Martinsonide suguvõsa neljas ja kõige ulatuslikum kokkutulek toimus 5-6. augustil 2006 Saaremaal Oitme matkamajas. Kõige suurem oli kokkutulek sellepärast, et selleks kokkutulekuks olid juba välja uuritud ka Karl Martinsoni noorema poja August Ferdinand Martinsoni järeltulevad põlvkonnad, kes suures enamuses osalesid kokkutulekul. Kokkutulekust osavõtjate arv oli 290. Osavõtjaid oli peaaegu tervest Eestist ning veel perekonnad Rootsist ja Brüsselist.
Kokkutuleku toimumise koht Oitme matkamaja oli kokkutulekuks väga tähelepanuväärne koht, kuna asub linnulennult umbes 10 km või ehk isegi vähem maad eemal meie kunagisest esivanemate kohast Rautsi talust, kus elas kõige vanem välja uuritud esivanem Rautsi Mart (sünd. 1725) oma perega ning edasi juba tema poja Ado Martinsoni pere ja ka järgmine põlvkond Martinsone.
Kokkutulekule saabujaid võeti vastu Oitme matkamaja väravas, kus Saaremaa rahvariietes neiu andis juhatust, kuidas ja kuhu paigutada autod ning juhatas tulijad registreerimislaua juurde, kus kõigile saabujaile anti rinda kinnitamiseks nimesildid, et sugulased võiksid üksteisega paremini tutvuda ja kontakti luua. Kohaletulnutele anti registreerimislaua juures ka talongid lõuna ning hommiku jaoks ja juhatati siis edasi kokkutuleku toimumise platsile, kus kõik saabujad said keha kinnitada seljanka ning maitsva kohupiima koogi ja morsiga.
Kui kõigil kohalviibijail kenasti kõht täis, sai pidulikult avada kokkutuleku. Juba enne ürituse avamist oli platsile moodustatud nn elav sugupuu kõigist kokkutulekul osalejatest. Elavas sugupuus olid kahe venna laste liinid paigutatud väljakule eraldi gruppidena. Näiteks nooremal vennal oli 10 last ning kohal olid neist seitsme lapse järglased; seega moodustus platsile seitse gruppi, millistes olid koos mitu põlvkonda. Iga grupi ees oli tutvustav silt, mis näitas, millise venna millise lapse järeltulevate põlvedega on tegemist. Näiteks silt V-1 näitas, et selles grupis on vanema venna esimese lapse kõik järeltulijad ning N-1 näitas, et selles grupis on noorema venna esimese lapse kõik järeltulijad. Nendest erinevate liinide sugulaste gruppidest sai tehtud ka pilti – igast grupist eraldi ajal, mil kõik istusid ja kuulasid sugupuu tutvustust.
Kokkutulek avati laupäeval, 5. augustil kell 14.00 lipu heiskamisega Eesti hümni saatel. Kokkutuleku avasõnad ütles ürituse juht Indrek Varik ning lipu heiskasid Vello Varik ja Meelis Rauert. Edasi järgnes sugupuu tutvustus Martinsonide suguvõsa uurija Inna Tomsoni poolt. Sugupuu tutvustuse käigus rääkis Inna Tomson kõigepealt suguvõsa ajaloost ning seejärel tutvustas nimeliselt kõiki kokkutulekust osavõtjaid ja seda, millisesse liini keegi kuulub. Sugulaste tutvustuse vahel õnnitleti eakaid sünnipäevalapsi alates vanusest 70. Siin tuleb ära märkida, et meie suguvõsa kõige vanem liige Aliide-Rosalie Asu sai 2006. aasta 13. septembril 100 aastat vanaks ning temale saadeti koju lill ühes kommikarbiga. Kingituse edasiviijaks jäi eaka juubilari tütar Luule Oosim, kuna meie sünnipäevalapse tervis ei võimaldanud tal endal kokkutulekul osaleda. Tänusõnad ühes lilleõiega ütles Inna Tomson veel sugulastele Hilja Varikule ning Vello Varikule, tänu kellede väga aktiivsele abile õnnestus noorema venna August Ferdinandi järeltulijad välja selgitada praktiliselt kolme talvekuu jooksul.
Sugupuu tutvustusele järgnesid sportlikud mängud nagu saapa viskamine ja võrkpall. Lastele viidi läbi eraldi mängud ning kõiki tõmbas mängima seltskondlik mäng kurikatega. Õhtul toimus grillimine ühes tantsuõhtuga, kuhu olid kutsutud jalakeerutuseks esinema kohalikud pillimehed ühes solisti Aare Tomsoniga.
Kokkutuleku lõpetamine toimus pühapäeva hommikul lipu langetamisega. Lipu langetas sugulane Meino Uussaar, kes valiti ka järgmise kokkutuleku peaorganisaatoriks. Järgmine Martinsonide suguvõsa kokkutulek toimub suvel 2010 ning korraldavad selle perekonnad Uussaared eesotsas Meino Uussaarega.
Sellel kokkutulekul oli esimest korda kasutusele võetud ka Martinsonide suguvõsa kokkutulekute raamat, kuhu igaüks võis kirjutada oma muljeid ja arvamusi kokkutulekust. Kui vaadata sissekandeid selles raamatus, siis jäid sugulased kokkutulekuga igati rahule ja et kokkutulek tõepoolest õnnestus, seda võib järeldada ka kõigist inimestelt suusõnaliselt kuuldud arvamustest ning kiitvatest hinnangutest. Väga paljud sugulased, kes kokkutulekul osalesid, nägid üksteist esimest korda, paljud tundsid aga üksteist juba ennegi, kuid nüüd said nad teada, et on ka sugulased. Põnevusega lubasid kõik jääda ootama järgmist kokkutulekut.
Kokkutulekul käis ka kohaliku maakonnalehe „Meie maa” ajakirjanik Aare Laine, kes kirjutas kokkutulekust kaks artiklit ning tegi saate kohalikule raadiole – Kadi raadiole.