Paldiski

Peetri Toll

Sadamad

Poolsaar

Saared

Pankrannik

Matkarada

Tuulepark

Liinilaevad

Transport

Telefonid

Tööstus

Militaar

Kaart

Lingid

Galerii-1

Galerii-2

Galerii-3

Galerii-4

Galerii-5

Uued pildid!

INDEX

Webmaster

Ajalugu

Sadamakohana on Paldiski ümbrus olnud kasutusel muinasajast saadik. Esimesed püsiasukad tulid Pakri saartele ja poolsaarele 13 sajandil, legendide järgi olid nendeks Rootsi prints ja tema saatjaskond. Kuigi legendile pole ürikutest kinnitust leitud võib selles tõetera peidus olla, sest nii esimesteks asukateks kui ka hilisemateks püsielanikeks olid Pakri saartel rannarootslased. Esimene kirjalik teade Paldiski ümbruse asustuse kohta pärineb aastast 1377 ning käib Pakri kaluriküla  kohta. Umbes samast ajast on pärit ka viited Pakri mõisa kohta, mida hiljem hakati kutsuma Padise mõisaks. Teatud mõttes võib aga tänase Paldiski eellaseks lugeda Lode vasalliperekonna katset rajada Pakri lahe lõunasopi äärde linn koos kiriku ja sadamaga 1296 aastal. Tänaseks päevaks pole linnast küll jälgegi säilinud, kuid valminud kirikut ja kihelkonda hakati hiljem Harju-Madiseks nimetama. Pakri lahe eeliseid suurte laevade sadamakohana hakati täielikult ära kasutama 17 sajandil, kui Rootsi laevastik kasutas seda oma laevastiku tugipunktina. Rootslased ehitasid praeguse lõunasadama kohale väina suhu väikse muuli ja Pakerordist mõnevõrra lõuna poole tähtkantsi.

Nõukogude ajastu

Rootsi aja lõpust kuni 1939.a. aastani elasid poolsaarel vähesel arvul talupoegi. Paldiskist muutus pärast vabadussõda tähtsusetu kalasadamaga väikelinnaks, kuna vaesel ja talupoeglikul Eestil polnud suurt midagi eksportida. Kõik muutud pärast baaside lepingut. Paldiski & Pakri poolsaar anti NSVL vägedele baasiks, kohalikud elanikud sunniti kodu vahetama. Vahepeal said nad tagasi tulla kuid peagi tulid sovjeti sõjamehed tagasi. 1962.a. kuni ca 1994 oli Paldiski suletud linn, siinse pääses ainult lubadega. Poolsaare keskele ehitati tuumajaam kahe reaktoriga (tuumaallveelaeva energeetika õppekompleks). Poolsaarele asus peale allveelaevnike veel piirivalvureid (õppekompleks poolsaare tipus majaka juures, kordon "torpetsikute" kasarmute lähedal, radarijaam neeme tipus, majaka lähedal) ja torpeedokaatrid (kasarmud linnast majaka poole sõites vasakut kätt), "dispatt" (Paldiskisse suunduva tee ääres), "stroipatt" (kasarmud majaka poole sõites paremat kätt) & õhutõrjeväeosad (poolsaarel laiali), õppekeskus Paldiskis (Pentagon), kokku oli linnas ca 15000. Vaata kaarti siit. Nõukogude aega ilustavad siiamaani inetud paneelmajad ja kõikjal olevad varemed.

Eesti aeg

Eesti relvastatud jõududest paikneb Paldiskis Rahuvalvekeskus (ROK) Lõunasadama läheduses & piirivalvekordon majaka juures neeme tipus, kunagi paiknes linnas Põhja Üksik kompanii. Paldiskis paiknesid ka "jäägrid" eesotsas kohaliku liidri Asso Kommeriga. Politseinikke on kaks (kohalikud konstaablid), kuigi Põhja prefektuuri politseinikud käivad tihti Paldiskis reide tegemas. Linnas asub ka rahuvalve teatud hulga rahuvalvuritega ning skautpataljon (kutselised sõdurid, nn ülemjuhatuse reserv, ehk need kes esimesena sõjatulle lähevad), kuigi plaanis oli tuua Paldiskisse ka mereväe maaüksused ning teenindav personal, see plaan aga maeti maha. Kõrgemalt poolt otsustati arendada Eesti rahutagamisvõimet mistõttu Paldiskisse võib veel sõdureid oodata. Allikas: www.paldiski.ee ning Webmaster