Fakte Tartu traatside ajaloost  
* 1863.a.-l ehitati telegraafiühendus Riia - Valga - Tartu. See oli esimene telegraafiühendus Tartuga. Telegraaf asus siis Suur-Turg 2  (nüüdne Raekoja Plats). Esimese elektromagnetilise telegraafiaparaadi leiutas teatavasti ameeriklane Samuel Morse 1837.aastal, millega sai edasi anda punkte ja kriipse. Ta koostas ka "morse tähestiku".
* 1864.a.-l ehitati telegraaf  Narva - Tartu vahele. Sellega oli Tartu linn Eesti- ja Liivimaa üldisesse telegraafivõrku lülitatud. Kasutusel olid Morse - tüüpi telegraafiaparaadid.
* Esimene telefoniside rajati Tartus aastal 1884 õlletehase "Tivoli" direktori korteri (Tähtvere  tänavas ja tehasehoone (Rüütli tänavas) vahel. Liini pikkus oli 1,6km. Telefoni leiutas teatavasti  ameeriklane Graham Bell 1876. aastal ja mikrofoni ka ameeriklane Hughes 1878. aastal.
* Teistel andmetel hakkas esimene telefoniühendus tööle 12.märtsil 1886. See oli Herne tänaval  asuva kaupmees Wildi köögi ja Rüütli tänaval asuva lihapoe vahel. Telefonid olid Siemens-Halske  tüüpi, ostetud Peterburist ja varustatud metalltoruga hääle kõvendamiseks.
* Aastal 1884 liideti seni eraldi tegutsenud posti- ja telegraafiasutused ühtseks posti-telegraafi kontoriteks. See osutus õigeks võtteks.
* aastatel 1897/8 kujunes Tartu ümbruses mõisatevaheline telefoniühenduste võrk. Selle keskjaam asus algul hobupostijaamas, hiljem Pihkva tn.20 (nüüdne Võru tn.). Võrku olid lülitatud ümberkaudsed mõisad, pastoraadid, metskonnad, mõni kohalik arst jne. .
* Tartus alustas tööd riiklik telefonivõrk 1. jaanuaril 1900 kell 9 hommikul. Avamise hetkel oli võrgus 60 abonenti. Jaam asus Rüütli tänavas postkontori maja kolmandal korrusel. Võrk oli ehitatud ühejuhtmeliste õhuliinidega.
* aastal 1907 oli Tartus Venemaa Posti-Telegraafi-Telefoni Peavalitsuse Riia Ringkonnavalitsuse Tartu jaoskond, mida kuni selle aasta lõpuni juhtis mehaanik Grünberg, alates 1908.a.-st aga  mehaanik Jerum.
* Aastal 1908 avatakse Tartu Telefonivabrik. Senini kasutati selle asemel väikesi tube postkontori maja kolmandal korrusel.
* 1909.a.-l  oli telefonivõrgu juhataja A. Brauverk.
* 1910 avati Tartus, Suur-Turg 1, Riia Telefoniseltsi kaugejaam 20-numbrilise kommutaatoriga. Samal ajal sai Tartu esimese kaugühenduse - Riia linnaga. Seega oli nüüd Tartus kolm telefonijaama (koos linna oma ja mõisnike omaga).
* 1914.a.-l oli linna telefonivõrgus 425 abonenti ja jaam asus endiselt postkontori majas.
* Esimese Maailmasõja ajal, 1914.a. sügisest, suleti kõik mõisnikele kuuluvad telefonikeskjaamad Riia PTT Ringkonnavalitsuse korraldusel.
* 1915.a.-l oli telefonivõrgu juhataja Jerum.
* 13.detsembril 1915 kell 2 päeval rakendus uus telefonikeskjaam postkontori maja kolmandal korrusel suuremas ja lahedamas ruumis. Vana jaam ei suutnud enam vajadusi rahuldada, ta töötas aeglaselt ja oli mõedud 50-le abonendile, kuid Tartus oli tegelikult üle 600 abonendi. Uue jaama tööleõnnistamisest võtsid osa Riia posti- ja telegraafi ringkonna ülem, kohaliku posti- ja telegraafi kontori ametnikud, ajakirjanduse esindajad ja teised.
* 1917.a. oktoobrist kuni 1918.a. märtsini  (saksa okupatsiooni ajal) suleti kõik telefonikeskjaamad (ka Tartus)., kasutada sai ainult politsei ja linnavalitsuse  asutused. Keskjaama teenendasid sõjaväelased.
* kuskil 1917/18 ehitati Tallinn - Tartu kaugühendus.
* 1918.a. novembris võeti  Eesti Ajutise Valitsuse poolt riigiasutused saksa okupatsioonivõimudelt üle.
* 1918.a. lõpus moodustati Eesti Posti- Telegraafi-Telefoni Peavalitsus.
* 12. märtsil 1919 moodustati Tartumaa liinitehniku tööpiirkond, mida juhtis tehnik Grünberg.
* 1.mail 1919 määrati tema asemele A. Siidam. (Grünberg sai Valga telefonivõrgu).
* 1922.a.-l nimetati "liinitehniku tööpiirkond" ümber Tartumaa Telegraafi-Telefoni Võrguks. Ülemaks määrati Brauverk. Sellest momendist sai linnavõrk eraldi asutuseks.
* 1936 - abonentide soove telefoni saamiseks ei olnud võimalik enam rahuldada - polnud vabu numbreid.
* 7.juunil 1937 kinnitas teedeminister Tartusse Lai tn. 29 uue telefonijaama hoone ehitamise kava. Krundi eest maksti 12630 krooni, ehitas Teedeministeeriumi Avalikkude Tööde Osakond.
* Valmis hoone anti 16.septembril 1938 telefonivõrgule kasutamiseks. Hoone maht oli 7800m3 ja ehitus maksis 160 000 krooni.
* L. M. Ericssoni tüüpi moodne masinsüsteemi automaatjaam 2500 numbriga lasti käiku 1939.a. suvistepühade aegu. Jaam oli moodsamaid Baltimail, mida võis laiendada 8000 numbrini. Kaugühenduste tarvis seati kommutaatorisaali üheksa Ericssoni tüüpi kommutaatorit 18 töökohaga. Tallinn - Tartu ja Tartu - Valga liinil  töötasid  kaks AEG tüüpi vahevõimendajat. Linna kaablivõrku laiendati samal ajal kõvasti, telegraaf jäi endiselt postkontori ruumidesse.
*     paar pilti
* 1940 aastal määras nõukogude võim Tartu Telefonivõrgu ülemaks Rõngu telegraafi kontorist mehaanik August Kahru.
* 1941. aasta 9 juulil Kivisilla õhkimisel tungis üks kivirahn läbi telefonijaama hoone seina teise korruse trepikotta ja teine rahn lõhkus Barclay platsil asuva jaotuskapi. Samal päeval suundus  telefonivõrgu juhtkond N. Liitu, kaasaarvatud A. Kahru.
* Linnavõrgust küüditati 1941.a.-l  kaheksa meest.
* Saksa ajal moodustati Tartus Telegraphen Baubezirk Dorpat Stadt und Land asukohaga Katoliku tn. 2. Baubezirki ülemaks oli riigisakslane Otto Bieler. Kuna automaatjaam oli rikutud, seati esialgu üles 100 numbriline käsikeskjaam kaugejaama kõrvalruumi. 1941.a. septembri lõpuks suudeti automaatjaama töö taastada.
* Tartu linna võrgu ülemaks oli esialgu August Kangro, hiljem Eugen Pettai, Tartumaa võguülemaks oli  Aleksander Raidal.
* Peale sõja lõppu määrati  linnavõrgu ülemaks jälle August Kahru, peainseneriks pandi A. Siidam.
* Maasides moodustati 27.sept. 1944  Tartumaa Liinitehniline Sõlm. Ka Jõgeva kuulus siia (1949.a. Jõgeva eraldus, kui moodustati katseks Jõgeva maakond. Siia kuulusid ka hilisemad Põltsamaa ja Mustvee rajoonid).
* Aastatel 1944 - 1947 oli Tartu Telefonivõrgu peainsener Adalbert Orav, hiljem, 1947 - 1954, oli ta ülem. Teise versiooni järgi oli  A. Orav ülem kuni oblasti moodustamiseni.
* Tartu teine telefonijaam anti käiku 1952.a. lõpus EPA majas (EPA  moodustati vist küll hiljem, oblastid likvideeriti 1953a. aprillis, üks kuu peale Stalini surma).
* Alates märtsist 1955 oli Tartu Liinitehnilise Sõlme ülem Raichard Ilves ( endine Viljandi Liinitehnilise Sõlme ülem - Viljandi sõlm koondati).
* 1. veebruarist 1956 kuni 31. detsembrini 1958 oli ettevõtte nimetus Tartu Sidekontor, ülem Richard Ilves (Tartu Telefonivõrk eksisteeris siis 1. jaanuarist 1900 kuni 31. jaanuarini 1956).
*  1. jaanuarist 1959 kuni märtsini 1959 oli telefoniettevõtte nimetus Tartu Liini-Tehniline Sõlm, ülem ikka R. Ilves.
* märtsis 1959 moodustati Tartu Sidetehnika Ekspluatatsioonisõlm (STES). Ülem jäi sisuliselt endiseks.
*  21. juunist 1961 sai  Tartu STES-i ülemaks Erich Kõll.
* STES-id likvideeriti 31. detsembril 1977. Jõgeva ja Viljandi rajoonide alluvus Tartule lõppes.
* 1. jaanuarist 1978 moodustati rajoonide sidesõlmed, meil siis Tartu Rajooni Sidesõlm. Telefoniside, postiside ja ajakirjanduslevi pandi kokku, ülemaks määrati Erich Kõll. Idee autor oli tollane sideminister Bruno Saul, kes kaitses sellel teemal oma kandidaadi väitekirja. Tartu tingimustes mõjus selline kokkupanek telefonisidele kahjulikult, kasu näis sellest olevat ainult B. Saulil. Väiksemate maakondade puhul võis selline kokkupanek isegi olla õigustatud.
***   edasi tegemata
***   Tartu traatsidel üldist ajaloolist ülevaadet pole, on ainult mõne osa kohta, organiseeritud tegevus sellel alal puudub
***   oleks tore kui keegi teataks ka millestki ajaloolisest
 
     O.R.               tagasi