|
GUATEMALA, MAA HING
on juba teine Mathura raamat sellest Kesk-Ameerika väikeriigist, sedapuhku
aga reisikirja vormis. Siin leidub huumorit ja tõsidust, ajalugu ja
luulet, sekka ka paar maiade pärimuslugu. Kätlin Kaldmaa on kommenteerinud:
"Mathural on silma märkamiseks, ta ärkab ja märkab ja ujub
ja oskab hinnata seda, mida tee tema juurde toob. Temas paistab olevat aeglase
rändaja rahulikkust, kes oskab suhestuda maailmaga, tahtmata seda muuta."
112 lk. Allikaäärne, 2009. |
|
LUULETUSED ATITLANI
JÄRVELT on mõneti katse taasluua "Sõstramee" lakoonilisust
ja lihtsust, teha seda aga teistsuguses keskkonnas, mis paratamatult tingib
ka teistsuguseid kujundeid ja kogemusi. Raamatus leidub üksjagu ka
viiteid maiade pärimusele ja sümbolitele, andes edasi sellele
Kesk-Ameerikas asuvale paigale omast meeleolu. Sedasi on siin koos nii
müstika kui argisus. On neid, kes nimetavad just seda kogu Mathura
parimaks. 64 lk. Allikaäärne, 2008. |
|
INIMENE ON ROHI on Mathura raamatutest suurima sotsiaalse tooniga,
sisaldades poliitiliselt manifesteerivaid luuletusi nagu "Kaotatud riik"
või "Maailma varjus", tarbimismaterialistlikku maailmavaadet taunivaid
tekste "Elu laenuks" või "Paigas, kus õnn on valu mõnetine
puudumine" või ka rahvusromantikat ja surma vastandavat sõduri
huku kirjeldust "Veri". Külmad ja tumedad toonid jätkuvad aga
raamatu teise külje moodustuvates loodusluuletustes, mis ajendatud
ennekõike Lääne-Eesti kargematest ja kiduramatest maastikest.
Sedasi jäävad raamatusse kirkad laul-luuletused "Kes tahab" ja
"Läänelaul", kui ka paljad "Laid" ja "Käed ja mõtted"
ja "Joonistan sind". 88 lk. Allikaäärne, 2008. |
|
KÜLATURUL
PAADISADAMA ÄÄRES on koostöös Kaido Kirikmäega
valminud CD-plaat. Tiit Kusnets on öelnud: "See album
hästitoimiv partnerlus: sõna ei ole siin ainus iva - kaasakõlav
heli pole ainult kena kooruke. Ning kõige oma heakõlalisuse
ja leebuse juures püsib plaat, justkui ilma erilise
pingutuseta, ilusasti eemal igava new age'i värvitusest ja maitsetusest." 40 min. Allikaäärne/Kuurortrecords, 2007. |
|
KOHALOLU on
Mathura senistest luulekogudest
enim tähelepanu pälvinud ja kiidetud kogu, mis suures osas kirjutatud
rändudel Eestis ja mujal, India ja troopilise Palawani saareni välja.
Raamatu alustrajavaks mõtteks on kogemus, et reisimise - nagu ka
kogu olemise - võtmeteguriks on kohalolu, hetke ja olemasoleva tajumine
võimalikult selges ja laias skaalaspektris. Raamat nomineeriti Kultuurkapitali
preemiale 2006. aasta parima luuleraamatu kategoorias. 88 lk. Allikaäärne, 2006. |
|
KAKS TUULEHOOGU
algab tõdemusega,
et "on midagi nähtamatut, mida me kõik ihkame kord oma elus
puudutada". Andres Ehin on öelnud: "See raamat hoidub efektitaotlusest,
kogu on tasane ja talitsetud. Autorist hoovab hingetarkust ja hingerahu.
Ise kirjutab ta ühes luuletuses paigast, kus “kohtuda saavad
hingerahu ja kirg”. Üks selliseid paiku on tema uus raamat. Luuletused
on nagu “tulised maalid, mil rahulik leek”. Raamat sisaldab muuhulgas
Juhan Liivi preemia kandidaadiks esitatud luuletust "Avanemine". 72 lk. Erakkond, 2004. |
|
SÕSTRAMESI
on kõikide järgnenud kogude lähtepunkt, lihtne, lakooniline,
kevadine, (enamasti) hiiumaine, planeerimata raamat, kantud hüpoteetilisest
sõstrameest, hõrgust maitsest, mis teoreetiliselt küll
võimalik, aga mida reaalselt (vist) kunagi ei leidu. "Saun suitseb,
uksed lahti. Meel loobib värviliselt pilvi, merd ja samblaõisi,
taevas uus on igal hetkel, tuulekeermes täna...Et aeg on veeremas
kui helmes keskmise ja pöidlasõrme vahel: me kulgemise ahel,
Haldi, Kaderna ja Külaküla." Raamatut illustreerivad Mathura loodusfotod. Vaata
ka Kairi Orgusaare "sõstrahelmeid" siit. 48 lk. Erakkond, 2003. |
|
POEESIA VALGEL
TAUSTAL on Mathura esimene isikkogu, kõigist senistest kõige
selgema filosoofilise kallutatuse ja sõnumiga, viidates ohtralt hinduistlikule
müstitsismile ning ennekõike pühendumuse ehk bhakti traditsioonile,
mida India kirjanduses on ilmekaimalt esindanud Mirabai, Rupa Gosvami,
osalt ka Rabindranath Tagore, kelle mõjud raamatus on äratuntavad:
"Sina oled aednik ja ainus vili mu aias. Miks nimetangi end kui ma pole
ei kuu ega päike, ei maa ega seeme." 64 lk. Erakkond, 2001. |