1. PÕLETUSED

* II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega
* kui side puudub- jätta katmata
* keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega.

2.  SILMADE VIGASTUSED

* ära hõõru silmi!
* võõrkeha, mis on tunginud silma sisse:

- ära püüa eemaldada
- aseta side
- transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse.

3.  VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE

* kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada
* kata soojalt
* hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist

4.  VEREJOOKSUD
Verejooksu saab tavaliselt peatada:

* sideme asetamisega haavale
* jäseme tõstmisega kõrgemale
* arteri kinnisurumisega survepunktides
* kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale!

5.  UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK

* alusta kunstlikku hingamist
* kiire transport raviasutusse

6.  TEADVUSETUSSEISUND

* asend: pea pööratud ühele küljele
* puhastada suuõõs närimiskummist, katkistest hammastest (jms.)
* kannatanu hingab- kasuta nuuskpiiritust
* kui kannatanu ei hinga- alusta kunstlikku hingamist
* kutsu abi, transpordi raviasutusse.

7.  LUUMURRUD

* luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta
* ole tähelepanelik
* ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik
* aseta hästipolsterdatud lahas

8.  NIKASTUS

* aseta rõhkside kahjustatud kohale
* seo tugevalt, kuid ära takista vereringet
* hoia jäset kõrgemal ja liikumatult.

* ava hingamisteed
* alusta kunstlikku hingamist
* alusta südame massaazi.

Vaata, kuula, tunne!

1 hingamine iga 5 sekundi järel.
12 korda minuti jooksul.

* Kui hingamistee on suletud võõrkehast
* Pööra kannatanu küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi
* Neli suruvat liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda
* Sõrmedega püüa suuõõnest võõrkeha eemaldada

* alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 3-4 cm kõrgemal

Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist
Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist.

1.  Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga.

NB!
a) Kui riietus on kleepunud haava külge-ära püüa seda eemaldada!
b)  Kui keskkond on keemiliselt saastatud- ära paljasta haava!

* Pea ja kaelahaavade puhul tõsta pea ja õlad kõrgemale
* Jäsemehaavad- tõsta jäse üles

Zgutid on ohtlikud!
Kasuta neid üksnes äärmisel vajadusel.

Võta zgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta köit, nilonsukka ega traati)
Paiguta zgutt jäseme vigastamata osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see pingutamisel paigast ei nihkuks.
Seo riideriba kaks keerdu ümber jäseme ja rista otsad, pistes ühe teise alt läbi poolsõlme.
Võta lühike tugev pulk või muud sarnast ja aseta see poolsõlmele. Nüüd seo riideriba otsad ümber pulga umbsõlme.
Zguti pingutamiseks pööra pulka, kuni verejooks lakkab.
Seo teine riideriba pulga otsa ning kinnita pulk jäseme külge, et zgutt kindlalt paigal püsiks.
 
 

Shokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite tööd.
Shoki esmane tunnus on pulsi sagenemine. Verekaotuse tõttu on vere hulk vähenenud. Süda peab nüüd kiirermini lööma, et pumbata kudedesse sama palju verd kui tavaliselt. Kui verejooks ei vähene, langeb ka vererõhk, pulss nõrgeneb ja kannatanu kattub külma higiga.

Suure verekaotuse puhul kompenseerib organism nii, et:

1.  verevool naha all väheneb. Nahk muutub kahvatuks ja külmaks, huuled on kahvatulillad.
2.  kudedest viiakse vedelik verre, et taastada veremahtu. Kannatanu tunneb janu. Ära anna kannatanule juua, sest siis võib tal süda pahaks minna, ta hakkab oksendama.

Shoki tunnused:

1.  Kiire ja nõrk pulss.
2.  Külm ja kahvatu nahk, kahvatulillad huuled.
3.  Külm higi.
4.  Janu,.
5.  Nõrkus ja rahutus.

1.  Hinda tedvust
2.  Kannatanu asend: istuv või tervel (vigastamata) poolel pikali
3.  Vabasta haav: vajadusel võta kiiver peast
4.  Aseta side, jäta silmad ja kõrvad vabaks
 

NB!
* Ära püüa haava puhastada
* Ära avalda haavale asjatut survet
* Ära püüa nähtavat ajupinda tagasi lükata
* Ära anna süüa ega juua
* Ära liiguta kannatanut, kui kahtlustad selgroo vigastust.

1.  Kontrolli nii sisenemis- kui väljumisaja suhtes.
2.  Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei esine keemiliselt saastatud keskkonda.

NB!
a) Kui riietus on kleepunud haava külge - ära püüa seda eemaldada!
b)  Kui keskkond on keemiliselt saastatud - ära paljasta haava
                                                                - gaasitorbik.

* kata käega ava rindkeres
* kata haav kummist; kilest või mõnest muust käepärasest õhku mitteläbilaskvast materjalist.

Hermeetiline materjal peab katma haava 5 cm (või rohkem) servadest kaugemal.

- istuv (hingamine selles asendis kõige kergem)
- vigastatud küljel

Kannatanule ei tohi anda midagi suu kaudu (jook, söök). See võib põhjustada oksendamist, vedeliku ja toidu sattumist hingamisteedesse.
Janu korral võib niisutada huuli.
* Kannatanu asend:

- selili, jalad põlvedest kõverdatud
- pea pööratud küljele (hingamisteed saab nii puhtad hoida, oksemasside eemaldamisega)

NB!
a) Kui riided kleepuvad haava külge- ära püüa neid eemaldada!
b)  Kui tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga- ära paljasta haava!

a)  aseta organid või soolestik haavale või selle lähedusse- ära püüa neid kõhtu tagasi suruda!
b)  Kata haav ja väljunud organid puhta, kuiva sidemega.

NB! ÄRA KAHJUSTA!
a)  Ära katsu kõhuõõnest väljunud organeid või soolestikku paljaste kätega (saastamisoht)!
b)  Ära püüa haava puhastada!
c)  Ära püüa organeid (soolestikku) tagasi kõhuõõnde asetada.
d)  Ära anna juua, süüa, niisuta huuli vajadusel.

Kõik luumurru kahtlusega jäsemed tuleb lahastada
1.  Lahas tuleb asetada nii, et murruga jäse ei liiguks, et vereringe ei oleks takistatud.
2.  Lahas ulatugu murrust kahele poole üle liigese
3.  Polsterda lahas hoolikalt
4.  Ära püüa murdu paigaldada
5.  Lahtise murru korral:

- aseta side
- väljaulatuvaid luuotsi ära püüa tagasi naha alla lükata

- seo jäse kehatüve külge
- seo jäse teise jäseme külge

- ära takista vereringet
- ära püüa murdu paigaldada

1.  Kannatanu toimetada maost eemale
2.  Eemaldada sõrmused, käekell jms.
3.  Rahusta ja taga rahu
4.  Aseta 2 survesidet: hammustusest üles- ja allapoole 5-10 cm kaugusele (1 sõrm peab sideme vahele mahtuma)
5.  Lahasta haavale side; külmakott võimalusel
6.  Madu rahule jätta (tapmisel püüa pea purustamata jätta)
7.  Meditsiin abi kutsuda, evakueeriuda

NB!
Ära püüa mürki välja imeda!
Ära püüa joota!
Ära püüa haava täiendavalt kahjustada (lõiked jmt.)

1. Kontrolli alati magamis- ja peatuskohti.
2.  Kontrolli riided, sokid, jalanõud enne kasutamist.
3.  Väldi magamist ja riiete äravõtmist niiskete kohtade läheduses.
4.  Säilita rahu, kui näed või tunned kedagi endal “liikumas” või “roomamas”. Äkiline liigutus võib põhjustada hammustuse või nõelamise.
5.  Ära peatu põõsaste varjus eelnevalt neid kontrollimata.
6.  Jälgi maapinda- vaata! Sipelgapesad!
 
 

Kokkupuutel võib tekkida:
1.  Kahjustatud naha punetus, turse
2.  Peavalu
3.  Põletustunne kahjustatud kehaosadel
4.  Nahalööve- võib tekkida mõni tund kuni 72 t.
5.  Naha sügelemine- võib tekkida pärast kokkupuudet
6.  Villid, 2-4 päeva pärast lõhkevad
7.  Mürgiste viljade allaneelamisel- põletustunne kurgus, maos, kõhuvalu, -lahtisus.
 

* ÄRA KONTAKTEERU TUNDMATUTE TAIMEDEGA JA NENDE VILJADEGA!
* VÄLDI TAIMEPOOLSET KONTAKTIVÕIMALUST
* ÄRA PUUDUTA MUSTADE KÄTEGA NÄGU, GENITAALE!
* ÄRA SÖÖ TUNDMATU TAIME VILJU!

ESMAABI:

- rahusta kannatanut
- pese kahjustatud nahka vee ja seebiga (või alkoholiga), võimalusel korduvalt!
- ära kata kahjustatud piirkonda
- riided pesta
- pese käsi hoolikalt
- kannatanu evakueerida vajadusel.

KUUMAKRAMBID

- lihaskrambid (võib ka maos)
- märg nahk, ekstreemne janu

ESMAABI
- sõdur varjulisse kohta, riided eemaldada
- aeglaselt suur kogus külma vett

KUUMAKURNATUS

- tugev higistamine
- kahvatu, külm, niiske nahk
- peavalu
- nõrkus
- värisemine
- kuumakrambid
- iiveldus (oksendamine)
- jalad, käed värisevad
- segasus, loidus, depressioon
Temperatuuri kasv võib tagasihoidlik olla

ESMAABI
- vt. eelnev
- jahutada! Jääkott!
- joota
- tõsta jalad (shoki vältimiseks)
- kutsu abi!
- puhkus väga oluline.

KUUMARABANDUS

- südame, neerude, maksa tegevus oluliselt häiritud
- hingamishäired
- teadvushäired, kõne häiritud
- shokk, kooma
- temperatuuri kasv on oluline

ESMAABI
- vajadusel elustamise ABC
- riided eemaldada
- aktiivne jahutamine, kui temp. on üle 39 kraadi
- haiglasse transportida

KUUMAKAHJUSTUS:

- PÄIKESEPÕLETUS
- NAHA KAHJUSTUS
- JALGADE HAUDUMUS

AEGLASELT ARENEV VORM - MITME PÄEVA VÄLTEL

* halb enesetunne
* isutus
* nõrkus
* kõhulahtisus
* sonimine
NB! NAHK ON KUIV

FÜÜSILISE PINGUTUSE POOLT PÕHJUSTATUD ÄGE VORM-

* teadvusekadu ilma eelnevate nähtudeta
* vähesed (ebaadekvaatne, sihitu käitumine) nähud, teadvuse kadu
NB! NAHK ON HIGINE

ESMAABI
1.  Vajadusel elustamise ABC rakendamine
2.  Lamamisasend küljel
3.  Võimalikult kiire jahtumine
* veega pritsimine, ülevalamine
* lehvita tuult, varja päikese eest
* riided eemalda
4.  Transport haiglasse.

Külmast ilmast saadud kahjustused võib jagada kahte kategooriasse. “Külmuvat tüüpi” on kõigile hästi tuntud külmanäpistus.”Mittekülmuvad tüübid” on hüpotermia, dehüdratatsioon (veest vabanemine), “trench-jalad” ja jalgade immersioon. Külmakahjusus tuleneb vereringluse halvenemisest, jää moodustumisest ja külmast keha välimistes kudedes. Temperatuur üksi ei näita, kas külm ilm võib põhjustada kahjustusi või mitte. Selle esilekutsumisel osalevad veel paljud lisafaktorid erinevates kombinatsioonides. Nendeks faktoriteks on niiskus, tuule kiirus, aeg, mille jooksul külma saadakse, tegevus, riietuse tüüp ja olukord ning palju muud.
1.  Külmakahjustust mõjutavad faktorid on loetletud alljärgnevalt:

a)  eelnevad külmakahjustused: varem saadud külmakahjustus tõstab sõduri riski seda uuesti saada.

b)  rass. Mustanahalised on külmakahjustuse suhtes tundlikumad, kui kaukaaslased.

c)  geograafiline päritolu: inimestel soojast kliimavöötmest on eeldusi rohkem külmakahjustusi saada.

d)  keskonna temperatuur. Inimkeha ümbritseva õhu (või vee) temperatuur on ülioluline soojusregulatsiooni seisukohalt. Keha kaotab rohkem soojust säilitamaks naha temperatuuri 0-kraadise välisõhu temperatuuri korral.

e)  tuule faktor. Komandörid peaksid olema tuttavad tuule faktori tähendusega. Tuule kiirus kiireneb kehasoojuse kaotamist nii märgades kui ka külmades tingimustes. Kui ilmajaamast antakse näitajad, mis langevad ohtlikku tsooni või veelgi kaugemale, tuleb külmakahjustuse mineerimiseks võtta kasutusele lisaettevaatusabinõud. Vastava tuulehoo temperatuur on eriti oluline kui õhutemperatuur on 0 kraadi või vähem. Tuule käes olnud kehaosad võivad külmuda kui ollakse kaua tuule käes ning ei tegelda pidevalt kehaosade soojendamisega. Mida madalam on tuule temperatuur, seda tõenäolisemalt võib ilmneda külmumist.

f)  missiooni tüüp: lahingutegevus, mis nõuab pikemat liikumatust, pikki tunde madalas temperatuuris, mis nõuab pikemat liikumatust, pikki tunde madalas temperatuuris viibimist või soojendamise võimaluse puudumist, tõstab võimalust saada külmakahjustusi.

g)  maastik: minimaalne kate ning märjad välistingimused tõustavad potensiaali külmakahjustuseks.

h)  riietus: külma ilma riietus peaks seljas olema lõdvalt ja kihtidena (konserveerimaks keha soojust). Riietus peaks olema puhas, kuna kaua kaua kantud riietel täituvad riide-koe vahel olevad õhuvahed mustuse ja higiga. Märg riietus vähendab isolatsiooniomadusi, seetõttu tuleb hoolitseda liigse higistamise eest. Vormi tuleks kanda tervikuna ja korralikult, vältimaks kehavigastusi. Külma ilma vorm ei ole täielik ilma kinnaste ja aluskinnasteta. Tuleks käituda vastavalt ilmale, kui see nõuab rohkem riideid kaitsmaks külma eest või vastupidi- riiete vähendamist vältimaks ülekuumenemist.

i)  niiskus: vesi juhib sooja palju paremini kui õhk. Kui nahk või riietus muutub niiskeks või märjaks, on oht külmakahjustusi saada tunduvalt suurem.

j)  dehüdratatsioon: see on ilmselt see külmakahjustusi põhjustav faktor, millest kõige sagedamini mööda vaadatakse. Inimesed peavad taastama oma keha poolt kaotatud vedelikke. Külma ilmaga vajab keha erilist hoolitsemist ning vee tarbimine on väga oluline õige hüdratatsiooni taastamiseks. Kuna kohv, tee ja kakao on diureetilised (tekitavad uriini), siis ei tohiks nende jookide kasutamisele panna rõhku keha hüdratatsiooni taastamiseks. Vastuvõetav aseaine on kuum õunamahl kaneeliga, mis on heamaitseline ning mida tuleks dehüdratatsooni vältimiseks.

k)  vanus: arvestades lahingupersonali tavalist vanust, ei ole see oluliseks faktoriks.

l)  väsimus: vaimne väsimus võib põhjustada apaatiat, mis viib selleni, et ei võeta kasutamisele ellujäämiseks üliolulisi meetmeid.

m)  kaas-vigastused: vigastused, millega kaasneb shokk ja verekaotus, vähendavad verevoolu jäsemetesse ning annavad vigastatud inimesele eelsoodumuse külmakahjustuste saamiseks.

n)  distsipliin, väljaõpe ja kogemus: hästi väljaõpetatud ja distsiplineeritud sõdurid kannatavad külma all vähem, kui teised.

o)  toitumine. Hea toitumine on ülioluline, sest see varustab keha nö. kütusega, mis on vajalik soojuse tootmiseks külma ilmaga. Tavaliselt tarbitavate kalorite hulk ilma külmenedes suureneb. Teisest küljest, vastavalt riietatud ja kaitstud inimesed ei vaja külmas kliimas tavaliselt (so. 3600-4600) rohkem kaloreid päevas.

p)  tegevus: rohke tegevus lõpeb suure hulga keha soojuse kaotamisega higistamise teel. Komandör saab juurde ühe külmakahjustustele vastuvõtliku inimese, sest riided saavad higistamise teel rikutud kehasoojuse ja isolatsiooni omaduste kaotamise kombineeritud.

q)  alkohol, narkootilised ained ja tubakas: teatud narkootilised ained, medikamendid, alkohol, närimis- ja nuusktubakas ja suitsetamine omavad negatiivset efekti vereringlusele, hüdratsioonile ning inimese mõistusele ning seetõttu tuleks neid äärmistes külmatingimustes vältida.

r)  äkilised ilmamuutused

KÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLTIMINE

Külma ilma kahjustuste ärahoidmisel on esimene samm selles suunas vastava riietuse kandmine. Alljärgnevalt on toodud nõuanded komandörile, mida ta saab külmakahjustuste ärahoidmiseks kasutada.
a)  Kindlustage, et personal oleks külma ilma ohtude osas väljaõpet saanud.
b)  Adekvaatne planeerimine, kaasa arvatud varustuse ja õige riietuse õigeaegne tellimine ja kättesaamine.
c)  Ilmateadete vastuvõtmise, levitamise ja kasutamise meetodi efektiivne rakendamine.
d)  Õige hoolitsemine jalgade eest,s.h.

- isiklik hügieen ja villide eest hoolitsemine
- jalavarjude ja nende voodrite õige korrashoid
- sokkide vahetamine vähemalt kaks korda päevas.

- kanna vormi nagu ülem nõuab
- kanna riietust kinninööbituna, väldi kitsaid, tihedaid riideid
- hoia vorm puhas ja kuiv
- töötades või köetud ruumis ülekuumenemise vältimiseks võta ära pealmised riided
- kanna peakatet soojuskao vältimiseks
- hoida kütuse jm. vedeliku sattumist nahale, riietele.

- püsi liikumises, kui võimalik
- tee harjutusi suurtele lihastele (õlavars, rindkere, jalad)- sageli, et hoida neid soojana
- kui pead jääma piiratud territooriumile, liiguta varbaid, sõrmi, jalgu, käsi
- väldi alkoholi kasutamist
- väldi seismist otse külmal, märjal maapinnal, kui võimalik
- väldi suitsetamist!-naha vereringe
- söö kõik toidud energia hankimiseks
- joo vett/ või soojaid mittealkohoolseid jooke
NB! Tume uriin tähendab, et ei ole piisavalt vedelikku tarbitud. Ka külmas kliimas võib dehüdratsioon kujuneda.

- võta vähemalt 5 paari sokke kaasa
- hoia sokid puhtad ja kuivad
- vaheta märjad või niisked sokid nii kiiresti, kui võimalik
- pese jalgu iga päev, kui võimalik
- väldi tihedaid, kitsaid sokke ja saapaid (nööri saapad nii lõdvalt, kui võimalik

- kanna kindaid
- soojenda käsi riiete all, kui nad on tuimaks muutunud
- väldi naha kontakti lume, kütuse või metallidega

- kata nägu ja kõrvad kiivrialuse mütsiga
- kanna voodriga mütsi, lase kõrvad alla vastavalt korraldusele
- soojenda nägu ja kõrvu peopesaga.

- kanna päikeseprille vajadusel.

- jälgi külmumise tundemärke katmata nahal-kahvatu
- küsi jalgade, käte, kõrvade, näo tuimuse kohta ja soojendamise vajaduse kohta
- ära luba magada otse maapinnal, transpordivahendite läheduses, suletud ruumis lahtise tulega.

KÜLMANÄPISTUSE SÜMTOMID.

Külmanäpistuse sümptomid on valutamine, kihelus, torkiv tunne, külmus ja tuimus. Tavaliselt muutub nahk punaseks, hiljem helehalliks ja siis valkjaks. Külmunud ihu ülessoojendamine on lihtsam. Inimesed peaksid tundma oma jalgu ja varbaid. Varbaid tuleb saapaninas liigutada, et lihtsalt aru saada, et lihtsalt aru saada, et need tuntavad oleks.
Külmanäpistuse parimaks kaitsevahendiks on “sõbrasüsteem”. Sõbrad peaksid üksteist jälgima ning kui ilmneb külmanäpistus, siis vastastikku abistama.
Kohene tegevusabinõu võib külmanäpistuse peatada, kui külm on põski näpistanud, katke need soojade kätega, kuni valu lakkab. Külmavõetud sõrmed asetage ilma kinnasteta kaenlaauku või riiete alla kõhu peale. Külmavõetud jalad asetage ilma sokkide- saabasteta kaaslase paljale kõhule riiete alla. Vältige maseerimist ja hõõrumist. Ärge ville katki vajutage. Külmanäpistust saab ära hoida kandes hästi istuvat vormi, hoides sokid puhtad ja riided kuivad, hoides end ülikülma temperatuuri ja tugeva tuule tuule eest. Näo, sõrmede ja varvaste pidev liigutamine aitab neid soojas hoida.
Inimesed, kelle jalad on külmast võetud, tuleb asetada kanderaamile. Ärge lubage tal oma tavalise tegevuse juurde asuda seni, kuni olukorra tõsidust pole hinnanud arstid ning evakueerinud patsiendi võimalikult kiiresti haiglasse.

KÜLMAKAHJUSTUSED

1.  Riietus ja jalanõud on soojemad, kui nad on puhtad
2.  Jalatsite puhtuse eest hoolitsemine on väga tähtis
3.  Liigsete riiete kandmine põhjustab ülekuumenemise, higistamist, niiskust, seega soodustab külmumist
4.  Kihiline riietus loob õhukihid, aitab soojust säilitada
5.  Sokid, kindad, vahetussaapad väliõppustele kaasa
6.  Mitte maapinnal magada, isoleeriv materjal!
7.  Saabas olgu küllalt suur- mitu paari sokke.
8.  Niiske ja märg riietus on külm riietus.

I ASTE

- valge, kahvatu nahk, mis muutub punaseks ja valulikuks
- võimalik turse tekkimine
- paranemine 7-10 päeva

II ASTE

- lisanduvad villid
- paranemine 2-3 nädalat,külmatundlikkus kahjustatud alal

III ASTE

- turse- liikuvus piiratud
- verivillid
- paranemine aeglane

IV ASTE

- kahjustus võib ulatuda luukoeni
- liikumisvõimetus, ülessulatamisel passiivne liikuvus taastub
- autoamputatsiooni kujunemine nädalatega

KÜLMAKAHJUSTUSTE ESMAABI
1.  Võta märg ja niiske riietus ära
2.  Soojenda külmunud kehaosa oma või kaaslase kehasoojusega
3.  Ära hõõru ja kasuta lund
4.  Teetanuse oht- vaktsineerimine oluline
 

- külmunud kudede aktiivne soojenemine võib toimuda seal, kus pole uue külmumise ohtu!
- evakueerimisel soojendamine - nn. “sooja nahaga”