Natuke rääkida taustast enda ümber kuuekümnendate alguses. Mis toimus. Kuidas teie mäletamist mööda see biitmuusika buum pihta hakkas?
Ei tundu usutavana- aga tõesti oli see minu jaoks nii: esimene vapustus – Marino Marini. Edasi (loomulikult) biitlid , läbi Soome raadio, siis juba teised briti bändid. Presley tekkis minu jaoks hiljem.

Kuidas muusika juurde tulite. Millal, mis bändidega. Kes seal bändides veel olid? Millistel pidudel mängisite. Kui popid olite? Milline oli publiku vastuvõtt?
Isa mängis akordioni ja viiulit. Koolipoisina olid koheselt iidoliteks vanemad poisid (Loksa Keskkoolis), kes tegid “kitarristide ansamblit”. Neilt sain kitarrimängu A ja B ning suure soovi ka ise midagi teha.

Kuuekümnendate teisel poolel, milliste bändide juures siis tegev olite ja kas nägite pealt ka seda, kuidas bände ära keelama hakati? Kuidas tekkis see, et bände ära keelama hakati. Kas Meie'l tekkis sarnaseid probleeme nagu oli Rannapil ja Nõgistol, et viidi julgeolekusse ja ähvardati?
Minu jaoks oli murrang 1969.a., mil ma peale põhikooli osa lõpetamist Loksal läksin üle Rakvere I Keskkooli. Seal lõin kaasa “päris” bändis, millega käisime ümberkaudsetel pidudel tantsuks mängimas. See oli ka bänd, mis saadeti laiali – kaks poissi visati koolist välja ja tegevus lõpetati. Minu jaoks oli aga kvalitatiivne hüpe toimunud. Edasi tegutsesin kõikvõimalikes koosseisudes, kus aga vähegi sain. Keskkooli lõpuks olin Loksa-Rakvere kandis juba niipalju tegutsenud, et 1972.a. Tallinnasse üliõpilaseks siirdudes tehti mulle juba ettepanek koos bändi tegema hakata.

Oletan, et kuuekümnendate teisel poolel tekkis teil huvi uute ansamblite vastu, millest oletan, et võibolla kuulsaim oli JimmyHendrix? Millised olid need bändid, kelle vastu huvi tekkis ja kust plaate/kassette Eestisse imbus? Millist raadiot kuulasite?
Eeskujuks olid loomulikult biitlid, rollingud j.n.e., aga seda n.ö. üldises plaanis. Hendrix jäi konkreetse eeskujuna esialgu kaugeks. Otsesemalt mõjutasid aga just “Led Zeppelin”, “Deep Purple”, “Black Sabbath” ja millegipärast eriliselt “Golden Earring”. Raadiotest sai kuulatud Soome kesklainesaatjaid ja Radio Luxemburgi. Väga emotsionaalselt mõjus Soome TV.

Kui tol ajal muusikat kuulasite, kas seostasite end siis psühhodeeliaga? Mis oli sel juhul teie jaoks psühhodeelia. Mis teie jaoks on praegu psühhodeelia?
Psühhodeelia ei seostunud millegagi. Aga tunnetuslik, “väline” efekt oli kõige ilmekamalt väljendunud “Led Zeppelini” loos “Whole Lotta Love”, mis mõjus mulle keskkolipoisina lausa hüpnotiseerivalt.

Kas mõtlesite bände tehes enne Meie't, et võiks hakata psühhodeelset laadi muusikat tegema? Palju üldse oli kuuekümnendate lõpus inimesi, kes n.ö. muusikale truuks jäid. Peale bändide keelustamist pilli nurka ei visanud ja edasi tegutsesid? Kes need inimesed olid? Kas neid võis nimetada tolle aja boheemlasteks?
Psühhodeelia polnud omaette eesmärk. Tahtsime vaid ise midagi sama vinget teha nagu Läänes.

Bändiproovidest. Millised need välja nägid? Kas improviseerisite ka nagu Grateful Dead näiteks. Kas tahtsite kellegi moodi kõlada. Kui jah, siis kes olid eeskujud?
“Meie” proovides katsusime kõike teha ise, olla väljas omaloominguga. Takkajärgi on alateadlikud stiililised laenud üsnagi tuntavad.

Narkootikumid tol ajal? Olite midagi proovinud? Mingeid tablette? Kas need mõjutasid ?
Ainult alkohol, muust ei teadnud peale kuulduste midagi.

Milline oli teie kokkupuude Jüri Üdiga. Miks enamus bände tema luuletusi laulutekstidena kasutasid? Jüri Üdi- millist maailmavaadet ta teie arvates inimesena esindas? Kas saab äkki mingit läbivat sõnumit Jüri Üdi luuletuste puhul välja tuua? Mida ta kõige rohkem öelda tahtis?
Üdiga on suhet niipalju, kuivõrd kogu “Meie” tekstilise ja n.ö. ideoloogilise külje eest hoolitses Tajo.

Kuidas tekkis Meie. Kuidas moodustus, kes sinna kuulusid?
“Meie” algtuumik oli olemas 1972.a., kui mind sinna kitarri mängima kutsuti.
Aga 1973.a. algul liitus meiega Tajo, kellest alates võib nimetada “Meie” nimelist bändi. Tajo ongi muide ka nime autor. Lõplk koosseis kinnistus 1973.a. suvel üliõpilasmalevas, kus löökriistadel hakkas mängima andekas muusik Raivo Maasik.

Kus ja millal kõige rohkem esinesite? Mismoodi lindistasite?
Esinemised- kõikjal, kus vähegi võimalik. Eriti tore oli1973.a. malevasuvi- nii kui kuskil keegi esines (Fix, “Suuk” …), hüppasime ligi, et me teeme vaheajal kah oma lugusid. Omal polnud meil ju aparatuurigi. Hiljem tulid TPI kontserdid Olavi Pihlamäe eestvedamisel ja üle Eesti kontserdid ”Turu” klubi egiidi all.

Võiks rääkida Meie salvestustest ja kuuekümnendate lõpu ja seitsmekümnendate alguse salvestustest üldse. Palju neid teie teada alles on? Kellel ja kus?
Lindistused – Eesti Raadios kahel korral ja TPI (TTÜ) stuudios tänu Jüri Laksonile, kes seal töötas ja asja tegi omast heast tahtest.

Mis bändid olid Kooma, Ornament, Teravik, Noor-Eesti, Andromeeda, Varjud (Alender), Märtrid (A. Mustonen), Väntorel (A. Valkonen), Hammasratas, Aatomitriikraud(Nõgisto), Positron, Kogudus? Võiks rääkida kõigist neist eraldi.
TPI tudengite baasil alustas meiega samaaegselt “Monstrum”, kes kopeeris “Deep Purple” ja “Uriah Heep” lugusid. Hiljem liitus nendega trummar Andrus Kerstenbeck ja nimeks sai “Incognito”. Võib-olla oli nimevahetus põhjustatud mõnest esinemiskeelust, ei tea. Peale Urmas Alenderiga koostõõ alustamist muutus nimi “Teravikuks”. “Meie”ga koos esines ka ansambel nimega “Positron”, mis oli Sven Grünbergi “Messi” eelkäijaks.

Mis seltskonnas vabal ajal tehti. Millised olid jututeemad? Kas teie ja teist eelmise generatsiooni vahel oli suur lõhe?
Eelmise generatsiooniga oli lõhe minu jaoks tunnetatav, aga see-eest olid juba meieealised kõvade tegijate reas, kellega vahet ei tundnud (Graps, Ruja ja Fixi tolleaegsed koosseisud, kellega oli hea klapp).

Midagi veel lõpetuseks, mida ma küsida ei jõudnud ja arvate, et tähtis on?
Meieaegset põlvkonda “ahistati” juustega. Neid kästi igal põhjusel “korralikuks” pügada. Kadestasime neid, kes võisid tolle aja ainumoodi – pikki juukseid oma suva järgi kasvatada. Meenub Urmas Alenderi nöökav lõõp: “Tere kiilakas!” Tema sai uhkeldada oma vägeva lakaga.

Mis praegu teevad, mis elu elavad Meie mehed. Kas tunnete tolle aja suhtes teatavat nostalgiat ka?
Mina projekteerin veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteeme. Tantsubändides tegutsesin 1991.aastani .Tajo ütleb oma kohta ise. Bassimees Enn Saretok tõõtab väikefirmas, nime ei mäleta. Bassi mängib siiani (Horre Zeigeri bigbänd). Klahvkamees Vladimir Petuhhov töötab “Tallinna Soojuses”. Raivo Maasik musitseerib taevases orkestris juba mitmeid aastaid.

Praeguseks on justkui kõik, meenutada aga oleks veel küll.