METSKITS

Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad.
Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas.
Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab mosaiikset kultuurmaastiku (põldudevahelised metsatukad, metsaservad), väldib suuri metsi. Üldiselt paigatruu. Talvel võivad liituda suurteks karjadeks (20...30 isendit), mis kevadel lagunevad. Suvel elavad emasloomad koos talledega eraldi, sokud kas üksi või harva kahe kolmekesi koos. Sügisel peale jooksuaega moodustuvad uuesti segakarjad. Osaline polügaamia.
Toitumine Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Aastaringi kasutab toiduks puude- ja põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi. Suvel on toidus esikohal rohttaimed, eriti kõrrelised ja liblikõielised. Tarvitavad ka samblaid, samblikke ja tarnu. Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid.
Sigimine Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel.
Areng Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Imetamine kestab 4 kuud. Iseseisvaks saavad talled 2. aastaselt ja suguküpsuse saavutavad 1,5. aastaselt. Eluiga kuni 16 aastat.
Koht ökosüsteemis Põhilised looduslikud vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomi ohustab ka rebane.

TAGASI