Paldiski

Peetri Toll

Sadamad

Poolsaar

Saared

Pankrannik

Matkarada

Tuulepark

Liinilaevad

Transport

Telefonid

Tööstus

Militaar

Kaart

Lingid

Galerii-1

Galerii-2

Galerii-3

Galerii-4

Galerii-5

Uued pildid!

INDEX

Webmaster

Põhjasõja eelne aeg

Sadamakohana on Paldiski ümbrus olnud kasutusel muinasajast saadik. Esimesed püsiasukad tulid Pakri saartele ja poolsaarele 13 sajandil, legendide järgi olid nendeks Rootsi prints ja tema saatjaskond. Kuigi legendile pole ürikutest kinnitust leitud võib selles tõetera peidus olla, sest nii esimesteks asukateks kui ka hilisemateks püsielanikeks olid Pakri saartel rannarootslased. Esimene kirjalik teade Paldiski ümbruse asustuse kohta pärineb aastast 1377 ning käib Pakri kaluriküla kohta. Umbes samast ajast on pärit ka viited Pakri mõisa kohta, mida hiljem hakati kutsuma Padise mõisaks. Teatud mõttes võib aga tänase Paldiski eellaseks lugeda Lode vasalliperekonna katset rajada  Pakri lahe lõunasopi äärde linn koos kiriku ja sadamaga 1296 aastal. Tänaseks päevaks pole linnast küll jälgegi säilinud, kuid valminud kirikut ja kihelkonda hakati hiljem Harju-Madiseks nimetama. Pakri lahe eeliseid suurte laevade sadamakohana hakati täielikult ära kasutama 17 sajandil, kui Rootsi laevastik kasutas seda oma laevastiku tugipunktina. Rootslased ehitasid praeguse lõunasadama kohale väina suhu väikse muuli ja Pakerordist mõnevõrra lõuna poole tähtkantsi (see ei ole praeguseni säilinud tähtkantsi varemed).

Paldiski merekindlus

Peale Põhjasõda tekkinud poliitilises olukorras sai Venemaale tähtsaks omada Balti mere põhjarannikul sõjalist tugipunkti. Sobiva sadamakoha otsinguil sõitis Vene sõjalaevastik läbi terve rannajoone ning valis tulevase sadama asukohaks Paldiski. Pakri lahel oli teiste võimalike sadamakohtade ees kolm suurt eelist: ta on praktiliselt jäävaba, väga sügav (oluline suurte sõjalaevade jaoks) ning kaitstud tormide eest Pakri saartega. 1718 a käis Peeter I tulevast sadamakohta üle vaatamas ning pani isiklikult merekindlusele nurgakivi. 1723. a alustati ehitustöödega. Kindluse nimeks sai Rogorwiek. L.J.P. Luberace poolt koostatud sõjasadama projekt nägi ette 2,5 km pikkuse tammi ehitamist Väike-Pakri saare ja Pakri poolsaare vahele. Tammi mõlemates otstes pidi olema tähtkants ning linna tuli rajada kirik, kasarmud, haigla ja tsaari residents. Paraku edenesid ehitustööd visalt, osaliselt valmis vaid mandripoolne tähtkants, kirik ja tsaari residents, mis halva tehnilise seisukorra tõttu pool sajandit hiljem lammutati. Peale Peeter I surma Paldiski ehitus praktiliselt seiskus. Alles 1746. a. peale tsaarinna Jelizaveta kohalkäimist alustati taas ehitustöid tammi kallal. Katariina II valitsusajal nimetati tollane Rogerwiek ümber Baltiiski Port’iks. Uus töödejuhataja kindralfeldmarssal krahv Burchard Chr. Von Münnich lasi teha uue sõjasadama projekti. See nägi ettelisaks varasemastele plaanidele ka kindlustuste ning kasarmute ehitamise Väike-Pakri saarele. Linna pidi ehitatama admiraliteedi laevatehas, kasarmud 16000 alamväelase tarbeks, kaks hospidali ning loss Katariina II jaoks. Enne projekti heakskiitmist soovis Katariina ehitust ise näha ning külastas Paldiskit 1764 a. Külaskäik valmistas talle aga suure pettumuse, sest suurejoonelisest projektist kuhu aastate vältel oli suunatud kümneid tuhandeid sunnitöölisi ning kulutatud tohutuid summasid polnud õieti midagi valmis. 1767. a. lõpetati Baltiiski Port'i ehitustööd. Muuli oli selleks ajaks valminud u 500 m planeeritud 2,5 km asemel. Paldiski sõjasadama projekt tõusis veel mõned korrad päevakorda, kuid ajad olid muutunud ning Paldiski minetanud oma strateegilise tähtsuse. 1796 a kaotas Paldiski merekindluse staatuse ning garnison lahkus.

Paldiski kaubasadam

19 saj tõusis Paldiski tähtsus kaubasadamana. Paldiski konkureeris edukalt Tallinna, Peterburi, Riia ja teiste suurte sadamatega. Peale raudtee ehitamist kasvas kaubakäive mõneks ajaks koguni nii suureks, et Paldiski oli tähtsuselt kolmas kaubasadam Venemaal. Konkurentsi tihenedes ning eriti peale Tallinnasse jäälõhkuja toomist Paldiski osakaal kaubavahetuses langes. Sellegipoolest oli Paldiski kuni Oktoobrirevolutsioonini Venemaal üleriigilise tähtsusega kaubasadam.

Eesti Vabariik

Eesti Vabariigi tekkega muutus Paldiski kohaliku tähtsusega eksport- ja kalasadamaks. Transiitkaubandus Venemaale, mis endistel aegadel oli põhjustanud suure kaubakäibe lakkas täielikult. Kuigi Paldiski kaudu eksporditi põllumajandussaadusi, propse Inglismaa kaevanduste tarbeks ning Vasalemma marmorit, oli sadama koormatus suhteliselt madal. Eesti riik oli liiga väike, et ainult ekspordist kahte suurt kaubasadamat (Tallinn ja Paldiski) ära toita. Kalasadamana ja kalatöötlemiskeskusena oli Paldiski väga tuntud. Populaarne kaubamärk "Balti kilu" on Paldiski päritolu. Paldiskis asus ka Eesti riiklik viljasalv. Peale Venemaa poolt peale surutud nn baaside lepingut evakueeriti Paldiskist 18 oktoobril 1939 kogu elanikkond. Paldiskist sai Venemaa sõjaväebaas.

Nõukogude okupatsioon

Peale II maailmasõda jäi Paldiskisse Venemaa sõjaväebaas. Esialgu oli linn avatud ka kohalikele elanikele, kuid peale 1962. a. vastu võetud otsust luua Paldiskisse NSVL tuuma allveelaevnike õppekeskus viidi järgneva kolme aasta jooksul taas kogu tsiviilelanikkond välja. Paldiskist sai järgnevaks 30 aastaks kinnine sõjaväelinn. NSVL tuuma allveelaevnike õppekeskuse ehitus kestis 1965-1968. Selle käigus ehitati Paldiskisse tõenäoliselt maailma ainus maapinnal asuv tuumaallveelaeva täpne makett koos tuumareaktoriga. Hiljem lisandus veel ka teine tuumareaktor. Kinnise linna staatus oli Paldiskil ka esimeste taasiseseisvumisaastate jooksul, siis küll juba seadusevastaselt Vene sõjaväe relvajõul.

Taasiseseisvunud Eesti

Vene sõjaväelased lahkusid Paldiskist 30. augustil 1994. 15. novembril 1994 lõpus demonteeriti tuumareaktorid. Sõjavägi jättis linna maha väga viletsas olukorras: suur keskkonnasaaste, infrastruktuur lõhutud, demograafiline olukord väga keeruline (ohvitseride naised jäid suures osas maha), tööpuudus suur. Enamik nendest probleemidest on päevakohased praegugi, sest täielikult militaarsuunitlusega linna ümberkohandamine tsiviileluks ei ole kerge ülesanne. Siiski midagi on muutumas. Paldiski Lõunasadam areneb kiirest, siit lähevad laevaliinid nii Soome Hankosse kui ka Rootsi & Saksamaale ning Inglismaale. Endise betoonitehase vastaspoole (seal on praegu metsikud õunapuud) pankrannikule kerkivad elumajad (praeguseks on see projekt seisatatud), neile sekundeerib Põhjasadama naftaterminal endises betoonitehases. Tulevik on arvatavalt "helge" ning naftahaisune.

Webmaster Allikas: www.paldiski.ee & mina ise