esilehele

Orava Põhikooli arengukava aastaiks 2005 - 2008

Sisukord

I. Sissejuhatus

II. Üldandmed

   2.1 Asend

   2.2 Kooli ajalugu, saavutused

   2.3 Õpilaskonna ja pedagoogilise personali analüüs

   2.3 1 Õpilaskonna analüüs

   2.3.2 Õpetajate kaadri tugevused

   2.3.3 Õpetajate kaadri nõrkused

   2.4 Kooli missioon ja visioon

III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad

3.1. Tulemuslikkuse hindamine

3.1.1 Riikliku Järelevalve hinnang

3.1.2 Sisehindamine

3.2. Hetkeseis ja arengueeldused

3.2.1 Meie kooli tugevad küljed

3.2.2 Meie kooli nõrgad küljed

3.2.3 Meie kooli võimalused, mida peaks ära kasutama

3.2.4 Ohud, mis takistavad kooli arengut

3.3. Arengu üldeesmärk ja prioriteedid

3.3.1 Prioriteedid 5 aastaks

3.3.2 Prioriteedid algavaks õppeaastaks.

3.4. Arengukava valdkonnad

Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise:

1.       Koolisisene juhtimine

1.      Koolisisene juhtimine

2.      Hoolekogu

3.      Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus

2.       Kooli töö plaanimine

1.      Kooli arengukava, üldtööplaan

2.      Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine

3.      Õpetamine ja õppimine

1.      Ainealase töö planeerimine

2.      Ainealase töö korraldus

3.      Õpilaste osalus õppetöös

4.      Õpilaste hindamine

4.       Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus

5.       Kooli töökeskkond

Klassi- ja kooliväline töö

IV. Tegevuskava viieks aastaks

V. Arengukava uuendamise kord

  I Sissejuhatus

Orava Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava viieks aastaks ning arengukava uuendamise korra.
Orava Põhikooli arengukava lähtub eelnevast 2001 – 2004 a. arengukavast, Orava Põhikooli põhimäärusest ja Orava valla arengukavast ning on vastavuses põhikooli ja gümnaasiumi seaduses arengukavale kehtestatud nõuetele.
Orava Põhikooli arengukava koostamise aluseks on sise - ja välishindamise aktid.

 Eelnevast arengukavast aastateks 2001 – 2004 on realiseerunud:

1.          2001. a. septembrist algas A-keele üleminek inglise keelele

2.          2002. a. Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituse “Arvuti koolis” läbis 5 õpetajat

3.          2003. a. “Vaata maailma” arvutikoolituse läbisid enamus õpetajaid

4.          2003. a. sai kool “21. saj. kooli” projekti raames 30 000 krooni eest loodusainete õppevahendeid.

5.          25. augustil 2004 avati uus võimla-aula

6.          2004. a. sai kool “21. saj. kooli” projekti raames 16 500 krooni matemaatika, kehalise kasvatuse, kunsti, käsitöö ja tööõpetuse vahendite soetamiseks.

II Üldandmed

2.1 Asend

Orava Põhikool paikneb Eesti kaguosas Orava vallas Põlvamaal. Ta on valla ainus kool, mis avati Hanikase Põhikooli õigusjärgsena 01. septembrilm1997.a. Ametlikult alustas Hanikase kool tööd 1873 aastal. Vanemate inimeste mälestuste järgi töötas kool juba 10 aastat varem Vivva talus.

Orava asub Tallinnast 289 km, ,Tartust 94 km ja Põlvast 42 km kaugusel. Orava valla naaberomavalitsused on:         põhjas – Veriora vald, Põlvamaa

                                               kirdes – Mikitamäe vald, Põlvamaa

                                               idas – Värska vald, Põlvamaa

                                               lõunas – Meremäe vald, Võrumaa

                                               edelas – Vastseliina vald, Võrumaa

                                               läänes – Lasva vald, Võrumaa.

Eesti – Vene maismaapiir jääb valla piirist 400 m kaugusele.

2.2 Kooli alalugu, saavutused

Orava Põhikool on Hanikase Põhikooli õigusjärglane.

Ametlikult alustas Hanikase (Hainkase) kool tööd 1873. aastal (Riikliku Ajaloo Keskarhiivi andmetel). Vanemate inimeste mälestuste järgi töötas kool juba 10 aastat varem Vivva talus. Lapsi õpetas tasuta Jakob Birnbaum, kelle isa oli naabruses asuva Luuska kooli õpetaja.

1873. aastal ostis Orava vallavalitsus koolile talu Jaan Kaabelilt.

1874. a. ehitas vald koolile oma maja. Esimeseks õpetajaks oli Samuel Mikelsaar.

1874. – 1898. aastani oli õpetajaks Jaan laiv. Õpilasi oli külakoolis 38, hiljem 50. Õppetöö toimus eesti keeles.

1900. a. muudeti kool Hanikase Ministeeriumikooliks, kus oli 2 klassi 5 jaoskonnaga. Lapsi tuli aastatega juurde ja nende arv oli üle saja.

1903. a. toimus uue maja sisseõnnistamine.

1919. a. muudeti kool Hanikase 6 – klassiliseks algkooliks. Õpilasi oli 140 – 180.

1940. a. muudeti kool 7 – klassiliseks. Õpilasi 140 – 160.

1950 – 1952 toimus koolimaja ümberehitus.

1954. a. seati sisse elekter.

1959. a. muudeti kool 8 – klassiliseks. Õpilasi oli 140 – 160.

1986. a. alustasid õppetööd 6 – aastased. Kool muudeti 9 – klassiliseks.

1987. a. jaanuaris puhkes koolimajas tulekahju, mille tõttu tehti koolis täielik kapitaalremont.

1991. a. nimetati kool Hanikase Põhikooliks.

1994. a. alustas tööd kooli hoolekogu.

1997. a. alustas kool õppetööd uues koolimajas Oraval.

2004.a augustis avati võimla-aula.

Orava Põhikooli on kiitusega lõpetanud:

Ethel Vaaks                 1998

Katrin Juurik                2002

Triinu Haring                2003

Maarja Lumi                2003

Kadri Truup                 2003

Eneken Helk                2004

Tiia-Mai Truup 2004

Koolil on välja kujunenud  oma traditsioonilised üritused: õpetajate päeva tähistamine, kadrilaat, advendihommikud, jõulud, vastlapäev, vabariigi aastapäeva tähistamine, sõbrapäeva tähistamine, isadepäeva spordipidu, emadepäeva kontsert ja käsitöönäitus, südamekõnd, jüriöö jooks ja tutipidu. Lisaks traditsioonidele toimuvad muudki üritused (sügise sünnipäeva tähistamine, matkad, teatrite külastus, ainepäevad, naljapäev, prügipäev, spordipäev, kohtumised teiste koolidega ja palju muud huvitavat). Vilistlased algatasid traditsiooni kooliteemaliste kirjandite võistluse korraldamiseks.

Klassiväliselt toimuvad koolis järgmised huviralaingid: kunstiring, mudilaskoor lastekoor, liikumisrühm, rahvatantsurühmad, , kirjandusring, arvutiringid, aeroobika, pallimängud, võrkpall.

2004. a. oktoobris taasalustasid tasulised ringid lillesesde ja muusikaklass.

Koolis on eelisarendamisel 3 tegevussuunda:

1.      Sport ja tervis – kool kuulub 2001. aastast Eesti Tervist Edendavate Koolide võrgustikku. Uues võimlas töötavates spordiringides (aeroobika, pallimängud, võrkpall) osales 2004/05 õa 55% kooli õpilastest.

2.      Isamaaline kasvatus – Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonis osaleb 38% õpilastest.

3.      Kodukoht ja paikkonna kultuurilugu – folkloorirühm, võru keel, rahvatants, muuseum, koduloo uurimustööd.

2.3 Õpilaskonna ja pedagoogilise presonali analüüs

Eesmärk on kindlustada Oraval põhikooli säilimine.

2005.a. sügise seisuga õpib Orava Põhikoolis 97 õpilast. Klassikomplekte on kokku 9.

Tabel 1. Õpilaste arv 2004 – 2010

Tabelist 1 ilmneb selge õpilaste arvu vähenemine lähiaastail. Võib oletada õpilaste arvu stabiliseerumist 70 õpilase juures. Kuid see on pikaajaline prognoos ning seda võivad mõjutada tegurid, mida me täna veel ei tea. Otsest teadaolevat tegurit, mis suurendaks laste arvu Orava vallas  lähiaastail, teada ei ole. Kaasaegne õpikeskkond  ja head spordvõimalused peale uue võimla  valmimist meelitab ehk osa Obinitsas, Mikitamäel ja Pikakannus õppivaid lapsi  Orava Põhikooli. Probleemiks on vaid bussiliiklus.

Õpilaste arvu  võivad suurendada järgmised tegurid:

1.          naabervaldade  koolide reorganiseerimine või täielik sulgemine

2.          laste tulek Oravale teistest piirkondadest kooli poolt tehtava aktiivse selgitustöö tulemusel;

3.         Oravale uute elamute ehitamine (vt Orava valla arengukava).

Aasta-aastalt on meie kooli õpilaskontingent muutunud nõrgemaks. Suurenenud on õpiraskustega õpilaste osakaal, tihti pole lapsel piisavalt toetust kodu poolt. Kuna meil puudub valikuvõimalus klasside komplekteerimisel, peame õppeedukuse parandamiseks tõhustama järelevastamise korda, täiendama tugiõppesüsteemi, koolitama õpetajaid toime tulema õpiraskuste ja erinevate käitumisprobleemidega õpilastega. 

Uue mõjurina on tekkinud tendents muukeelse ja  enesega halvasti toime tuleva elanikkonna elamaasumisele Orava valda ning valdavalt muukeelse ja murettekitava sotsiaalse taustaga laste õppimaasumisele Orava kooli. Viimastel aastatel on see tendents toonud meile hoopis uued probleemid:

1.          venekeelsetele lastele eesti keeles õpetamine;

2.          probleemid nende õpilaste vanematega  suhtlemisel;

3.          erinevate kultuuritraditsioonide ja elukorralduse mõjud.

Koolis õpib individuaalse õppekava järgi 4 õpilast. 2002/03 õa käis logopeedi rühmas 18 õpilast, 2003/04 õa ei saanud õpilased logopeedilist abi, 2004/05 õa töötas logopeed 14 õpilasega.

Orava Põhikoolis õppis 2004/05 õa ühtekokku hindele “4” ja “5”  59 % õpilastest. “Mitterahuldav” hinne oli tunnistusel 13% õpilastest. See seab kooli õpetajaskonna ette ülesande tegeleda põhjalikumalt iga õpiraskustega lapsega eraldi. Õpilaste õppeedukus tuleb tagada eelkõige õpimotivatsiooni pideva stimuleerimisega. Sama oluline on pedagoogilise tegevuse mõtestatus ja õpetaja eneseanalüüs.

  Riiklike tasemetööde ja eksamite tulemused on esitatud  Orava Põhikooli 2004/2005 õppeaasta töö kokkuvõttes, mis on lisatud arengukavale.

2.3.2 Pedagoogilise personali üldanalüüs

Eesmärk on tagada tugeva pedagoogilise personali olemasolu ja arenguvõimalused kõikide õppeainete juures.

Pedagoogilist personali  oli 2004/05 õa Orava Põhikoolis 18, neist täiskohaga 13 ja osalise tööajaga 6 (Toivo Hollo, Heini Siilik, Kaiu Suurmann, Helve Lübeck, Piret Pappel, Vendu Suurmann). Tabelis on arvestatud juurde ka logopeed ja aeroobikatreener, siis on kokku 20.

Haavatavamad valdkonnad 2005 a. seisuga on matemaatika, eesti keel, ajalugu, inglise keel,poiste tööõpetus. Need seonduvad järgmiste põhjustega: õpetajate vanus, väike tunnikoormus, vastava kvalifikatsiooni puudumine.

2004/05 õa. jagunes pedagoogiline kaader järgnevalt:

Iga õppeaasta alguses koostatakse täienduskoolituse plaan, mis koostatakse vastavalt õpetajate vajadustele ja kooli rahalistele võimalustele.

Koolitusplaani eesmärk on ühitada kooli ja pedagoogide isiklikud arenguvajadused.

Pedagoogilise personali tugevused:

1.   edukas  ühistöö õpilastega.  Sellest annavad tunnistust:

    1.1         kooli õppetöö (tasemetööde ja eksamite kooli ja riigi tulemuste alusel);

    1.2       lõpetajate edasijõudmine järgmistes koolides ja nende koolide hinnang neile;

    1.3         lastevanemate rahulolu koolis tehtava tööga (küsimustikud aprillis 2002 ja varem);

    1.4         õpilaste rahulolu kooli õppetööga (õpilaste küsitlused 2001,2002, 2003);

    1.5       õppetööga toimetulek koolis;

    1.6       riikliku järelevalve tulemused 2000.

2.   kaader on enamuses erialase  haridusega; 3 õpetajat õpivad kaugõppes;

3.   õpetajad on staažikad ja kogemustega, töökad, omaalgatuslikud;

4.   õpetajaskond üldiselt on muutumisvõimeline, uuendustele avatud (arenguvestlused);

5.   õpetajaskond suhtub  positiivselt täienduskoolitusse;

6.   klassijuhatajatel on tihe side lastevanematega

7.   õpetajad tegelevad aktiivselt klassivälise tööga

8.   kollektiivi on tulnud uued noored õpetajad.

9.      2004. a õpetaja Lauri tiitel omistati vanemõpetaja Maaja Glaserile.

Pedagoogilise personali nõrkused:

1. seeniorid – õpetajad
2. meesõpetajate vähesus
3. vähene oskus toime tulla käitumishäiretega lastega
4. kooliarenduse teoreetiliste aspektide vähene kasutamine

2.4 Kooli missioon 

Kooli missioon: Orava kool  on  kodukohas õpilaste  võimetekohast  arengut  soodustav  õpikeskkond,  mis  võimaldab  kujuneda inimeseks,  kes  tuleb  toime  edasiste  õpingutega  ja  oma  eluga.

2.5 Kooli visioon

Meie lähiaastate visioon:

1.          olla head põhiharidust andev kool, kus saab kasulikult aega veeta ka peale koolitunde ning mis toetub õpilaste ja lastevanemate koostööle ja usaldusele

2.          keskendumine koolitöö olulistele protsessidele, eriti selle tähtsaimale osale – õppetunnile, eesmärgiga neid pidevalt täiustada, kvaliteetsemaks muuta;

3.          õpilastele võimetekohase õppekava võimaldamine vastavalt erivajadustele (individuaalne õppekava, logopeed, tugiõpe, parandusõppe grupid);

4.          sihipärane tegevus kooli hea maine ja oma näo kujundamisel (traditsioonid)

5.          luua erinevaid võimalusi huvihariduse andmiseks

6.          koostöö nii kohalikul, kui ka rahvusvahelisel tasandil sõpruskoolidega, valla teiste asutustega, lapsevanematega.

III Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad

3.1. Tulemuslikkuse hindamine

3.1.1        Riikliku Järelevalve hinnang

Inspekteerimine toimus 2000. a.

Põlva Maavalitsuse HO ettepanekud koolile:

1. Jätkata tööd ainekavade korrigeerimisel.
2. Suunata kvalifikatsiooninõuetele mittevastavad õpetajad õppima.
3. Välja töötada vanemõpetaja ametijuhend.
4. Käivitada koolis sisemetoodiline töö.

Põlva Maavalitsuse HO ettepanekud kooli omanikule:

1. Leida ressursid poiste tööõpetuse ruumide väljaehitamiseks vastavalt tervisekaitse nõuetele ja vastava sisustuse hankimiseks.
2. Taotleda koolile koolitusluba.

3.1.2        Sisehindamine

Eelmine sisehindamine toimus ajavahemikul 07.-18. juuni 2004. a. Parendamist vajavad aspektid olid järgmised.

I Strateegiline juhtimine:

1.      Kooli arengukava parandamine ja täiendamine tegevuskavaga 3 aastaks

2.      Arengukava visiooni määratlemine õpilaste arengust lähtuvalt

3.      Kooli üldtööplaani koostamine 2004/2005 õa

4.      Sidusgruppide kaasamine sisehindamisse

II Personali juhtimine ja koostöö:

1. Koolituspoliitika väljatöötamine
2. Täiendkoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkuse hindamise süsteem
3. Kooli personali tunnustamissüsteem
4. Õpilaste kaasamine otsuste tegemisse
5. Kooli veebilehe korrastamine

III Õpikeskkonna kujundamine:

1. Töökohtade vastavus õpilaste kasvule ja hariduslikele erivajadustele.
2. Kooli maa-ala heakorrastus
3. Raamatukogu töö ümberkorraldamine

IV Õpetamine, kasvatamine, õppimine:

1. Õpetajate töökavade lähtumine klassi õpilaste eripärast.
2. Õpetamisstrateegiate ja õpetamismeetodite valimine lähtuvalt õpilaste individuaalsusest
3. kooliõppekava täiendamine ja parandamine vastavalt sisehindamise tulemustele.

V Õpilaste toetamine:

1. Tugisüsteem õpilaste toetamiseks
2. Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem
3. Logopeedi töölevõtmine

VI Haridustulemus:

1. Õpilaste õpioskused ja õpitahe
2. Tasemetööde tulemused vastavusse veerandihinnetega
3. Õpilaste koostööoskuste omandamine

Fikseeritud ettepanekud:

1. Viia koolielu korraldus vastavusse Avaliku teabe seadusega 01. 01. 2005
2. Dokumendiregister tuleb avalikustada veebilehel hiljemalt 01. 03. 2005

Ülejäänud puuduste kõrvaldamiseks viia sisse muutused Orava Põhikooli arengukavasse 31. augustiks 2004. a.

Kompleksse enesehindamise käigus augustis 2005. a. kontrolliti järgmisi valdkondi:

1. Strateegiline juhtimine. Parendamist vajavad aspektid:

1)      Kooli arengukava õigeaegne kinnitamine hoolekogus ja volikogus.

2)      Sidusgruppide kaasamine sisehindamisse (küsitlused huvigruppidele).

2. Personali juhtimine ja koostöö. Parendamist vajavad aspektid:

1)      Koolituspoliitika rakendumine.

2)      Kooli veebilehe korrastamine

3)      Õpilasomavalitsuse aktiivne tegutsemine koolielu juhtimisel.

3. Õpikeskkonna kujundamine. Parendamist vajavad aspektid:

1)      Kooli IT-vahendite uuendamine õpilastele ja õpetajatele.

2)      Töökohtade sättimine vastavusse õpilaste kasvule ja hariduslikele erivajadustele.

3)      Kooli maa-ala heakorrastus.

4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine. Parendamist vajavad aspektid:

1)      Individuaalsete õppekavade rakendamine vastavalt vajadusele.

2)      Õpetajate töökavade lähtumine klassi õpilaste eripärast.

3)      Õpetamisstrateegiate ja õpetamismeetodite valimine lähtuvalt õpilaste individuaalsusest.

4)      Kooliõppekava jätkuv täiendamine ja parandamine.

5. Õpilaste toetamine. Parendamist vajavad aspektid:

1)      Tugisüsteemi täiustamine seoses uue hindamisjuhendiga

2)      Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem

3)      Logopeedi töö jätkumine.

6. Haridustulemus. Parendamist vajavad aspektid:

1)      Õpilaste õpioskused ja õpitahe

2)      Tasemetööde tulemused vastavusse veerandihinnetega

3)      Õpilaste koostööoskuste omandamine

Sisehindamise ettepanekud augustis 2005:

1.      Kooli arengukava õigeaegne kinnitamine hoolekogus ja volikogus, selleks esitada arengukava peale ÕN kinnitamist kohe volikogule kinnitamiseks.

2.      Kooli veebilehe korrastamine uue õppeaasta alguseks.

3.      Kooli IT-vahendite uuendamine õpilastele ja õpetajatele.

4.      Kooli maa-ala heakorrastus.

5.      Individuaalsete õppekavade rakendamine vastavalt vajadusele.

6.      Logopeedi töö jätkumine.

7.      Õpimotivatsiooni tõstmiseks lahenduste väljatöötamine.

Sisehindamisel käsitleti järgmisi meetodeid:

1. statistika ja finantsaruandluse, eksamite ja üleriigiliste tasemetööde tulemuste ning muu kogutud informatsiooni analüüs;
2. kooli dokumentatsiooniga tutvumine ja selle sisuline analüüs;
3. tutvumine kooli õpi- ja kasvukeskkonna, õppevahendite ning inventariga.

3.2. Hetkeseis ja arengueeldused

3.2.1 Meie kooli tugevad küljed

1.          Hea haridus, koolis töötab arenemisvõimeline kaader.

2.          Koolil on uus võimla-aula, suhteliselt uus maja. Koolihoone, söökla ja interjööri üldseisund vastab tööohutuse- ja tervisekaitse nõuetele.

3.          Kool asub soodsa asukohaga, turvalises majas.

4.          Koolis töötab pikapäevarühm.

5.          Koolis töötab õpilasomavalitsus.

6.          Koolil on saavutusi õppetöös, huvitegevuses, spordis.

7.          Igal õpilasel on võimalus tegeleda huvitööga huvialaringides.

8.          Isamaaline kasvatus.

9.          Koduloo-alane tegevus: folklooriring, võru keel, rahvatants, muuseum, koduloo-uurimine.

10.          Kool on puhas, klassiruumides on palju lilli.

11.          Oma kooli tunne, mida tugevdavad kooli traditsioonid, kooli laul, kooli ajaleht, vilistlaste kokkutulekud, koostöö lapsevanematega.

12.          Koostöö seltside ja teiste valla asutustega.

13.          Projektide kirjutamisega saadav lisaraha õpilaste arendamiseks.

14.          Looduskaunis koht.

3.2.2 Meie kooli nõrgad küljed

1.          Kooli feminiseerumine.

2.          Õpilaste huvi klassivälise tegevuse vastu pärsib bussiliiklus.

3.          Õpetajatel ei ole piisavalt oskusi ja teadmisi õppe- ja kasvatustegevust takistavate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.

4.          Koolis ei ole sotsiaalpedagoogi ega psühholoogi.

5.          Spordiväljaku puudumine.

6.          Haljastus, heakord territooriumil.

7.          Koolis on  nõrk materiaalne baas IKT edasiseks arenguks.

8.          Õpilaste suhtumine kooli inventari.

9.          Vähene õpetajate, õpilaste ja lastevanemate meeskonnatöö kogemus.

10.          Sümboolika puudumine (lipp, logo)

3.23 Meie kooli võimalused, mida peaks ära kasutama

1.          Vilistlaste kaasamine kooliellu

2.          Koostöö teiste asutuste ja seltsidega

3.          uus võimla loob head tingimused sporditegevuse arenemisele

4.          lilleseaderingi õpilased valmistavad kooli sümboolikaga kingitusi kooli külalistele

5.          Traditsioonide ja muuseumi kasutamine

6.          Piirkondlik looduskeskkond (matkarajad, giiditeenus, koostöö metskonnaga)

3.2.4 Ohud, mis takistavad kooli arengut

1.          Valla elanikkonna vananemine

2.          Õpilaste arvu vähenemine, mis põhjustab liitklasside moodustamise

3.          Õpetajate pensioniikka jõudmine

4.          Bussiliikluse ebakindlus

5.          Järjest vananev arvutipark, IKT spetsialisti puudumine.

Lahenduste leidmine arengut takistavatele tegevustele ongi eelduseks kooli edasisele arengule.

3.3. Arengu üldeesmärk ja prioriteedid

Kooli eesmärk on võimaldada igaühele võimetekohane ja konkurentsivõimeline alg- ja põhiharidus vastavuses EV riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele ning kujundada iga õpilase isiksust vastavalt Orava Pk õppekavas määratletud kasvatuseesmärkidele. Orava põhikooli õpilastele antav haridustase peab võimaldama edukalt konkureerida nii regionaalsel tasandil kui ka vabariiklikult keskmist taset ületavate üldhariduskoolide pakutava haridustasemega ning astuda kutsekoolidesse peale 9. klassi lõpetamist. Kooli eesmärk on lisaks elukestva õppe vajaduse rõhumisele kujundada õpilastes kohanemisvõimet muutuvas ühiskonnas toimetulekuks, eetilist vaimsust ning austust demokraatlike ja humaansete väärtuste suhtes. Nende eesmärkide saavutamise protsessi kirjeldab Orava põhikooli õppekava.

3.3.1 Prioriteedid 3 aastaks

1.          kooliümbruse korrastamine ja haljastustööde lõpetamine, spordiväljaku rajamine

2.          kooli sümboolika väljatöötamine

3.          kooli traditsioonide jätkamine

4.          pidev kooli mat. tehnilise baasi täiendamine (arvutiklassis riist- ja tarkvara täiendamine, klasside remont, õppevahendite uuendamine)

5.          Infojuhi töökoht

6.          Kunstiõpetuse kabineti sisustamine

7.          Õpetajate jätkuv enesetäiendamine

8.          Meesõpetajate arvu suurenemine

9.          Tihe koostöö teiste koolide, seltside ja asutustega

10.          Kooli osa suurendamine ja laiendamine koolivälisel ajal nii õpilastele kui ka ümbruskonnas elavatele noortele (noortekeskus, spordiringid, huvialaringid)

11.          Õpilaste ühiskondlikult kasuliku töö rakendamine

12.          Kooliaia rajamine

3.3.2 Prioriteedid algavaks õppeaastaks.

1.          Kooli dokumentatsiooni ja veebilehe jätkuv korrastamine.

2.          Individuaalsete õppekavade, logopeedilise abi jt tugisüsteemide rakendamine vastavalt vajadusele.

3.          Uue hindamisjuhendi rakendamine, õpimotivatsiooni tõstmine.

4.          Kooli IT-vahendite uuendamine õpilastele ja õpetajatele.

5.          Õpilasomavalitsuse ja Õpilasmaleva töö jätkumine, Noortekeskuse loomise toetamine.

6.          Kooliümbruse korrastamine (drenaažitööd, spordiväljak, haljastus).

7.          Poiste tualettruumidesse vaheseinte ehitamine vastavalt tervisekaitse nõuetele.

IV. Tegevuskava kolmeks aastaks

Kursiivkirjaga on märgitud tegevused, mis pole planeeritud ajaks sooritatud ning lükkuvad uude õppeaastasse.

Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise:

 1. Koolisisene juhtimine

1. 1    Koolisisene juhtimine

1. 2    Hoolekogu

1. 3 Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus

2.       Kooli töö plaanimine

2. 1    Kooli arengukava, üldtööplaan

2. 2    Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine

3.       Õpetamine ja õppimine

3. 1  Ainealase töö planeerimine

3. 2  Ainealase töö korraldus

3. 3.   Õpilaste osalus õppetöös

3. 4.   Õpilaste hindamine

4.       Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus

5. Kooli töökeskkond

6. Klassi- ja kooliväline töö

V Arengukava uuendamise kord

Arengukava täitmist analüüsitakse igal kevadel sisehindamise käigus. Arengukava uuendatakse ja täiendatakse aasta kaupa igal sügisel õppeaasta alguses. Orava Põhikooli arengukava kinnitab Orava Vallavolikogu kord aastas. 

Orava Põhikooli arengukava aastaiks 2005-2008

Täiendused septembris 2007

Läbi arutatud ja heaks kiidetud hoolekogu koosolekul  01.10.2007 

Läbi arutatud ja heaks kiidetud õppenõukogus 13.09.2007

Kinnitatud dir kk 13.09.2007 nr 111

Muudatused on järgmistes alapunktides:

I Sissejuhatus

Lisatud järgnev tekst

2006 a prioriteetidest on realiseerunud:

§         Toitlustamise parendamine koolis.

§         Alustada spordiväljaku rajamist.

§         Kooli dokumentatsiooni ja veebilehe jätkuv korrastamine.

§         Individuaalsete õppekavade, logopeedilise abi jt tugisüsteemide rakendamine vastavalt vajadusele.

§         Õpilasmaleva töö jätkumine, Noortekeskuse loomise toetamine.

§         Töö tugevamate õpilastega aineolumpiaadideks ettevalmistumisel

§         Suurem tähelepanu koolikiusamisele

§         Koostöö lapsevanematega (lahtiste uste päevad)

2.3 Õpilaskonna ja pedagoogilise presonali analüüs

Lisatud järgnev tabel

Tabel 1. Õpilaste arv 2004 – 2010

Lisatud järgnev tekst

Koolis õppis 2006/07 õa lihtsustatud õppekava järgi 2 õpilast ja toimetuleku õppekava alusel 2 õpilast, 3 õpilast on koduõppel. 2 õpilasel on individuaalne õppekava ühes aines.  Logopeed töötas 16 õpilasega. Parandusõppe rühmades õppis 15 õpilast.

Orava Põhikooli õpilastest õppis 2006/07 õa hindele “4” ja “5”  53 %. “Mitterahuldav” hinne oli vähemalt kord õppeaasta jooksul tunnistusel 15% õpilastest, aastahinne 4% õpilastest. Klassikursust kordama jäid 2 õpilast.. Õpilaste õppeedukus tuleb tagada eelkõige õpimotivatsiooni pideva stimuleerimisega. Sama oluline on pedagoogilise tegevuse mõtestatus ja õpetaja eneseanalüüs.

Pedagoogilist personali  oli 2006/07 õa Orava Põhikoolis 22, neist täiskohaga 14 ja osalise tööajaga 8 (Toivo Hollo, Heini Siilik, Kaiu Suurmann, Helve Lübeck, Piret Pappel, Vendu Suurmann, Ara Bander, Kreete Viires). Ped. personali hulka kuuluvad ka ringijuhid. 2006/07 õa viibis lapsehoolduspuhkusel vanemõpetaja Maaja Glaser. Teda asendasid muu kõrgharidusega Kreete Viires (vene keel) ja pedagoogilise kõrgharidusega Ara Bander (muusika). Lapsehoolduspuhkusele lahkus ka Piret Pärn, asemele tulid Katrin Onno ja Maili Kaare.

Lisatud järgnev tabel

Tabel 2. 2006/07 õa. jagunes pedagoogiline kaader järgnevalt:

Lisatud järgnev tekst

Iga õppeaasta alguses koostatakse täienduskoolituse plaan, mis koostatakse vastavalt õpetajate vajadustele ja kooli rahalistele võimalustele. Koolitusplaani eesmärk on ühitada kooli ja pedagoogide isiklikud arenguvajadused. 2006. a. novembris toimus CAP-koolituse raames kõigile õpetajatele lastevastase vägivalla ennetamise koolitus. Samuti novembris osalesid õpetajad ja abipersonal 16-tunnisel esmaabikoolitusel. Märtsis 2007 algas kooli ja lasteaia õpetajatele aasta kestev 160-tunnine täiendkoolitus pedagoogikast. Mais toimus õpetajatele Malle Roomeldi loeng  psühholoogiast.

2006/07 õppeaastal õpib tasemekoolituses 5 pedagoogi.

3.1.2 Sisehindamine

Lisatud järgnev tekst

Sisehindamine toimus ajavahemikul 13. august - 24. august 2007. a. Sisehindamise läbiviimist juhtis Ene Säinast, osalesid ped nõukogu liikmed, hoolekogu liikmed.

 I valdkond: Strateegiline juhtimine

 Parendamist vajavad aspektid:

1. Rahuloluküsitluse ajastus, et kokkuvõtted enne õa lõppu valmis jõuaks.

II valdkond: Personali juhtimine ja koostöö

Parendamist vajavad aspektid.

1. Õpilasomavalitsuse aktiivne osalemine koolielus.
2. Kooli õpilaslehe ilmumune.
3. Riskianalüüsi valmimine.
4. Lahtiste uste päeva korraldamine mitu korda aastas.
5. Üle vaadata õpetajate ja personali tunnustamise süsteem.

III valdkond: Õpikeskkonna kujundamine

 Parendamist vajavad aspektid.

1. Kooli IT-vahendite (esitlustehnika) täiendamine  õpetajatele.
2. Õppekäikude korraldamise ja rahastamise süsteem
3. Spordiväljaku ehitus ja kooli maa-ala heakorrastus.

IV valdkond: Õpetamine, kasvatamine, õppimine

 Parendamist vajavad aspektid:

1. Kooliõppekava jätkuv täiendamine ja parandamine.
2. Õpetajate töökavade lähtumine klassi õpilaste eripärast.
3. Õpetamisstrateegiate ja õpetamismeetodite valimine lähtuvalt õpilaste individuaalsusest.

V valdkond: Õpilaste toetamine

 Parendamist vajavad aspektid:

1. Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise põhimõtted
2. Tugiõppe (aineõpetajate järeleaitamise) kasuteguri suurendamine aineõpetaja, klassijuhataja ja lapsevanema koostöös.

VI valdkond: Haridustulemus

Parendamist vajavad aspektid:

1. Õpilaste õpioskused ja õpitahe
2. Õpilaste käitumine vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele.

Ettepanekud kooliarenduseks:

1.      Õpilasomavalitsuse aktiivne osalemine koolielus.

2.      Kooli õpilaslehe ilmumune.

3.      Riskianalüüsi valmimine.

4.      Lahtiste uste päeva korraldamine mitu korda aastas.

5.      Üle vaadata õpetajate ja personali tunnustamise süsteem.

6.      Kooli IT-vahendite (esitlustehnika) täiendamine  õpetajatele.

7.      Õppekäikude korraldamise ja rahastamise süsteem

8.      Spordiväljaku ehitus ja kooli maa-ala heakorrastus.

9.      Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise põhimõtted.

10.  Tugiõppe (aineõpetajate järeleaitamise) kasuteguri suurendamine aineõpetaja, klassijuhataja ja lapsevanema koostöös.

11.  Õpilaste õpioskused ja õpitahe.

12.  Õpilaste käitumine vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele.

1.3.1        Prioriteedid 3 aastaks

Lisatud järgnev tekst

§         kooliümbruse korrastamine ja haljastustööde lõpetamine, spordiväljaku rajamine

§         kooli sümboolika väljatöötamine (logo, lipp)

§         kooli traditsioonide jätkamine

§         pidev kooli mat. tehnilise baasi täiendamine (arvutiklassis riist- ja tarkvara täiendamine, klasside remont, mööbli, õppevahendite uuendamine)

§         Kunstiõpetuse kabineti sisustamine

§         Õpetajate jätkuv enesetäiendamine

§         Tihe koostöö teiste koolide, seltside ja asutustega

§         Kooli osa suurendamine ja laiendamine koolivälisel ajal nii õpilastele kui ka ümbruskonnas elavatele noortele (noortekeskus, spordiringid, huvialaringid)

§         Õpilaste ühiskondlikult kasuliku töö rakendamine

§         Kutsesuunitlusalase töö tõhustamine

1.3.2        Prioriteedid algavaks õppeaastaks.

Lisatud järgnev tekst

·        Õpilasomavalitsuse töö aktiviseerumine.

·        Riskianalüüsi valmimine.

·        Lahtiste uste päeva korraldamine kaks korda aastas.

·        Üle vaadata ja korrastada õpetajate ja personali tunnustamise süsteem.

·        Kooli IT-vahendite (esitlustehnika) täiendamine  õpetajatele.

·        Õppekäikude korraldamise ja rahastamise süsteemi korrastamine.

·        Spordiväljaku ehitus ja kooli maa-ala heakorrastus.

·        Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise põhimõtete fikseerimine eraldi dokumendina.

·        Tugiõppe (aineõpetajate järeleaitamise) kasuteguri suurendamine aineõpetaja, klassijuhataja ja lapsevanema koostöös.

·        Õpilaste õpioskuste ja õpitahte suurendamine.

·        Lapsevanemate suurem kaasamine õpilaste käitumisprobleemide lahendamisel.

IV. Tegevuskava kolmeks aastaks

Lisatud järgnev tekst

1. 1    Koolisisene juhtimine

esilehele