|
Paldiski militaarelu:
Üldiselt
Paldiski linna aluspanijaks võib täiega
lugeda militaarvajadusi. Kuigi esimene katse asutada Paldiski linna tegi
poolsaart keskajal omanud Lode vasallperekond, hakati Paldiski lahe häid omadusi
ära kasutama alles nn "Heal Rootsi ajal" kui siia rajati laevastiku tugipunkt
ning tähtlinnus Pakerordilt natuke lõuna poole ning muul Lõunasadama kanti.
Seejärel tegi katset ehitada Paldiskisse sõjasadam Vene keiser Peeter 1, ta
oleks ka oma tahtmise lõpetanud kuid tema ettevõtmise peatas surm, järeltulijad
kahjuks ei suutnud või ei tahtnud sõjasadamat valmis ehitada.
Kuigi Katariina 2 ajal hakati jälle
sõjasadamat ehitama ei tulnud sellest midagi suurt välja. Pandi hakkama suured
rahad ning saadeti tuhandeid sunnitöölisi aga kasu sest midagi polnud. Krimmi
sõja ajal tulistasid Paldiskit Prantsuse & Inglise sõjalaevad, kuid rohkemat
tähelepanuväärset ei juhtunud.
Esimese vabariigi aegsed väeosad
Vabadussõja ajal langes Eesti kätte osa
valgekaartlikule Loodearmeele kuulunud Inglise rasketanke Mk-1 ning
saadi Soomlastelt kingituseks kaks Prantsuse tanketti Renault. Selleks, et meeskond
oskaks tanke käsitleda asutati Paldiskisse õppeklass, kuigi kahjuks sai
Vabadussõda ennem läbi kui tankid suudeti rindele saata. Esimese vabariigi aegne
militaarosa on lünklik mistõttu ma täiendan seda esimesel võimalusel.
Baaside leping
Kui sõlmiti baaside leping, tähendas see
Paldiski elanikele sunniviisilist kodude maha jätmist. Lepingut täitsid Eesti
võimud kahetsusväärselt tõhusalt mistõttu Vene vägede tulekuks oli linn
elanikest tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastele üks tähtsamaid baase.
Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna Soome laht
lukk. Patareisid hakati ehitama Suur- ja Väike-Pakrile ning Pakri poolsaare
tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahurite tulistamiseks mõeldud platvorme
mis ka tänapäeval alles on kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas. Mina olen
näinud kahte platvormi aga ka kolmas (olevat) kuigi ma ei kinnita seda, see info
vajab veel uurimist.
Sakslaste kanna all
Pakritel paiknenud patareide ehitusega jõuti niikaugele, et betoonitööd olid
enam-vähem lõppenud, vaja soomustatud uksed ette panna ja
suurtükid kohale monteerida. Paraku katkestas ehitustegevuse Saksa armee alanud
pealetung mistõttu osade suurtükialuste metallosad lõhati. Seda tehti aga nii
viletsalt, et kannatada saanud osad oleksid kerge asendad. Sakslased aga
vastupidiselt venelaste ootustele merekindlust kasutusele ei võtnud. Nii hästi
ei läinud aga poolsaarel asuvate kindluse osadega. need lõhati sakslaste
taandumisel 1944, terveks jäid tulejuhtimistorn, kaugusmõõtepunker, sidepunker
ning üks väike punker. Õhkamisel kasutati nii palju lõhkeainet ja mahajäänud
mürske, et rasked raudbetoonist katused on kaugele teistpidi pööratud. Siiamaani
on nad näha majaka kandis.
NSVL militaarobjektid
Viimased Vene sõjaväelased lahkusid Paldiskist 30.
augustil 1994 kui anti Eesti poolele üle tuumareaktor kahe deaktiveeritud
reaktoriga. Alguse sai Vene militaarkohalolek peale Molotov-Ribbentropi pakti
sõlmimist Eesti poliitilise juhtkonna argust sõlmitut pakti kui osad Eesti alad,
kaasaarvatud Pakri poolsaar ühes linnaga anti vene baasi jaoks. Teise tulekul
toodi linna mereväebaas ning rida teisi allüksusi, linna oli vaba pääs ka
tavalistele elanikele kuni aastani 1962 kui otsustati hakata ehitama
Tuumaallvelaevnike õppekeskust, kolme aasta jooksul viidi kohalik elanikkond
poolsaarelt välja & linn ümbritseti okastraadiga, sisse sai lubade alusel.
1965-1968 ehitati õppekeskus ehk "Pentagon" ja tuumareaktor ehk energeetika
õppekompleks. Lisaks paiknes poolsaarel Balti laevastiku distsiplinaarpataljon,
ehituspataljon, piirivalve õppekeskus poolsaare tipus koos radarijaama ning
kordoniga, põhjasadamas raketikaatrid ja diiselallveelaevad, lõunasadamas aga
said maabuda dessantlaevad Keila ja Tallinna kandis olevate väeosade
pealevõtmiseks invasiooni täideviimiseks lääne suunas. S-Pakri saarele rajati
lennuväe ja maaväe suurtükkide õppepolügoon mida hooldas V-Pakril asunud väeosa.
Alguses oli pommitamise ajal ka vahid väljas aga pärast neljanda tunnimehe
surmasaamist ebatäpsete pommitajate tõttu võeti tunnimehed maha, see oli isegi
liig NSVL tohutu armee jaoks.
Praegu olevad militaarasutused
Paldiskis on praegu kaks jõustruktuuride
allasutusust: Rahuvalve & Piirivalve. Õieti võib rääkida küll rahuvalve
kossseisus olevast Rahuoperatsioonide keskusest ning Skautpataljonist, mis
asuvad ühise katuse all Paldiski alguses Alexela tünnide läheduses ning
Piirivalve poolsaare tipus olevast kordonist.
Alustame siis Rahuvalvega. Siin koolitatakse
välja rahuvalvajaid erinevate missioonide jaoks ning juba ca 10 aastat. Eesti
poisid on käinud Liibanonis, Bosnias, Kosovos ning praegu on üks poolteise rühma
suurune üksus kuumas kohas - Iraagis. Kuna hiljuti avaldatud järgmise 10-aasta
kaitsekontseptsioon eeldab, et Eestist on korraga rahu valvamas ca 250 sõdurit,
siis arvatavasti paisub sõjaväelaste arv Paldiskis veel ja veel. Hiljuti
alustati uue kasarmu ehitusega, sai valmis uuendatud söökla, kõik see tähendab
Paldiski sõjalise positsiooni tõusu. Aasta tagasi planeeritud mereväe toomist
Paldiskisse on kalevi alla pandud.
Skautpataljon - tegu on juba Vabadussõja
ajal loodud väeosaga mille praegune mõte on olla ülemjuhatusele käepäraseks
reserviks ning vastavalt NATO-ga sõlmitud kokkulepetele võttis meie riigi
poliitiline juhtkond vastu otsuse operatiivpataljoni formeerimiseks mida võiks
vajadusel paisata 24 tunni jooksul igasse maailma punkti. Arvatavasti saab
sellest väeosast täiendust rahuvalvekeskus.
Piirivalvest on Paldiskis esindatud üks
allüksus Paldiski kordon. Asukoht on poolsaare tipust majakast ca 200, põhja
poole ning koheselt äratuntav radari tõttu. Piirivalvureid võib tõsi küll rohkem
kohata Lõunasadamas kuhu käivad rahvusvahelised laevaliinid kui mööda poolsaart
patrullimas.
Webmaster
      |
