ÿþ<HTML> <HEAD> <TITLE>Fortifikatsioon</TITLE> <META HTTP-EQUIV="Content-Type" CONTENT="text/html; charset=iso-8859-1"> <META HTTP-EQUIV=description content="Narva esiajalugu, kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg, fortifikatsioon" name=description> <META HTTP-EQUIV=keywords content="Narva esiajalugu, kiviaeg, pronksiaeg, rauaeg" name=keywords> <STYLE type=text/css>BODY { SCROLLBAR-FACE-COLOR: #a10808; SCROLLBAR-HIGHLIGHT-COLOR: #B22D2D; SCROLLBAR-SHADOW-COLOR: #660000; SCROLLBAR-3DLIGHT-COLOR: #a10808; SCROLLBAR-ARROW-COLOR: #ffffff; SCROLLBAR-TRACK-COLOR: #a10808; SCROLLBAR-DARKSHADOW-COLOR: #660000; } </STYLE> </HEAD> <BODY BGCOLOR=#A10808 LEFTMARGIN=0 TOPMARGIN=0 MARGINWIDTH=0 MARGINHEIGHT=0> <TABLE WIDTH=775 height=100% BORDER=0 CELLPADDING=0 CELLSPACING=0> <tbody> <TR> <TD> <TABLE WIDTH=775 height=137 BORDER=0 CELLPADDING=0 CELLSPACING=0> <tbody> <TR><TD valign top><img src=" esiajalugu files/leht-top.gif" width="161" height="137" alt="leht"></TD> <TD><img src=" esiajalugu files/spacer.gif" width="80" height="137"></TD> <TD valign= top><img src="images/fortif.gif" width="349" height="137" alt="fortifikatsioon"></TD> <TD><img src=" esiajalugu files/spacer.gif" width="185" height="137"></TD> </TR> </tbody></table> </TD> </TR> <TR><TD> <TABLE WIDTH=775 height=100% BORDER=0 CELLPADDING=0 CELLSPACING=0> <tbody> <TR> <TD valign=top align=center><img src=" esiajalugu files/leht-bottom.gif" width="161" height="77"><BR><BR><BR> <A HREF="general.html"> <img src="ajalugu files/ajalugu_21.gif" border=0 WIDTH="113" HEIGHT="35" ALT="esilehele"></A></TD> <TD><TABLE WIDTH=514 height=100% BORDER=1 bordercolor=black CELLPADDING=20 CELLSPACING=0> <tbody> <TR><TD width="514" height=100% BGCOLOR=#FFFFFF valign="top"> <P align="justify" font size="14" fase="arial"><B> Väikeseks seletuseks Narva linna ajaloo juurde miks ja millistel kaalutlustel üks või teine kaitserajatis püstitati& <BR><BR> <!--begin of Rambler's Top100 code --> <a href="http://top100.rambler.ru/top100/"><img src="http://counter.rambler.ru/top100.cnt?425391" alt="" width=1 height=1 border=0></a><!--end of Top100 code--><font size="5" color="#a10808" fase="garamond">Fortifikatsioon</font><BR><BR> Võib arvata, et kohe peale inimühiskonna üleminekut paiksele eluviisile tekkis ka vajadus kaitsta oma kodu soovimatute külaliste eest. Kõige lihtsama kaitseabinõuna rajati asula looduslikult raskesti ligipääsetavasse kohta  mäekünkale, saarele või jõekääru. Et aga sellist platsi alati käepärast polnud tuli elanikel endil vaeva näha, ehitada küla ümber tara või muldvall.<BR> Siit algabki Fortifikatsiooni  kunsti ja teaduse ajalugu. F o r t i f i c a t i o - ladina keelest, tähendabki kindlustamist, termin võeti kasutusele XIV-XVI sajandil lõuna-euroopas. Enamus fortifikatsiooni alaseid oskussõnu tulenevad prantsuse või itaalia keeltest. Mis siis on fortifikatsioon? See on põhiliselt geomeetrial rajanev teadus kindlustamisest  kuidas minmaalsete jõupingutustega kasutades maksimaalselt looduslikke iseärasusi organiseerida mingi objekti võimalikult tõhus kaitse.<BR><BR> <font size="5" color="#a10808" fase="garamond">Arengulugu</font><BR><BR> Puitara (palissaad) muldvall (vall) olid niisis esimesteks lihtsamateks kindlustusabinõudeks. Kui aga ümbruskonnast kõrgema künka nõlvad järsumaks kaevata, künkapealne ümbritseda muldvalliga ja vallile omakorda püstitada puittara saame juba üsna tõsise kindlustuse.</P><center> <img src="fortifikat/joonis1.gif" width=228 height=125 alt="joonis 1"></center> <P align="justify" font size="14" fase="arial"> Nimelt seda tüüpi olid muinaseesti linnused. Hoopis rohkem võimalusi kaitse organiseerimiseks avanes peale seda kui inimene õppis kivimüüri laduma. Kivist kaitsemüüre hakati ehitama juba väga ammu  rohkem kui 5000 aastat tagasi lähis-idas. Kivist kaitsemüüridele ilmus kaks olulist uuendust. Üles müürile kaitsekäigu ette hakati ehitama  hambaid või inimesekõrgust laskeavadega õhukest müürikest (parapet). Nüüd said kitsjad peituda ründajate viske ja laskerelvade eest. Veel olulisem täiendus kindlustusarhidektuuris oli etteulatuvate müürilõikude ehitamine. Nendest kohtadest oli võimalik ründajate pihta nooli lasta piki kaitsemüüri (flankeerivalt). See tõhustas kaitset oluliselt kuna seniselt sirgelt müürilt oli raske tabada kord juba müürini jõudnud vaenlast. Selleks pidanuks kaitsja kummarduma üle müüriserva olles nii ise heaks märklauaks. Etteulatuvatest müüriosadest said edaspidi tornid. Torn ehitati harilikult 1/3 võrra müürist kõrgrm. Müüritorn andis kaitsel veel mitu eelist  kuna torn oli müürist kõrgem sai sealt  tule all hoida ka müüripealset kui juhtus, et vaenlane mõne müürilõigu vallutas. Teiseks sai tornist nooli lasta ka tagalasse juhtumil kui vaenlane asulasse tungis. Moonaladu alumistel korrustel ja kaitsjad ülemistel - nii sai tornist ringkaitsega kindlus.<BR> Kindlustatud asula ümbritseti vallikraaviga, kraav võis olla veega täidetud või kuiv. Igal juhul oli see veel üks täiendav takistus ründajale. Need kindlustuselemendid jäid ilma oluliste muudatusteta püsima aastatuhandeteks. Vana-ajast keskajani püstitati tornide, müüride, vallide, kraavide keerukaid süsteeme, mõnikord olid kindustlusehitiste projekteerimisel tegevad oma aja andekamad õpetlased.</P><center> <img src="fortifikat/joonis2.gif" width=375 height=296 alt="joonis 2"></center> <P align="justify" font size="14" fase="arial"> Meile meenuvad kõigepealt Eesti keskaegsed kindlused  Kuressaare, Narva, Tallinna Toompea. Kõige paremas seisukorras on ehk Kuressaare linnus. Linnuse juurde tekkis mõnikord asula, asulast kasvas linn. Tekkis vajadus ka linna ümbritsemiseks kaitsetornide ja müüriga. Linnamüüri püstitamine oli selle pikkuse tõttu juba suur ja aeganõudev ülessane. Sellegi poolest ehitati juba vana-ajal väga suurejoonelisi linnakindlustuste süüsteeme, mõnikord ümbritseti linn kahe ja isegi kolmekordse müüriga. Näiteks sellised metropolid nagu Babülon või Rooma. Eestimaal on kõige paremini säilinud Tallinna keskaegne linnamüür.<BR><BR> <font size="5" color="#a10808" fase="garamond">Tulirelvad, bastionid  uus ajastu</font><BR><BR> Fortifikatsiooniteadus õpetab, et  kindlustusehitused peavad olema vastavuses ründerelvade iseloomuga  relvastuse arengus saabus aga 14-15 sajandil põhimõtteliselt uus ajajärk. Kasutusele tulid tulirelvad.<BR> Esialgu oli kohmakal pronksist või isegi puust kahuril küll rohkem psühholoogiline effekt aga see olukord muutus kiiresti ja juba 15sajandi lõpu suurtükid olid saavutanud sellise purustusjõu millele traditsioonilised kivimüürid enam vastu seista ei suutnud. Just sellest ajajärgust saavad alguse rohkearvulised fortifikatsiooniteemalised uurimused ja õpetused.<BR> Esimese praktilise sammuna hakati ehitama erilisi  suurtükitorne , väga paksude müüridega - 4-6 meetrit. Koos müüride paksusega suurenes ka torni läbimõõt, oli ju vaja igale kaitsekorrusele paigutada hulk suurtükke. Heaks näiteks sellisest tornist on  Paks Margareeta Tallinnas.</P><center> <img src="fortifikat/foto1.jpg" width=315 height=245 alt="foto 1"></center> <P align="justify" font size="14" fase="arial"> Viiekordse ümartorni esimese korruse müüri paksus ulatus 5,1 meetrini, torni läbimõõt küündis aga 25 meetrini. Tornis oli 32 laskeava suurtükkiele ja 124 käsitulirelvadele.<BR> Kuid ümmargune torn omas olulist puudust  kui pealetungival vaenlasel õnnestus jõuda torni jalamini, leidus kohti kus ründaja end suhteliselt ohutult võis tunda. Näiteks otse torni ees - seda kohta ei võidud tule all hoida ei tornist endast ega ka kõrvalasuvalt müürilt. Neljatahulise torni puhul on see puudus veelgi tuntavam. (vaata võrdlevat joonist.)</P><center> <img src="fortifikat/joonis3.gif" width=267 height=80 alt="joonis 3"></center> <P align="justify" font size="14" fase="arial"> Olulise uuendusena võeti kasutusele viietahulise geomeetriaga torn, nüüd oli võimalik flankeerivalt (küljelt) tulistada torni ründavat vastast. Sellist torni hakati nimetama bastioniks. Kes ja millal bastioni leiutas on teadmatta. Teame vaid, et 1527 aastal ehitati Itaalias Verona linna kindlustamiseks kaks bastioni. Bastionide projekteerimisel on mitu erinevat koolkonda, neid nimetatakse vastavalt riigile kus antud süsteemi kasutati.<BR> Kõige vanem on Itaalia süsteem. Bastionid ehitati selle süsteemi järgi väikesed ja üksteisest kaugele, sisuliselt jäid nad tavalisteks suurtükitornideks. Põhiline kaitsefunktsion oli ikkagi müüril. Vana itaalia bastioni täiustati, viietahulist torni hakati täitma mullaga jättes suurtükimeeskonnale laskekambrid. Sellised laskekambrid paigutati bastioni flankidele, põhiline suurtükipatarei aga bastioni peale.Nii sai kogu konstruktsioon vastupanuks vaenlase suurtükitulele tugevam. Müüri taha kuhjati samuti muldvall nii sai sellest krutiin ( sirge sein kahe bastioni vahel). Krutiini ja bastioni ette kaevati vallikraav. </P><center> <img src="fortifikat/joonis4.gif" width=335 height=151 alt="joonis 4"></center> <P align="justify" font size="14" fase="arial"> Eestis on vana-Itaalia süsteemi bastioni heaks näiteks  Kristervall Narva linnuse lõunanurgas. Puusillalt mis viib linnuseväravasse võite näha bastioni flangilt vallikraavi suunas avanevaid laskeavasid. (foto.2)</P><center> <img src="kindlus_05 files/kindlus_05.jpg" width=436 height=295 alt="foto 2"></center> <P align="justify" font size="14" fase="arial"> Vana-Itaalia süsteemil oli aga ikkagi veel mitu olulist puudust. Esiteks jäi lahendamatta põhiline probleem  ei bastioni ega krutiini kivimüür ei olnud kaitstud vaenlase suurtükkide purustava otsetule eest. Teiseks ehkki bastioni flank suutis effektiivselt kaitsta tema ette jäävat krutiini, ei olnud flangilt suure vahemaa ja sobimatu geomeetria tõttu võimalik tule all hoida naaberbastioni esikülgi. Need olulised puudused sundisid kindlustusarhidekte otsima uusi võimalusi kaitseabinõude tõhustamiseks.<BR> Esialgu väga väikeseid bastione hakati ehitama järjest suurematena, krutiini keskosa  aga seal asus harilikult värav, kaitsti väikese kolmnurkse või poolkumera muldkindlustusega ( Demilune  poolkuu ). See muldkindlustus arenes kiiresti edasi kolmnurkseks valliks mille teravik oli suunatud vastase poole. Kindlustuse tagakülg oli avatud, fassaad nagu bastionilgi oli kaetud kivimüüritisega. Ülaservas pikki valli asus mehekõrguse muldparapetiga varjatud kaitsekäik jalaväe ja kaitsesuurtükkide tarvis. Sellist kindlustust hakati nimetama  Ravelliiniks . Ravelliin ehitati pisut madalamana kui bastionid ja krutiin nii, et krutiinilt oli võimalik tulistada üle ravelliini selle ees asuvat vastast.<BR><BR> Itaalia bastionisüsteemid olid veel lapsekingades kui kaugel Saksamaal töötas Strassburgi linna insener Daniel Speckel välja põhimõtteliselt uue skeemi bastionide ehitamiseks. Nagu ajaloos ikka on juhtunud, oli tegu mehega kes oma geniaalsete ideedega oli kaugel oma ajast ees. Speckli skeem oli nii täiuslik, et täies mahus hakati seda kasutama alles ligi 200 aastat hiljem. Kõik 17-18 sajandi kuulsad fortifikaatorid on osa oma teadmistest võlgu Daniel Specklile.<BR> Vast kõige tuntumaks ja teenekamaks fortifikaatoriks võib vast pidada LouisIV marssalit Sébastien le Prestre de Vaubani 1633 - 1707. Temagi kasutas oma töös ohtralt Speckle ideid. Vauban  Speckle skeemi nüüd lähemalt vaatamegi. </P><center> <img src="fortifikat/joonis7.gif" width=200 height=281 alt="joonis 7"><br><br><a href="fortifikatskeem.html" target=_blank"> <img src="fortifikat/joonis5.gif" width=450 height=300 border=0 alt="joonis 5"></a> </center><P align="justify" font size="14" fase="arial"> Prantsuse süsteem. Joonise värvitul poolel on näha lähtudes millistest põhimõtetest lähtudes tuleb kavandada bastionide, ravelliinide ja kaitsekraavi kontuurid. Uue süsteemi bastionid on palju suuremad kui vana Itaalia skeemi järgi ehitati. Bastionidevaheline kaugus on määratud mõttelise sirgega mis kulgeb piki bastioni fassaadkülge. Punkti kus selle sirge pikendus lõikub bastionidevahelise krutiiniga tuleb ehitada järgmise bastioni flank. Flank peab olema soovitavalt risti sellesama sirgega. Kahe bastioni vahel näeme uut kindlustust, seda avatud tangide kujulist muldkindlustust nimetatakse  Tenailiks Tenaili geomeetria on samuti määratud elpoolmainitud sirgega. Tenaili ülessanne oli kaitsta krutiini ja väravat vastase suurtükitule eest. Peavallikraavi laius on määratud bastioniflangi pikkusega. Vallikraavi laius paneb paika ravelliini asendi.<br><br> Ravelliini mõõtmed sõltuvad krutiini pikkusest  tagakülg ja fasadküljed täisnurksest esinurgast. Joonise värvilisel poolel näeme väga olulist tätendust  halli tooniga tähistatud laia valli kogu kindlustuse välisküljel. Seda puhtal kujul muldehitist kutsutakse  Glassiivalliks . Glasii ülessanne on kaitsta kõiki teisi kindludtusi vaenlase suurtükkide otsetule eest nii, et ükskõik millise bastioni või krutiini järsu müüritise purustamiseks tuleks kõigepealt paigutada suurtükk glasii harjale. Seda aga ei saa teha kuna siis satuks vaenlane bastionide ja ravelliinide risttule alla. Kollasega on tähistatud kaitsekäik glasii kindlusepoolses servas. See niinimetatud  varjatud tee oli ettenähtud jalaväe ja suurtükkide paigutamiseks, moodustades nii välimise kaitseliini. Varjatud tee oli kaevatud astmena vallikraavi välimise kalda ( kontraeskarp ) ja glasiivalli vahele. Nagu joonisel näeme on glasii serv sakiline, varjatud teega risti on paigutatud lühikesed mehekõrgused müürijupikesed. Need iseärasused on üsna tarvilikud kuna takistavad ründajal tulistada piki kaitsekäiku. Glasiivallist ettepoole jäi kindlustusvööndi kõige kaugem osa n.n esplanaad  tühi väli kuhu ei tohtinud püstitada ehitisi, laiusega 300m või rohkemgi.<br><br> Küll aga ei ole skeemidel näha veel üht väga tähtsat kindlustus-süsteemi osa  kasematte. Kõige tähtsama osa sellest moodustasid laskegaleriid. Võlvitud laskeavadega käik krutiinide ja bastionide muldkehas, kohe kivimüüritise taga, võimaldas laskuritel tulistada vallikraavi tunginud vaenlast. Sellised laskegaleriid võisid paikneda õige mitme korrusena. Teise tähtsa osa moodustasid ühenduskäigud erinevate kindlustuste vahel. Nii sai Kaitse varustada tulepositsioone ja vajadusel jõude ümber paigutada - ohutult ja vastasele märkamatult. Kasemattides oli ka võimalus ladustada laskemoona ja muud varustust. Nii Tallinna kui Narva bastionides on laskeavad, galeriid ja kasematid tänapäevalgi hästi jälgitavad. Siiski ei soovita ma huvilisel sinna turnima minna  käigud on halvas seisukorras ja võivad variseda.<br><br> Lühidalt selline oleks lihtsustatud kirjeldus de Vauban stiilis bastionide süsteemist. See on ideaalskeem mis ei arvesta maastikulisi iseärasusi aga mis kõige tähtsam  linna materjaalseid võimalusi. Põhjus miks me Vauban skeemil nii pikalt peatusime on lihtne  nimelt nendest põhimõtetest lähtudes, projekteeris Erik Dahlberg 17saj. lõpul Tallinna ja Narva bastionid. Kuna meie linnad aga rikkad polnud jäi suur osa kavandatust ehitamatta. Kõige terviklikum näide Vaubani skeemist Eestimaal on Narva bastionide süsteem  säilinud on seitse kaheksast bastionist, aimatav on kaheksaski  Fama .( vt. Kaart ) . Suurelt jaolt on säilinud vallikraav, veidi halvemas seisus võib näha ravellini Victoria ja Honor bastionide vastas. Hea ettekujutuse glassiivallist saate kui lähenete Gloria bastionile Rakvere tänava poolt ( Gloria ees ). Kahjuks ei ole säilinud valliväravat Honori ja Gloria bastionide vahel. Tallinna bastionidest jäi suurem osa ehitamatta, need asendati lihtsamate välikindlustustega  reduutide ja redaanidega. Ehitamatta jäid ka suurem osa ravelliinidest. Selle-eest võime aga Tallinnas näha kolme suurejoonelist bastioni  Ingeri Bastion ( Harjumägi ), Rootsi Kants ( Lindamägi) ja eriti võimas Skoone Bastion ( Rannavärava mägi ). Säilinud on vallikraavid nende bastionide ees. Veel üks bastionide rajamise skeem  Hollandi süsteem kujutas endast lihtsustatud Prantsuse skeemi. Põhiline erinevus  Puudusid kivimüüritised bastionide ja ravelliinide esiküljel, vallikraavi sai täita veega. Tallinnas on Suure Rannavärava Bastion ehitatud Hollandi süsteemi järgi. Selle ees oli veega täidetud vallikraav.<br><br> 18 sajandi teisel poolel oli bastinide ehitamise kunst oli saavutanud kõrgpunkti. Kuid ei seisnud paigal ka ründetaktika areng. Sõjapidamises hakati järjest suuremat rõhku panema suurte ja mobiilsete jalaväekoondiste tegevusele. Eesmärgiks olid löögid vastase tähtsate majanduselu keskuste pihta, teede ja sadamate blokeerimine, territooriumi süstemaatiline okupeerimine.<br> Ja nüüd kaotasid kallid ja kohmakad linnakindlustused oma tähtsuse  kuna väejuhid ei kavatsenudki enam aega ja jõudu raisata iga kindlustatud punkti vallutamisele. Kui alistati ümberkaudsed alad pidi see või teine linnake ise lõpuks uuele peremehele alla andma. Fortifikatsioonist sai nüüd välikindlustuste ehitamise kunst  kaevikud laskepesad, fordid. Sõjaõnne katsuti nüüd rohkem lagedal väljal ja põhiliseks kaitsevahendiks sai rünnak. Põhimõtteliselt selline taktika oli kasutusel veel teises maailmasõjaski. <br> Tänapäeval hakkab fortifikatsiooniteadus saama ikka rohkem ja rohkem ajalooks, kuna kõrgtehnoloogiliste relvade kasutuselevõtt ja sõjavägede paiskamine ühte või teise kohta õhutransporti kasutades on ka kaevikusõda mõttetuks muutmas.</P> <P><font size="2" fase="arial" color=#a10808> Kirjutises on kasutatud materjali - «New American Cyclopedia». k. VII, lk. 612 622, I860 a Fridrich Engels.<BR><BR> Tallinna Bastionid ja Haljasalad R. Kenkmaa G. Vilbaste  Eesti raamat 1965 Talinn<BR><BR> 0@20. - C;LBC@=>-8AB>@8G5A:89 A?@02>G=8:: 0@2A:89 <C759 (=0CG=K5 A>B@C4=8:8); 0@20, D8@<0 "Sata", 2001<BR><BR> Suur Rannavärav ja Paks Margareeta / Rein Zobel Tallinn : Eesti Raamat, 1988 (Pärnu : Pärnutrükk)<BR><BR> Loe lisaks:<BR> <a href="http://www.genstab.ru/engels_fort.htm#1" target=_blank>http://www.genstab.ru/engels_fort.htm#1</a><BR> <a href="http://fortress.vif2.ru/" target=_blank>http://fortress.vif2.ru</a><BR><BR> Bibliograafia:<BR> <a href="http://fortress.vif2.ru/biblio" target=_blank>http://fortress.vif2.ru/biblio</a><BR><BR> Venekeelne fortifikatsiooni sõnaraamat:<BR> <a href="http://fortress.vif2.ru/biblio/shperk_s/index.htm" target=_blank>http://fortress.vif2.ru/biblio/shperk_s/index.htm</a> </B></P><BR><BR> </TD></tbody></table> <TD><img src="esiajalugu files/spacer.gif" width="100" height="1000"></TD> </TR> </tbody></table> </TR></TD></tbody></table> <!-- Estonian LinkExchange - BannerCodeStart --> <p align="center"><script LANGUAGE="JavaScript"><!-- random = parseInt(Math.random()*10000) banner = '<iframe src=\"http://www.linkexchange.ee/468x60/engine.php3?' banner += 'id=a1165&pg=' + random + '&ie=1\" frameborder=0 width=468 height=60 marginwidth=0 marginheight=0 scrolling=no >' banner += '<A href=\"http://www.linkexchange.ee/468x60/go.php3?' banner += 'id=a1165&pg=' + random + '\"><IMG alt=\"Estonian LinkExchange\" border=0 ' banner += 'width=468 height=60 src=\"http://www.linkexchange.ee/468x60/engine.php3?' banner += 'id=a1165&pg=' + random + '\" border=0></A></iframe><br>' banner += '<a href=\"http://www.linkexchange.ee/\"><font size=\"2\"></font></a>' document.write(banner) // --></script> <NOSCRIPT><IFRAME src="http://www.linkexchange.ee/468x60/engine.php3?id=a1165&pg=1&ie=1" frameborder="0" width="468" height="60" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"> <a href="http://www.linkexchange.ee/468x60/go.php3?id=a1165&pg=1"><img alt="Estonian LinkExchange" border="0" width="468" height="60" src="http://www.linkexchange.ee/468x60/engine.php3?id=a1165&pg=1"></a> </IFRAME><br> <a href="http://www.linkexchange.ee/"><font size="2">Estonian LinkExchange</font></a></NOSCRIPT></p> <!-- Estonian LinkExchange - BannerCodeEnd --> </BODY> </HTML>