Monotüüpia

Tehnikana on monotüüpia kui pidev üllatus! Võrdleksin monotüüpiat eluga - elu see on monotüüpia - kui nii ei saa, siis tuleb proovida teisiti. (Uued värvid, vahendid
- pidev katsetamine). Tulemus on ikka üllatus!

ENE 1973: “Monotüüpia - kujutis tehakse enamasti õlivärvidega metall- või klaasplaadile, harilikult saadakse üks tõmmis. Võeti kasutusele 19. sajandi lõpul. Eestis on monotüüpiat viljelenud A.Bach, H.Mugasto, K.Pärsimägi, E.Viiralt.”

Kunsti kukeaabits, 1967
Ott Kangilaski, Jaak Kangilaski:
"Monotüüpia nimetus on tulnud sellest, et nimetatud tehnika võimaldab teha üheainsa tõmmise. Pilt maalitakse õli- või trükivärvidega siledast materjalist plaadile, milleks võib olla metall, klaas, vineer, linoleum või muu materjal. Töö võib olla värviline, aga ka üksnes must-valge. Kohe kui pilt on valmis ja värv veel niiske, tehakse tõmmis. Seda võib teha käsitsi, võib kasutada ka sügavtrükipressi (viimast muidugi mitte klaasplaadi puhul!). Võidakse küsida, et kui tõmmiseid saab ainult ühe, kas siis on üldse mõtet trükkida? Ent küsimus ei ole tõmmiste arvus, vaid selles, et paberile tehtud äratõmme on hoopis teise karakteriga, kui originaalne maal: värv muutub matiks, pehmetoonilisemaks, kergeks ja töö jätab hoopis teistsuguse mulje kui tavaline õlimaal."