Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Orava Põhikoolis alates 01.09.2005
Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 83 01.09.2005
§ 1. Hindamise alused
(1) Teadmiste ja oskuste
hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel
koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli
kodukorra nõuetest.
(3) Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted,
tingimused ja kord (edaspidi hindamise korraldus ) sätestatakse kooli õppekavas.
(4) Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel
individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
§ 2. Hindamise eesmärk
(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma
kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
§ 3. Hindamisest teavitamine
(1) Kool on
kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise
korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest. Vastav teavitamise kord
sätestatakse kooli kodukorras.
(2) Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse avalikustab kool avaliku
teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel.
(3) Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma
hinnete kohta.
§ 4. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase
suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste
tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas
esitatud nõuetele.
(2) Õppeveerandi või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele
teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
(3) Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike
tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete
õpetajatega.
(4) 8. klassi õpilastele viib kool läbi üleminekueksami eesti keeles või
matemaatikas. Üleminekueksami nõuded, läbiviimise tingimused ja kord määratakse
kooli õppekavas.
(5) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis.
(6) 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskustele antakse õppeveerandi, poolaasta ja
õppeperioodi lõpul lisaks kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid.
(7) 2.-4. klassis õpilaste teadmiste ja oskustele võib anda õppeveerandi,
poolaasta ja õppeperioodi lõpul lisaks kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi
hinnanguid.
(8) Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste puhul kasutatakse
hindamisel ainult lõikes 7 nimetatud sõnalisi hinnanguid.
(9) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist
tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on
hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või
järeltöö sooritamiseks. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord
sätestatakse kooli õppekavas.
(10) Kui hindamisel tuvastatakse
kõrvalise abi
kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt,
võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd,
praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk», kui see on
ettenähtud kooli õppekavas.
§ 5. Hinded viiepallisüsteemis
(1) Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust),
kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi
õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse
hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui
õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(2) Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava
nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui
õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust
hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide
arvust.
(3) Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt
õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse
hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui
õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(4) Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt
õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse
hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui
õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(5) Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava
nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse
õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust
punktide arvust.
§ 6. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted
(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi- ja aastahinne.
(2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne
välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
§ 7. Kokkuvõttev hindamine 1.–3. kooliastmel
(1) 1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines
kokkuvõtvalt veerandi- ja aastahindega.
(2) Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul
saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud
veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
(3) Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta
hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul
veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
(4) Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk» või on jäetud hinne
välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või
määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm) vastavalt
kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
(6) Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole
kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud
õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».
(7) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist,
välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
§ 8. Käitumise ja hoolsuse hindamine
(1) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning
üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise
aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja
järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
(2) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav»
ja «mitterahuldav».
§ 9. Hinde ja hinnangu vaidlustamine
(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi
hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu
teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos
põhjendustega.
(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse
esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
§ 10. Õpilase täiendavale
õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
(1) Õppeperioodi jooksul
omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise
toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast
õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul
juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi
kontrollitakse ja hinnatakse.
(2) Täiendava õppetöö rakendamise põhimõtted ning täiendavale õppetööle jätmise
tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas.
(3) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
(4) 1.–3. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles
tulenevalt veerandihinnetest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või
«nõrk».
(5) 1.–3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta
õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines
pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi
andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas
rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme.
Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning
kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud
kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste
saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
(6) Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe
õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.
§ 11. Õpilase järgmisse klassi üleviimine
(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
(2) 1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle,
järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale
õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi
üle hiljemalt 30. augustiks.