi. Ja kuigi igaüks neist võib olla tubli, muutuvad nad üheskoos veelgi paremaks - kui nad tõdevad, et on oma valitseja juhtimise all ning on tema poolt lugu peetud ja hoitud. Sestap on tarvis varustada end aegsasti omaenese väega, et oleks võimalik kaitsta end Itaalia tubliduse toel võõramaalaste eest.

8. Kuigi šveitslaste ja hispaanlaste jalaväge peetakse hirmuäratavaks, on mõlemal väel siiski puudus, mistõttu kolmas ülesehitus³⁷⁴ võiks mitte ainult et neile vastu seista, vaid loota ka üleolekule. Ei suuda ju hispaanlased vastu seista ratsaväele ning šveitslastel tuleb tunda hirmu jalaväe ees - juhul kui nad satuvad lahingus sama visadele sõjameestele kui nad ise. Sestap on tõdetud ja nähakse kogemusest ka edaspidi, et hispaanlased ei suuda seista vastu Prantsuse ratsaväele ja šveitslased saavad lüüa Hispaania jalaväelt. Ja kuigi viimane pole veel kogemusega täielikult tõendatud, nähti märki sellest siiski Ravenna lahingus³⁷⁵, kui Hispaania jalaväelased läksid kokku Saksa pataljonidega, mis järgisid samasugust [rivi]korraldust nagu šveitslasedki; kui hispaanlased olid tänu kehaosavusele oma kilpide³⁷⁶ abil tunginud sakslaste piikide vahele ja alla, tundsid nad end pealetungil kindlalt, nii et sakslastel poleks olnud pääsu; ja kui poleks olnud hispaanlasi rünnanud ratsaväge, saanuks kõik sakslased otsa. Seega võib hispaanlaste ja šveitslaste jalaväe puudusi tundes korraldada uut moodi sõjaväe, mis paneks vastu ratsaväele ega tunneks hirmu jalaväe ees - {see saab olema võimalik tänu oma sõjaväe moodustumisele ja lahingukorralduse muutmisele.}³⁷⁷ Ning need tööd ja toimetused on nende hulgast, mis värskelt korraldatuna annavad vastsele valitsejale reputatsiooni ja suurust.

9. Seega ei tohi lasta käest avanenud soodsat võimalust, et Itaalia võiks pärast nii pikka aega näha oma päästjat. Ei suuda kirjeldada mu sulg, millise armastusega võetaks ta vastu kõigis neis provintsides³⁷⁸, mis on kannatanud võõramaalaste sissetungide all, millise kättemaksujanu, millise vankumatu truuduse, millise õrnusega, millise silmaveega. Millised väravad sulguksid tema ees? Millised kodanikud keelduksid talle kuuletumast? Kelle kadedus ja pahasoovlikkus takistaks ta teed? Milline itaallane keelduks talle osutamast lugupidamist? Võõramaalaste ülevõim lehkab kõigile.³⁷⁹

10. Võtku siis Teie Hiilgav Koda enda peale see ülesanne sellise vapruse ja sellise lootusega, millega võetakse kanda õiglasi ettevõtmisi - et tema vapi all saaks isamaa kuulsusrikkaks ja õilistatuks, et tema juhtimise all läheksid täide Petrarca salmiread:

Hulluse vastu sõtta
täis aru tõttab ning saab võitu sest;
ei muistset vaprust võtta
itaallastelt saa miski südamest.³⁸⁰