MEEDIAKOMMENTAAR 20. NOVEMBER 2006


Tere, kallid kuulajad! Eelmisel nädalal ilmus Postimehes üle kahe lehekülje Priit Pulleritsu artikkel "Voogavad õhtud on teinud Kanal 2st kanali number üks". Taoline oma kontserni teise äriettevõtte promomine pole muidugi midagi enneolematut, isegi põhjamaises eetilises ajakirjanduspraktikas. Ei väsi ju Helsingin Sanomatki kiitmast Soome telekanalit Nelonen ega ka Postimehe omaniku Schibstedi põhiline rahasampo Aftenposten Norra suurimat kommertskanalit TV2, millest Schibstedile kuulub küll vaid kolmandik. Teatavasti on Schibsted Eesti Meedia ja Kanal 2 praktiliselt sajaprotsendiline omanik. Ega siis juhuslikult leia me ka Kanal 2 kodulehe ülaservast otselingid kõigile Schibstedile kuuluvaile Eesti ajalehtedele ja Postimehest vastavalt ka Kanal 2-le.

Vahe ongi vast selles, et Põhjamaades on taoline totaalne ristomandus pigem erand kui reegel, ehkki muidugi Neloneni kuulumine Sanoma OY kontserni kõneleb juba millestki muust. Meediakontsentratsioon reeglina ei soodusta demokraatiat ega sõnavabadust, vaid loob pigem sellise unenäolise maailma, mis on meile tuttav näiteks Batmani filmi Gothami linnast. Kohati tundub mulle, et Eestigi liigub vähehaaval just samas suunas. Ameerikalikult reklaamimaigulise lähenemise sama kontserni telekanali tegevusele on valinud ka Priit Pullerits oma Kanal 2 superedu kirjeldavas leheloos.

Ent tulgem tagasi Pulleritsu analüütilise artikli enda juurde, millest muu seas selgub, et just Schibstedi omanikuks saamine on teinud "teleekraanide luuserist nende valitseja", nagu autor lennukalt tõdeb. Edasi saame samuti ilma liigse tagasihoidlikkuseta teada, et tegu on "eestimaalaste lemmikkanali ja totaalse turuliidriga". Nagu öeldakse - kommentaarid on juba liigsed. Kirjatükile annab ärilist jumet kinnitus, et õhtusel parima vaadatavuse ajal ehk nn prime-time'il vaatab Kanal 2 kaks kolmandikku rohkem kui pearivaali TV 3. Selge ja siiras sõnum reklaamiandjaile, uskuge ometi objektiivset ajakirjanikku, ja pange oma tampooni- ja pesuainereklaamid ometi õigesse kanalisse. Üks avalik-õigusliku TV kolleeg lisab mürgiselt: "TV 3 on kui poolik kala "Paari"-saate akvaariumis - on kahju ja paha vaadata, kuidas ta hinge vaagub."

Kirjutise autor kruvib pinget üles: tahaks juba lõpuks teada, milles peitub saladuse võti, kus on see tarkade kivi ja võluvits, mis varasema luuseri muutnud "tele-ekraanide valitsejaks". Mõni rida allpool teatab meedia-analüütik Pullerits, et "jõujooned hakkasid nihkuma, kui Kanal 2 värbas oma meeskonda Eesti kroonimata sketšikuninga Ivar Vigla". Seejärel saame teade "Reporteri" saate ületamatust edust ja jõuame ka pealkirjas lubatud "voogavuse võlu" fenomenini. Vaatajaedu võti seisnevat Eesti telemaailma tõelise tippillusionisti produtsent Olavi Paide meelest selles, et "kui programm nõuab liigset jälgimist, lülitame teleri välja või teisele kanalile". Mida kaalukamat võiks veel öelda Kanal 2 programmi kohta - jumala pärast, ei mingeid liigseid jõupingutusi ekraanil toimuva jälgimiseks!

Artikli autor Priit Pullerits on siiski niipalju aus ajakirjanik, et lõpuks tõdeda: "Kõigist võitudest hoolimata annavad Kanal 2 juhid endale aru, et nende õnn tuleneb üksjagu konkurentide õnnetusest." Ei hakka siinkohal lisama veel mõningate tunnustatud meediaspetsialistide kiitvaid arvamusi, sest kahjuks ma ei tea, mis kombel need on saadud ja mis eesmärgil üldse antud. Võib-olla näiteks väikesest vimmast ETV vastu, mida Postimees viimastel aegadel samuti ekspluateerinud, väites, nagu oleks ETV muutunud liialt meelelahutuslikuks. Hakkab veel meie kamraadi Kanal 2 populaarsust sööma!

Olgu, äri on äri, ka meedias, eriti veel Eesti meedias, aga tegelikult tahtsin hoopis tähelepanu juhtida Pulleritsu samal ajaleheküljel järgnevale repliigile, mis ajakirjanduseetika parimaid reegleid järgides on eelnevast objektiivsest uudisloost eraldatud. Selles ta tõdeb eelmainitud Olavi Paide tabavate sõnadega, et "enne kui siunata teletegijaid maitsesaastamises, tuleb kasvatada ja harida ikkagi meediatarbijat. Sest kommerts-TV saab teha ainult selliseid saateid, mis on vaatajate nägu. Ja vaatajate maitse järgi. Maitsegu neile hein või suisa põhk. Aga magus selline."

Mida oleks veel lisada neile Eesti suurima ajalehe juhtiva ajakirjaniku kuldsetele sõnadele, millega ta omal kombel kasvatab ja harib meediatarbijat õiges ja firmale tulusas suunas. Kuulmiseni!