GUATEMALA, MAA HING on juba teine Mathura raamat sellest Kesk-Ameerika väikeriigist, sedapuhku aga reisikirja vormis. Siin leidub huumorit ja tõsidust, ajalugu ja luulet, sekka ka paar maiade pärimuslugu. Kätlin Kaldmaa on kommenteerinud: "Mathural on silma märkamiseks, ta ärkab ja märkab ja ujub ja oskab hinnata seda, mida tee tema juurde toob. Temas paistab olevat aeglase rändaja rahulikkust, kes oskab suhestuda maailmaga, tahtmata seda muuta."
112 lk. Allikaäärne, 2009.

LUULETUSED ATITLANI JÄRVELT on mõneti katse taasluua "Sõstramee" lakoonilisust ja lihtsust, teha seda aga teistsuguses keskkonnas, mis paratamatult tingib ka teistsuguseid kujundeid ja kogemusi. Raamatus leidub üksjagu ka viiteid maiade pärimusele ja sümbolitele, andes edasi sellele Kesk-Ameerikas asuvale paigale omast meeleolu. Sedasi on siin koos nii müstika kui argisus. On neid, kes nimetavad just seda kogu Mathura parimaks.
64 lk. Allikaäärne, 2008.


INIMENE ON ROHI on Mathura raamatutest suurima sotsiaalse tooniga, sisaldades poliitiliselt manifesteerivaid luuletusi nagu "Kaotatud riik" või "Maailma varjus", tarbimismaterialistlikku maailmavaadet taunivaid tekste "Elu laenuks" või "Paigas, kus õnn on valu mõnetine puudumine" või ka rahvusromantikat ja surma vastandavat sõduri huku kirjeldust "Veri". Külmad ja tumedad toonid jätkuvad aga raamatu teise külje moodustuvates loodusluuletustes, mis ajendatud ennekõike Lääne-Eesti kargematest ja kiduramatest maastikest. Sedasi jäävad raamatusse kirkad laul-luuletused "Kes tahab" ja "Läänelaul", kui ka paljad "Laid" ja "Käed ja mõtted" ja "Joonistan sind".
88 lk. Allikaäärne, 2008.


KÜLATURUL PAADISADAMA ÄÄRES on koostöös Kaido Kirikmäega valminud CD-plaat. Tiit Kusnets on öelnud: "See album hästitoimiv partnerlus: sõna ei ole siin ainus iva - kaasakõlav heli pole ainult kena kooruke. Ning kõige oma  heakõlalisuse ja leebuse juures püsib plaat, justkui ilma erilise  pingutuseta, ilusasti eemal igava new age'i värvitusest ja maitsetusest."
40 min. Allikaäärne/Kuurortrecords, 2007.

KOHALOLU on Mathura senistest luulekogudest enim tähelepanu pälvinud ja kiidetud kogu, mis suures osas kirjutatud rändudel Eestis ja mujal, India ja troopilise Palawani saareni välja. Raamatu alustrajavaks mõtteks on kogemus, et reisimise - nagu ka kogu olemise - võtmeteguriks on kohalolu, hetke ja olemasoleva tajumine võimalikult selges ja laias skaalaspektris. Raamat nomineeriti Kultuurkapitali preemiale 2006. aasta parima luuleraamatu kategoorias.
88 lk. Allikaäärne, 2006.


KAKS TUULEHOOGU algab tõdemusega, et "on midagi nähtamatut, mida me kõik ihkame kord oma elus puudutada". Andres Ehin on öelnud: "See raamat hoidub efektitaotlusest, kogu on tasane ja talitsetud. Autorist hoovab hingetarkust ja hingerahu. Ise kirjutab ta ühes luuletuses paigast, kus “kohtuda saavad hingerahu ja kirg”. Üks selliseid paiku on tema uus raamat. Luuletused on nagu “tulised maalid, mil rahulik leek”. Raamat sisaldab muuhulgas Juhan Liivi preemia kandidaadiks esitatud luuletust "Avanemine".
72 lk. Erakkond, 2004.


SÕSTRAMESI on kõikide järgnenud kogude lähtepunkt, lihtne, lakooniline, kevadine, (enamasti) hiiumaine, planeerimata raamat, kantud hüpoteetilisest sõstrameest, hõrgust maitsest, mis teoreetiliselt küll võimalik, aga mida reaalselt (vist) kunagi ei leidu. "Saun suitseb, uksed lahti. Meel loobib värviliselt pilvi, merd ja samblaõisi, taevas uus on igal hetkel, tuulekeermes täna...Et aeg on veeremas kui helmes keskmise ja pöidlasõrme vahel: me kulgemise ahel, Haldi, Kaderna ja Külaküla." Raamatut illustreerivad Mathura loodusfotod. Vaata ka Kairi Orgusaare "sõstrahelmeid" siit.
48 lk. Erakkond, 2003.


POEESIA VALGEL TAUSTAL on Mathura esimene isikkogu, kõigist senistest kõige selgema filosoofilise kallutatuse ja sõnumiga, viidates ohtralt hinduistlikule müstitsismile ning ennekõike pühendumuse ehk bhakti traditsioonile, mida India kirjanduses on ilmekaimalt esindanud Mirabai, Rupa Gosvami, osalt ka Rabindranath Tagore, kelle mõjud raamatus on äratuntavad: "Sina oled aednik ja ainus vili mu aias. Miks nimetangi end kui ma pole ei kuu ega päike, ei maa ega seeme."
64 lk. Erakkond, 2001.


foto: Mathura