Eurovalimiste põhiline iseärasus on siiski selles, et täiesti tuleks ära unustada kodumaine poliitiline spekter ja orienteeruda Euroopas omaksvõetule. Selles mõttes häirib mind, et siinses valimiskampaanias ega ka teavituses ole piisavalt osutatud sellele, et nii mõnigi meie partei hakkab europarlamendis teineteisele vastutöötamise asemel tegutsema ühise väerinnana ühes ja samas fraktsioonis. Näiteks reformierakonna ja keskerakonna esindajad peavad kaitsma koos Euroopa liberaalide huve. Üsna tõenäoline on seegi, et Euroopa Rahvapartei konservatiivses fraktsioonis alustavad üheskoos tööd tänased politiilised vastased Res Publica ja Isamaaliit, loomulikult kui nende esindajad sellesse kogusse üldse valitakse ja Euroopa Rahvapartei ei lagune, nagu samuti praegu ennustatakse.

Teine asi, mida tuleks erakondadelt ja kandidaatidelt siiski põhjalikumalt uurida, on see, kui täpselt nad ette kujutavad, mida Euroopa Liidus tegutsemine endast üldse kujutab. Valimiskampaania avalöökidest jääb mulje, et eksisteerib endiselt ettekujutus "meie või nemad", nagu läheks Eesti esindajad europarlamenti rinda pistma konkurentide, vaenuliku jõu ja väikeriigi tasalülitamise ohuga. Just sellise hoiaku esindajailt võiks küsida, miks nad üldse otsustasid toetada Euroopa Liiduga ühinemist.

Nii europarlamendis kui teistes Euroopa Liidu organeis peavad meie esindajad suutma asju näha justnimelt ühiste, üleeuroopaliste huvide seisukohalt, sest Euroopa Liit kui ühendus ongi vaid selleks ellu kutsutud. Euroopa Liidu katuse all lahendataksegi vaid neid probleeme, mis on olulised kõigile liikmesriikidele, järelikult on nende lahendamisest kasu ka kõigile ühtviisi. Eesti kandidaatidelt võime kuulda pigem üleskutseid selle konsensuse rikkumiseks, mingi oma asja ajamiseks ja teistele riikidele või riikide gruppidele aktiivseks vastandumiseks. See on kahtlemata ebaproduktiivne hoiak, ja europarlamendis sellega edu ei saavuta.

Ilmselt on ka reklaamifirmad erakondade kampaaniaid ette valmistades teinud rõhuasetuse mitte sellele, kuidas Eesti esindajad püüavad ja suduavad Euroopa mõtteviisi ja otsustusmehhanismi sisse elada, vaid neis lahendatakse mingeid selliseid probleeme ja luuakse taolisi kuvandeid, millel tegeliku funktsioneerimisega Euroopa Liidus on üsna vähe pistmist. Kas olete märganud näiteks, et keegi reklaamiks erakonna võimet leida endale partnereid Euroopast oma pürgimuste toetamiseks, et nopitaks Euroopa agendast välja neid teemasid, milles erakonnal on võime ja ideed kaasarääkimiseks, et meie kandidaadid demonstreeriksid oma oskusi suhelda Euroopa tasandil, teha end seal mõistetavaks ja lülituda üle-euroopalisse debatti. Ei midagi sellist!

Eriti kummalised on aga videoreklaamid. Mida näiteks öelda selle erakonna reklaamiklippide kohta, mis tuletavad meelde kunagist Eesti Panga muuseumi näitust Eesti rahatähtedel kujutatud isikute vahakujudest. Kas erakond tahaks näha tulevastel ja igavesti kestvail Eesti kroonidel oma tänaste kandidaatide näopilte? Või on tegu mingite mängukroonidega nagu monopolimängus? Mida tähendab see pioneerikoonduse motiiv, mida kujutab üks teine soliidne erakond, mis elavalt meenutab elavalt kunagist populaarset lastefilmi "Agu Sihvka annab aru" ja lõpeb Kiilikese reipa hüüdega Murrame läbi!

Või kuidas suhtuda erakonda, kes reklaamib oma igati lugupeetud esimeest assotsiatiivse reklaamitekstiga, mis vihjab sellele, et ta kaitseb valijate huve europarlamendis sama hästi kui kondoom!? Tahtmatu muige kutsub ka esile neljas erakond, kus tuntud autoreklaamija keedab hiigelpotitäie suppi ja jagab seda siis ebavõrdselt Eestit kujutavale vineerlauale paigutatud plekk-kaussidesse. Kas tahetakse sellega viidata europarlamendi saadikute madalale palgale, mis sunnib kasutama ka Brüsseli supiköögi teenuseid!? Või tahtekase sellega endale tuhka pähe raputada: näe, ise selle supi kokku keetsime ja nüüd ka selle peame ära helpima!? Sorry, mitte midagi ei saa aru. Olgu lisatud, et ülejäänud erakondade reklaamklippe pole ma juhtunud nägema, küll aga olen lugenud ajalehereklaami, kus hoiatatakse mingite "Euroopa isandate" eest. Noh, sedasorti suhtumisega ei maksaks küll minna Euroopasse end naeruväärseks tegema. Ja kas Eesti valija on ikka nii rumal, et nii kummalise reklaamikampaania õnge läheb!?

Lõpuks veel ühest huvitavast telesaatest, nimelt Soome TV 2 eileõhtusest vestlussaatest Telakka, kus kaks noort soome ajakirjanikku, umbes nagu meie Koosoleku tegijad Raud ja Ulfsak, olid kutsunud stuudiosse kaks vabalt soome keelt valdavat noort eestlast ja ühe vabalt eesti keelt kõneleva noore soomlase, näitasid kaadreid Tallinna tänavapildist ja küsisid eestlastelt arvamust soomlaste kohta ning lõpuks demonstreerisid katkendeid Esto TV filmist Vali kord. Räägiti eestlaste suhtumisest soomlastesse, soomelikult ehk pisut liiga tõsimeelselt, kuigi Soome Eestlaste Liidu esimees Rain Ots suutis ka soomlaste tingimustel toimunud vestlusse tuua terakese eestilikku irooniat ja nihestatust. Seda vaadates jäin ootama Eesti televisioonide samalaadseid saateid, kus meid ümbritsevate naaberrahvaste head tundjad vabas õhkkonnas analüüsiksid üksteise imaagot ja üritaksid suhtumisi välja tuua kammitsevate stereotüüpide tihnikuist. Igatahes oleks sellisest saatesarjast tuhat korda rohkem kasu kui europarlamendi valimiste eel käivitunud kolkapatriootlikust kampaaniast.

Kuulmiseni nädala pärast!