MEEDIAKOMMENTAAR 10. MAI 2004

Tere taas kuulama meediakommentaari! Olen viimastel nädalatel mitmel puhul rääkinud meie trükiajakirjanduse probleemidest, täna tulen aga tagasi ringhäälinguasjade juurde, sest eelmisel nädalal sai ringhäälingunõukogu juurde moodustatud asjatundjate komisjon valmis rahvusringhäälingu strateegia aastateks 2004-2007. See dokument peaks ühendama mitme varasema samasuunalise dokumendi nagu Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio arengukava, konsultatsioonifirma KPMG Estonia koostatud ühtse ringhäälinguorganisatsiooni moodustamise otstarbekuse uuringu ja mitme teise samalaadse ajurünnaku seisukohti.

Strateegia toetab ühemõtteliselt ühtse rahvusringhäälinguorganisatsiooni moodustamist ning uue rahvusringhäälingu seaduse vastuvõtmist. Pärast seadusandluse kordasaamist tuleks esimese sammuna valida uuele institutsioonile juhatus, millega paralleelselt peaks algama uue ringhäälingumaja ehitus ja sisustamine. Üsna põhjalikult on käsitletud ka uue rahvusringhäälingu organisatsioonilist ülesehitust, mis peaks üsna tublisti erinema senisest. Tulevikus jääksid programmid vaid tellija rolli, sisuteenuseid hakkaksid tootma nii tele- kui raadioprogrammidele sisutoimetused, tehnilised üksused eraldataks taas nendest, nagu oli muide kunagi tele-raadiokomitee ajal.

Loodud on meie tänaste arusaamade tasemelt teatav ideaalstruktuur totaalse avalik-õigusliku programmi tootmiseks. Paraku programmi lisades väljapakutud finantsilised kavad vaevalt neid ideid täiuslikkuses realiseerida võimaldaksid, ehkki rahandusametniku jaoks tunduvad needki küllap ülepakututena. Arvestades pealegi riigieelarvele langevat suurt koormust lähiaastatel mitme samalaadse kultuuriobjekti valmisehitamiseks. Pealegi, kogu protsessi õnnestumine ei sõltu lõppkokkuvõttes mitte üldse komisjonide tööst ega taibukusest, vaid poliitikute otsustest, millest seni on teada vaid üks punkt - ühtne rahvusringhääling tuleb moodustada, kas või nui neljaks. Ideaalprogrammist aga selles otsuses pole sõnagi juttu, eelkõige on selle punkti sisuks ikka riigieelarvevahendite senisest säästlikum kasutamine ja avaliku ringhäälingu viimine ühtse juhtimise alla. Niisiis pigem kokkuhoid kui täiendavad rahavoolud.

Teisalt, mingi otsus tuleb lähiaegadel siiski langetada, sest avalik-õiguslik ringhääling ei saa nõnda edasi eksisteerida, kui viimased 7-8 aastat pole suudetud isegi materiaalset amortisatsiooni pidurdada, rääkimata intellektuaalsest. Ja taas kord võib täna õhata, et näiteks 1996. aastal oleks Eesti rahvusringhäälingu muust Euroopast mahajäämuse likvideerimiseks kulunud kordades vähem raha, kui planeeritakse nüüd. Paraku siis tegeldi vaid eraringhäälingute arengule võimalikult suure impulsi andmisega ning suur osa ringhäälinguturul olnud rahast läks kommertsstruktuuride arendamiseks. Tähelepanuväärne on rahvusringhäälingu strateegia sissejuhatuse üks lõik: "Töörühm soovitab, et Kultuuriministeerium töötaks välja efektiivsed järelevalvemeetodid avaliku ja eraringhäälingu tegevuse analüüsiks. On väga oluline, et tagataks avalikus kasutuses olevate andmete võrreldavus, sest avaliku ringhäälingu paljud kvaliteedid avalduvad vaid võrdluses eraringhäälinguga." Me oleme täna olukorras, kus ka parima tahtmise juures rahvusringhäälingu reanimeerimine võib ebaõnnestuda, sest ta on kaotamas peamist - kriitikavõimelist ja mõtlevat auditooriumi, kelle jaoks ringhäälingumalli kujundavad täna erakanalid. Rahva enamik ei saa enam lihtsalt aru, milleks mingi vaene ja koduvillane avalikõiguslik ringhääling!?

Nagu öeldud, kõik see, mida nüüd ideaalis teha tahetakse, võib maksma minna absurdselt palju. Vaatame, mida maksab näiteks rahvusringhäälingu tegemine põhjanaabrite juures. Soome rahvusringhäälingu Yleisradio bilansiline väärtus oli 2003. aasta lõpu seisuga 458 miljonit eurot ehk üle 7 miljardi Eesti krooni. Eelmise aasta käive oli 330 miljonit eurot ehk 5 miljardit krooni, kusjuures kahjumit sai Yleisradio ligi miljard krooni. Kahjum on eelmiste aastatega võrreldes tänu ulatuslikele säästumeetmetele siiski märksa väiksem. Yleisradios töötab täna veidi üle 4000 töötaja. Eesti ja Soome rahvaarv erineb umbes 4 korda, järelikult võiks meie rahvusringhäälingu eelarve ideaalmudeli korral olla umbes miljard krooni, tegelikult on alla 300 miljoni ehk siis veel ligi 4 korda väiksem. Igal aastal investeeritakse Soome rahvusringhäälingu tehnilisse arengusse vähemalt 300-400 miljonit krooni. Eesti numbreid ei maksa siinkohal nimetadagi, sest need mõjuksid olematutena.

Loomulikult pole ka Soomes kõik nõus sellega, et avalik-õiguslik ringhääling nii palju maksma läheb. Laupäevases Helsingin Sanomates on lugejaveergudel insener Jouni Juntuneni ulatuslik kirjutis, milles ta leiab, et Soome peaks loobuma televisiooni loamaksu süsteemist, mis läheb igale Soome majapidamisele, aga ka näiteks igale pensionärile sel aastal maksma 186,6 eurot ehk siis 2919 krooni. Insener Juntunen kutsub üles Yleisradio kulusid märgatavalt kokku tõmbama, selleks tuleks tema arust erastada TV2, samuti meelelahutuslikumad raadiokanalid X ja Q, sulgeda üks rootsikeelne raadioprogramm kahest ning üldse loobuda oma iseseisva kavaga digitaalseist telekanaleist - uudiste- ning kultuurikanalist. Ehk just sellest, mida Eestis tahetakse alles üles ehitada.

Vaevalt Soome avalikkus inseneri radikaalseid ideid ummisjalu toetama tormab, sest Soomes on avalik-õiguslikul meedial rahva enamiku selge toetus, ja seda ka kõrgest loamaksust hoolimata. Soomes saadakse aru, et sealse ühiskonna sidusus võib tõsiselt kannatada, kui selline sõltumatu meediainstitutsioon kaoks. Paraku Eestis on kogu uue iseseisvuse aja külvatud üsna vastupidist mõtteviisi ning seepärast muutubki üha raskemaks leida eelarveraha mitmesuguste ideaalprogrammide elluviimiseks. Seepärast tundub mulle isiklikult, et praegu peaks eelkõige investeerima omamoodi kriisiprogrammi rahvusringhäälingu kui euroopaliku ja demokraatliku idee päästmisse, seda eelkõige operatiivse ja kvaliteetse ning konkurentsivõimeliselt tasustatud ajakirjanduse ja nüüdisaegse programmikujunduse kaudu. Kui rahvusringhääling taas veenab kogu Eesti ühiskonda oma vajalikkuses ja võimekuses, siis ei tohiks küll enam olla mingeid probleeme ka ideaalprogrammide teostamiseks vajalike vahendite leidmiseks.

Ilusat kevade jätku!