Pakri poolsaare matkarada

1. Peetri kindlus (Muulamäed). Kindluse ja sõjasadama rajamist alustas Peeter I 1718.a. Ehitati välja Pakri neeme poolne kindlus. Vallikraaviga bastioni laadne kindlus on paest välja raiutud. 1768.aastaks valminud kantsi mõõdud olid 447x1067 m Ehitusel töötasid sunnitöölised. Ehitustööde alguses oli asula nimi Rogerwiek, mis 1762.a asendati venekeelsega - Baltiiski Port. Sealt on tulnud eestistatud vorm - Paldiski. Pakri poolsaarelt Väike-Pakri saareni planeeritud muulist valmis 2 m kõrgusena 380 meetrine lõik, mille meri on uhtunud tänapäeval Muulamägedest hästi jälgitavaks madalikuks. Siit avaneb hea vaade ka Põhjasadamale, mille rajamist kaubasadamana alustati juba 1760. 1921.a. sai sadam vabasadama õigused ja rekonstrueeriti 1924.aastaks, okupatsiooni ajal oli sõjasadam ja praegu taas kaubasadam, mis kuulub Paldiski linnale. Vee sügavus sadama basseinis on 5-7 m ja sadam on praktiliselt jäävaba. Muulamäed olid enne sõda rahvapidustuste paigaks. Kommentaar: Muula mägedes ei tasu suveöödel konnata, joodikute armastatuim joomakoht, päeval võib vaadelda inimeste hiigelpingutusi 18 sajandist & madalikul olevat kalalaev "Ariese" vrakki, muidu aga ilus paik. Muula mägedelt avaneb vaade Põhjasadamale, uuele ro-ro kaile ning tulevikus ehitatavatele naftakaidele.

2. Uuga paekallas. Siit algab Pakri maastikukaitseala, mille kõige ilmekam element on klindiastang. Paekallas kerkis merest umbes 7000 a. tagasi. Uuga vaatepunkti kohal saab ilmeka läbilõike paljandist. Ülevalpool on näha ordoviitsiumi lubjakivid, allpool rohelise lademena glaukoniitliivakivi ning samas ilmneb ka pruunika kivimina põlevkivi, Kihistud on tähistatud plaadikestega. Meri klindi vastas on üle 20 m sügav. Uuga paekalda kohal Rätsepa talus sündis (1855.a.) ja veetis oma varajase lapsepõlve kunstnik A.Adamson. Kommentaar: Kuna sealt võeti betoonitehase jaoks kruusa, siis on tekitatud tühemikus talvel hea jäärada sõita, suvel aga kõle ning soine maastik, see-eest väga hea vaade Väike-Pakrile. Kalda äärde jäävad mõned kaldakindlustused vaata, et jalgu ei murra!. Poolel teel Paldiskist majakasse saab pankrannikust alla kasutades selleks 2004 aasta kevadel ehitatud treppi.

3. Pakri tuletorn ja neem. Neeme tipul ulatub astangu kõrgus 25 meetrini, kus astangu ülemised kihid on ordoviitsiumi lubjakivid, alumised ordoviitsiumi ja kambriumi liivakivist ning kiltsavist. Siin tõuseb kalju vahetult merest ja kaljupragudes elutseb Eestis ainulaadne pingviiniliste liiki kuuluv krüüsel. Pangal asub paekivist 54 meetri kõrgune tuletorn, mis on ehitatud 1889.a. ja on kasutusel ka praegu. Tuletorni taga, metsas on säilinud militaarrajatisi 1940.aastast. Neemel on näha ka kindlustiste varemeid I ja II Maailmasõjast. Astangul levib tüüpiline loopealsete taimestik - valge ja kollane kukehari, karvane hunditubakas, anemoon jne. Kommentaar: nimetatud kindlustused asuvad piirivalvekordoni & majaka taga, ettevaatust sinna minekuga kuna piirkonnas on palju rästikuid, kindlam oleks kordonist järele küsida. Panga kõrgus on teistel andmetel ca 30m, kordonist ca 300 meetrit edasi minnes jääb teepeale ette prožektoritorn mille juures on veerohketel aegadel väga ilus kosk (eriti talvel) & sealt saab panga alla, erakordselt ilus vaade & võimalus kiviga pähe saada.

4. Leetse paekallas. Leetse kohal jaguneb paekallas kaheks astanguks. Siin asub Leetse kihistu stratotüüp ja vanim kirjeldatud põlevkivi leiukoht. Testepere paemurrus on kihtide piirid tähistatud metallplaadikestega. Astangu nõlval esineb arvukalt langallikaid ja väikejugasid, mis varakevadel pakuvad elamusi, kuid suveks
kuivavad. Kommentaar: väga populaarne piknikkude pidamise koht & samas tugeva kultuurkihi tekkimise staadiumis (loe: prügi kõikjal). Kuigi Lahepera rannik on valdavalt kivine on seal ka paar normaalset liivaranda. Peale kordoni ca 1km on lasketiir mis ei tööta enam kuid siiski on seal võimalus leida mõni "eksinud" kuul.

5. Leetse mõis. Leetse supelranna kohal, astangul, paikneb endine Leetse mõisa südamik, mis oli 17.sajandist alates tunnustatud väljasõidu ja suvituskoht. Tänaseks on enamik mõisahooneist varemeis ja mõisast idas paiknevad nõukogude raketibaasi riismed. Mõisast mereni laiub pangamets, mis koosneb lehtpuudest ja metsaalust iseloomustavaks taimestikuks on sõnajalad. Kommentaar: taastatud on mõisakompleksist ainult vahimajake, mõisahoone on varemetes, läheduses oleva raketibaasiga on hariduslikus ning ajaloolises mõttes samuti huvitav tutvuda. Pane tähele, et enamus kompleksi hoonetest on võssa kasvanud ja neid on raske märgata!

6. Leetse laagriplats. Siin levib liivaste rannamoodustiste vöönd nõmmemetsadega. Meres oleva hiidrahnu - Saunakivi kõrgus on 3,5 m ja ümbermõõt 17,2 m. Okupatsiooni ajal asus siin üks osa raketibaasidest ja sõjaväeladudest. Kommentaar: laskemoonahoidikute juures asub teine samuti väga hea plaaž, paldiski turismikaardil on ta märgitud telkimiskohana. Arvestada tuleb sellega, et kuna koht on suhteliselt kergesti autoga ligipääsetav siis nädalavahetusel on suhteliselt palju "metsikuid" turiste ja kohalikku kaadrit ning rohelises & laigulises vormis ametimehi (tavaliselt valivad külastuseks õhtuse või öise aja).

7. Joad. Merikülas väikese oja suudmes asuva Valli joa kõrgus on 2,2 m. Kagu pool asuva Raja (ka Põllküla) joa kõrgus on 2-2,5 m, Vanaaseme (ka Kersalu) joal 2,5-3 m. Kõik joad asuvad väikeste, enamasti süvendatud ojade suudmes. Kuna ojade valglad on väikesed, ei ületa suurveeaegade vooluhulk 20 l/s. Suvel on joad kuivad, talvel aga jäätuvad. Kommentaar: ainuke vaatamisväärsus on sealt hästi nähtav Lohusalu poolsaar, samuti teatud kohas ka pankrannik, kuna enamus maastikust on NSVL sõjamasina poolt laastatud.

8. Leetse-Lepiku talukalmistu. Andmed Lepiku talu rajamisest pärinevad 18.sajandist, kui mereranda sattus laevahukust pääsenud Iiri meremees. Lepikusse ehitatud onnist sai alguse jõukas Lepiku talu, mille peremees Jakob (1831-1915) rajas kodukalmistu. Nikolai Triik (1884-1940) sündis Tallinnas, kuid omas tihedaid sidemeid Leetese-lepikul elavate sugulastega. 1901-1905.a. õppis Triik Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis. Kunstniku tippteosteks on J.Liivi, K.Mägi, A.Laikmaa, O.Lutsu ja G.Suitsu portreed ning õlimaal “Leetse rand õhtul”. Kunstnik maeti Leetse-Lepiku talukalmistule. 1965.a. pandi tema hauale mälestuskivi. Kalmistu on muinsusmälestis. Kommentaar: üldiselt pole mitte kui midagi vaadata. Selle asemel, et jalgsi käia saab selle edukalt ka läbi sõita (soovitavalt džiibiga), sellest hoolimata saab tõelise elamuse jalutades või jalgrattaga sõites. Webmaster

Vaateplatvorm PV kordoni juures 22 aprill 2004

Pankrannik majaka juures, mind võid näha varju kujul

2000.a.a suvi, panga all natuke maad enne majakat

2000.a. suvi Leetse mõisa raketibaas (ülemine)

Väike-Pakri saare põhjatipus asuv vahitorn, sellest avaneb Paldiski lahele erakordne vaade