Kas tead, millised tõved
ähvardavad sinu ruigamit?
Kuidas tunneksid need ära?
Esimene asi, kui märkad midagi kahtlast oma eluka juures, võta ühendust linna parima loomaarstiga! Ja nüüd kinnita pilk siia! Kui näed oma notsul järgnevaid tunnuseid, talita nii nagu öeldud!
Aevastamine:
Kui su elukas aevastab VEIDIKE, pole sellest midagi, see on normaalne. Kuid kui su pisike aevastab KOGU AEG, NÄRVESÖÖVALT, on temaga midagi lahti, eriti kui aevastamisega kaasnevad teised sümptomid.
Nohisemine, kähisemine, aevastamine ja tatine nina:
Ilmselt on su merisiga saanud piisknakkuse või mõne muu jubeduse. Ta tuleks panna isolaatorisse, see tähendab teistest notsudest eraldi. Kui tal paari päeva jooksul parem ei hakka, vii ta loomaarsti juurde. See söödab talle ilmselt mingit möksi sisse. Varsti on su põssa sama elujõuline ja vitaalne kui varem. Jälgi, et veterinaar ei kirjutaks talle välja Amoxicilliini, see võib su põrsa elupäevad lõpetada. Kõik arstid seda vist ei tea. Vaata, et notsul oleks piisavalt vett ja ruumis normaalne temperatuur.
Verine uriin:
See näitab, et karvapallil võib olla suvaline haigus, mõni neist päris tõsine. Vii ta OTSEKOHE arsti juurde. Tuleta enne meelde, ega su põrsas eelnevalt just peeti ei söönud.
Kratsimine:
Nagu aevastaminegi on vähene kratsimine loomulik. Merisead veedavad suurema osa ajast enda välimuse eest hoolitsedes. Kui aga kratsimine kipub liig sagedaseks ja karv sellega lahti tuleb, võib su meriseal olla mingi parasiit. Vii oma notsu kiiresti arsti juurde, kes uurib, mis temaga lahti on. Kratsida võib su siga ka allergia tõttu (näiteks teatud allapanu tõttu).
Koperdamine ja komistamine:
See võib tähendada vitamiinivaegust. Anna talle C-vitamiini sisaldavat sööki (vt. söögisedelit).
Söögiisu kadumine:
Vii ta KOHE arsti juurde. See on tõsine asi. Nagu enamik väikesi loomi, söövad merisead väga palju ja kiiresti. Kui haigus takistab neil söömast, võivad nad üleöö surra.
Murdunud luud:
Kondid võivad kergesti murduda, kui juhtud oma hoolealuse maha pillama. Seepärast tuleb merisigu kohelda väga ettevaatlikult ja õrnalt. Kui kardad, et notsuke on kukkudes viga saanud, vii ta loomaarsti juurde.Õnneks paranevad luud üsna kiiresti. Kipslahas peab vastu ainult niikaua, kuni põssa pole sinna hambaid sisse löönud.
Kõhukinnisus:
Selle põhjuseks võivad olla kõvad ja kuivad pabulad. Kui asi pole väga hull, võid proovida talle sisse sööta mineraalõli. Kuid kui see ei aita, pole teist teed, kui pead haige lemmiku loomaarsti juurde viima.
Kõhulahtisus:
Seda võivad põhjustada vilets toitmine, bakterid, viirused, sooleussid ja -parasiidid. Eriti koleda, tihti surmaga lõppeva kõhulahtisuse võib su pisinäriline saada hallitanud heina või maapähklite söömisest. Haige looma hooldamisel tuleb olla üliettevaatlik, sest mõned kõhulahtisuse vormid võivad üle kanduda ka inimesele. Selle haiguse puhul tuleb merisea söögisedelist ajutiselt välja jätta värsked puu- ja köögiviljad ning asendada need heina, kuivtoidu ja vitamiinilisanditega.
Loidus, raske hingamine, teadvusekaotus, krambid:
Tegu on ilmselt kuumarabandusega. Merisead on väga tundlikud liigkuumuse suhtes ja kui nad on sunnitud kaua päikese käes viibima, võivad nad kergsti rabanduse saada. Esmaabiks jahuta looma leige veega ja siis pöördu tingimata loomaarsti poole.
Kaalu vähenemine, paistes liigesed:
Kui paned tähele, et su lemmiku välimus pole just suurem asi, siis võib põhjus peituda skorbuudis. Seda tekitab C-vitamiini vaegus. Haigust saab ennetada, kui anda loomale piisavalt seda vitamiini sisaldavaid köögivilju (vt. söögisedelit). Kui skorbuut on aga juba tekkinud, saab seda ravida, kui anda haigele vitamiinitilku.
Haavad:
Väikseid haavu pese hoolikalt sooja veega ja määri peale mõnd antiseptilist salvi. Suuremate vigastuste puhul pöördu otsekohe loomaarsti poole.