Martinsonide Suguvõsa

Aleksander Julius Martinson (hiljem Martenson) sündis 07. juulil 1845.a. Saaremaal Karja kihelkonnas Karja kirikumõisas Rautsi talus Karl ja Louise Caroline Martinsoni esimese lapsena. Tema isa Karl oli ametilt kangur. Ema Louise Caroline oli saksa rahvusest, sest tema isa Heinrich Reinhold Baumann oli sakslane.

Aleksander Julius ei olnud veel aastanegi, kui tema vanemad asusid elama Muhumaale Pädaste mõisapiirkonda. Seega Juliuse lapsepõlv möödus Muhus ja alghariduse sai ta Muhu Algkoolis. Hiljem olevat Julius omandanud õpetajaameti Kuressaares ning peale õpingute löppemist tuli ta Muhumaalt elama Läänemaale Ridala kihelkonda Kiideva mõiapiirkonda. Ridala koguduse kirikutäht Aleksander Juliuse elama asumise kohta Ridala kihelkonda on välja antud 8. novembril 1863.a. ning kuna ta tuli Läänemaale 18-aastase noormehena, siis oli ta veel leeris käimata. Leeris käis Julius mõned kuud peale uude elukohta saabumist Ridala koguduse juures ning tema leeri lõpetamine toimus 22. märtsil 1864. Ridala koguduse personaalraamatu andmete järgi on Aleksander Julius elanud Kaevere külas aastatel 1864-1866. Ilmselt ta Pädastest tuligi Kiideva mõisa Kaevere külla ja 1867.aasta suveks oli juba asunud elama Puisesse.

1865.a. alustas tegevust Puise kool ning Aleksander Juliusest sai Puise neljaklassilise kooli esimene koolmeister. Puise kooli ta siis esimesed aastad käis Kaeverest ning kui 1867. aasta kevadel kooliaasta lõppes, vahetas Julius elukohta, et uue kooliaasta algul oleks elukoht juba koolile lähemal.

1867.aasta 10. novembril abiellus Aleksander Julius Sinalepast pärit Maria Magdalena Neumanniga ning nende laulatus toimus Ridala kirikus. Abielu sõlmimise juures olid tunnistajateks Hans Wasmann Kiidevalt ja Jüri Spuul Mäemõisast.

Peale abiellumist jäid noored elama Kiideva mõisapiirkonda Puisesse. Julius oli edasi koolmeistriks Puise neljaklassilises koolis ning nende pere olevat elanud kohe koolimaja kõrval. Puise kool oli luteriusu kool ja õpetajad töötasid ka kohtukirjutajatena, sest Puise koolimajas asus Kiideva valla kohus. Seega pidas ka Aleksander Julius Puises lisaks koolmeistri ametile veel kohtukirjutaja ametit.

Aleksander Julius töötas Puise koolis koolmeistrina kuni aastani 1878, mil pere kolis elama Saastna mõisapiirkonda Metskülla ning sai kirja Karuse kirikukirjadesse. Aleksander Julius ostis Läänemaale Karuse kihelkonda Saastna mõisapiirkonda Metskülla Kreegi talu ning hakkas seda välja ehitama. Palgid selleks otstarbeks vedas Saaremaalt.

Julius oli oma eluajal väga mitmekülgne, aktiivne ja töökas meesterahvas. Ta töötas õpetajana Metsküla koolis ning olevat samal ajal olnud ka kirikuvöörmünder(1) Karuse kirikus ja käinud lapsi ristimas nende kodudes.1887.a. pidas Julius eelnevatele ametitele lisaks ka veel Matsalu vallakirjutaja ametit.

Õpetajaameti kõrval oli Juliusel aga veel huvitav hobi ning samal ajal ka amet, mis perele sissetulekut tõi. Nimelt tegeles Julius kangakudumisega Metskülas Uuetoa ning Sika taludes. Ta olevat kudunud 24-niiega mustrilist kangast mõisasakste tellimusel mõisalt saadud lõngadest - väga ilusat mustrilist käteräti riiet näiteks.

Kreegi talu ehitas Aleksander Julius üles, kuid hiljem müüs ta selle talu ära ning ostis Uuetoa talu, mis olevat olnud kohe läbi metsa minnes Kreegi naabertalu. Kreegi olevat perele olnud liiga väike. Hiljem aga, kui vanemad lapsed olid juba kodust lahkunud, leidsid Julius ja Maria, et Uuetoa on nende jaoks liiga suur ning Uuetoa talu müüdi ära. Peale seda elasid Aleksander Julius ning Maria Magdalena Virtsus Rahingu mäel Kaapliku saunas. Aleksander Juliuse tütretütre Aliide Rosalie mäletamist mööda olevat Kaapliku saunal olnud nelja ruuduga aken ja asunud saun metsa sees. Aleksander Juliuse pojapoja Aleksandri meenutuste järgi olevat saun olnud ehtne suitsusaun. Veetis ju tema oma varase lapsepõlve vanaema-vanaisa juures, kuna ta ema töötas ka peale poja sündi edasi Tuudi mõisa toatüdrukuna ning tal ei jätkunud endal piisavalt aega lapsega tegelemiseks.

Kaapliku sauna asusid Julius ja Maria elama ilmselt kas 1901.a. lõpul või 1902.a. algul, sest Karuse koguduse personaalraamatus on kirjas, et Aleksander Julius Martenson ühes abikaasa ning poegade August Ferdinandi ja Johannesega on lahkunud Hanilasse 25. jaanuaril 1902.a. Kiriku koguduseks ei saanud Martensoni perele aga mitte Hanila kogudus vaid Lihula koguduse kirikutäht 25. jaanuarist 1902 näitab, et koguduse liikmetena pandi end kirja Lihula koguduses.

Kaapliku saunas olevat elatud seni, kuni Aleksander Julius halvatuna haigevoodisse jäi. Peale seda võttis vanem poeg Rudolph isa enda juurde Sika talusse. Ema aga olevat enda juurde Lihulasse võtnud poeg August.

Viimased eluaastad veetiski Aleksander Julius halvatuna haigevoodis. Talle olevat tehtud nurgake ahju taha. Seal oli tal voodi, ümmargune laud, millel petrooleumilamp, seina ääres raamaturiiul ja kuna Julius oli olnud ametilt kooliõpetaja, siis oli tal päris palju raamatuid.

Aleksander Julius suri 68-aastasena sisemise haiguse tagajärjel Läänemaal Metskülas Sika talus 1913.a. 16. detsembri öösel kell pool kaksteist ning on maetud Karuse surnuaiale.

Aleksander Juliuse perekonnanimest rääkides, siis seda on kirjutatud väga erinevates variantides - Martensohn, Martenson, Martinson. Sündides oli tema perekonnanimi Martinson. Puise kooli ajaloos on kirjas kooli esimene õpetaja Aleksander Martensohn. Aleksander Juliuse ja Maria Magdalena abielumeetrikas on märgitud perekonnanimena Martinson. Kui vaadata Puises sündinud pere kahe esimese lapse sünnimeetrikat, siis seal on kirjas laste isana Julius Martinson. Hilisemates Karuse sünnimeetrikates figureerivad laste isanimena paralleelselt nimed Martinson ja Martenson. Paralleelselt sellepärast, et meetrikad olid tavaliselt kahes eksemplaris ja nüüd millegipärast ühes eksemplaris on perekonnanimi kirjutatud i-tähega ja teises e-tähega. Surmameetrikas on kirjas, et suri Aleksander Julius Martenson, nii et viimast korda on tema perekonnanimena mainitud nime Martenson ja seega peame õigeks pidama viimast varianti - MARTENSON.

21. juulil 2007 toimus Läänemaal Puises külapäev, kus räägiti Puise küla ajaloost ning ka Puise koolist. Siin mõned pildid Puisest.

Maria Magdalena Neuman

Aleksander Juliuse abikaasa Maria Magdalena Neuman sündis 24. mail 1850 Läänemaal Ridala kihelkonna Sinalepa vallas, kuid tema vanemad Juhhan ja Lisa Neuman olid pärit Noarootsist.

Maria Magdalena vana-vanaisa Herman Jonasson oli Noarootsi kihelkonna Riguldi mõisas kutsariks. Hermanni sünnimeetrikas on märgitud tema isaks randrüütel(3) Jonas Heideman, kes oli rahvuselt sakslane, sest Heidemanid olevat Eestisse tulnud Saksamaalt. Herman Jonasson oli Jonas Heidemani abieluväline laps ja ilmselt seetõttu ei saanudki tema perekonnanimeks Heideman vaid rootsipäraselt Herman Jonasson. Tõenäoliselt voolas aga Hermani soontes nii saksa kui rootsi veri, sest tema ema oli arvatavasti rootslanna, kuna Noarootsi oli põhiliselt asustatud rootslastega. Kui arvestada seda, et rahvust loetakse isa järgi, siis ka Maria Magdalena oli tegelikult sakslanna, ehkki ema poolt rootslanna. Kuna aga tema vana-vanaisa Hermani näol oli tegemist sohilapsega, siis ilmselt märgiti temale paberites rahvuseks rootslane, mis rahvusena poegade liini pidi läks põlvest põlve edasi. Seetõttu on ka Maria Magdalena isa nime juures kirikuraamatus kirjas, et ta oli vaba rootslane.

Maria Magdalena isa Johann Johannson sündis 20. mail 1805 Läänemaal Noarootsi kihelkonnas Riguldi mõisas Rooslepa küla Lill-Hendersi talus. 28-aastase noormehena töötas ta Riguldi mõisa aednikuna ning elas mõisa juures. Maria Magdalena ema Lisa Hansdotter sündis 05. septembril 1812 Noarootsi kihelkonna Paslepa mõisa Joppersi talus.

Leeris käisid Maria Magdalena vanemad mõlemad Noarootsis ja abiellusid samuti Noarootsis 06. jaanuaril 1835.

Eestimaal toimus talupoegadele nimepanek 1835. aastal ja ka Noarootsis elavatel rootslastel polnud üldiselt enne 1835. aastat muid perekonnanimesid kui isa järgi näiteks Johansson, Hansson jne. 1835.a. anti perekonnanimed eesti talupoegadele ja ka rannarootslastele. Viimastele anti üldiselt rootsipäraseid perekonnanimesid.

1835.aastal anti Lill-Hendersi talu elanikele perekonnanimeks rootsipäraselt NYMAN. Maria Magdalena vanaisa Johann Hermanson suri 1811.a. ja Lill-Hendersi talus elasid nimepaneku ajal Johanni poeg Christjan oma perega ning Johanni vend Adam ühes poegade Andersi ja Johanniga.

Johanni poeg Johann Nyman ühes noore naise Lisaga asus varsti peale abiellumist elama Tallinna (Reval) ning 15. mail 1836.a. sündis kirikumees Johann Nymani peresse poeg Jacob Alexander.

Kuna tegemist oli vabade inimestega, kes palju rändasid, siis oli ka Nymanite perel mitu elukohta enne, kui nad elama asusid Ridalasse. Tallinnast asusid Nymanid elama Altharmi (Vana-Harmi) mõisa Alila külasse. Johann oli Altharmi mõisas esialgu opman(4), aga hiljem aidamees(5). Alila küla paiknes ilmselt Juuru aladel, sest Nymanite mõlemad seal sündinud lapsed – Carl Friedrich ja Julie Pauline - on ristitud Juuru koguduses. Vana-Harmi (Altharm) mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Juuru koguduses on muutunud Nymanite perekonnanimi – Nymanist sai NEUMAN, mis tegelikult on sama nime saksakeelne variant.

Vana-Harmi mõisast koliti edasi Kurge mõisa (Kurküll), mis oli Lehtse kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaal ning pere kolmas laps tütar Pauline Elisabeth sündiski Kurge mõisas.

1845. aastal kolis pere elama Läänemaale Ridala kihelkonna Sinalepa valda. Maria Magdalena isa Juhhan(Johann) Neuman oli Sinalepa (Sinnalep) mõisa aidamees.

Haapsalu personaalraamatu järgi asusid Neumanid 1865.a. Ridalast elama Haapsallu, kus veetsid oma vanaduspäevad. Nende tütar Maria Magdalena jäi elama Sinaleppa, kus töötas Sinalepa mõisa toatüdrukuna. Maria käis leeris Ridala koguduses ja leeri lõpetamine toimus 1867.a. 5. novembril. Vaid viis päeva peale leeri lõpetamist abiellus Maria 17-aastaselt Saaremaalt pärit Aleksander Julius Martinsoniga. Maria Magdalena ja Aleksander Juliuse ühisest eluteest on juttu juba eespool. Jätkame aga sealt, kus Aleksander Julius oli sunnitud halvatuna haigevoodisse jääma. Sellest alates läksid kaua ühist elurada käinud abikaasade teed lahku nagu ka juba eespool juttu. Maria jäi elama Lihulasse poja Augusti perre ning hoolitses nende poja Aleksanderi eest. Kui August kolis perega Tallinna, võttis ta ka ema pealinna kaasa ning Maria olevat surmani elanud poja juures. Mingil ajavahemikul olevat ta töötanud ka linnas juudi peres lapsehoidjana. Surnud ning maetud Tallinnas Siselinna kalmistule.


Selgituseks:

(1) KIRIKUVÖÖRMÜNDER(KIRCHENVORMUND) ka "alam-kirikueestseisja", Saaremaal "rottmeister"; katolikuajast peale kirikueestseisja(2) abiline kohalikkude talupoegade hulgast, tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta. Kirikueestseisjale ja õpetajale alludes täidavad nad mõningaid ülesandeid koguduse usulise ja kõlbla elu arendamisel.

(2) KIRIKUEESTSEISJA oli kihelkonnakiriku ametiisik, kes täitis majanduse ja politseilisi ülesandeid. Nad olid enamasti kohalikud mõisnikud (harilikult kaks kihelkonna kohta). Eestis loodi kirikueestseisja amet arvatavasti 16. sajandi alguses ja kaotati 1919. aastal.

(3) RANDRÜÜTEL oli rannavaht ehk piirivalvur.

(4) OPMAN oli mõisavalitseja, hoolitses ka vilja ja muu aidakraami eest.

(5) AIDAMEES oli mõningate mõisa soodustustega talupoeg. Aidamehel oli mõisniku sissetuleku kindlustamisel oluline roll. Vastutas ta ju põllusaaduste (vili, kartul) vastuvõtmise (rehepapilt, kupjalt), koguse määramise (vakk, tünder), hoidmise (aidas), mõisa tarviduseks või müügiks ettevalmistamise (mõõtmise) ja kogu saakide rehnungi eest.

Tagasi