ainuke ja kunagi avaldamata intervjuu:
the kurt webbers pink band - raadio 2 saatele "kuurort"
kaido kirikmäe, msn, 16.05.2005

Q: tere

A: tere

Q: täna tutvustame teile artisti the kurt webbers pink band.

A: meile? tore.

Q: tere, milleks selline nimi? kes on tegelikult kurt webber?

A: a. intervjuu?

Q: :) muidugi. juba käib. oled sa ikka siin?

A: ja

A: tead, ma ei oska sellistele küsimustele midagi tarka vastata

Q: ok

Q: teeme nii, et mina küsin ja siis kohe vastus ka

A: ok

Q: ükspuha on see loll või tark, muidu läheb käest ära.
kõigepealt sissejuhatav küsimus, mis on oluline kogu järgneva intervjuu käigule. kas sa varjud endiselt tkwpb nime taha või avalikustad lõpuks oma isikunime?

A: ma ei varju, pole kunagi varjunud. ei taha sellest mingit müstikat ka teha ega midagi sellist. ma lihtsalt arvan, et see pole oluline. vähemalt ei peaks olema. see ei anna ju muusikale midagi juurde kui inimesed teavad mis näoga ma olen, kas mu nimi on peeter või toivo, kui pikk ja kui palju ma kaalun jne.

Q: see on tõsi... kas siis võime sind tunda kui...?

A: lihtsalt maria?

A: ei, tanel on ok

Q: räägi lühidalt oma muusikalisest minevikust

A: seda lihtsalt pole

Q: no ikkagi, näiteks millal alustasid käesolevat projekti?

A: projekt on vale sõna. projekti alustatakse siis kui hakatakse mingit kindlat asja mingi kindla eesmärgini viima. vist... ma pole midagi kindlat alustanud. mul pole mingit eesmärki. ma lihtsalt teen midagi kui tahan.

Q: see on ilusasti öeldud

A: 2002 või 2003 aastal tulid esimesed lood. ei mäletagi täpselt.

Q: kas sa tunned,et keegi(või miski) on sinu muusikat konkreetselt mõjutanud?

A: hmm... eks seda mõjutab kindlasti see muusika mida ma kuulan, see tuju mis mul parasjagu on... jne. või samas vast ka mitte. ma ei tea...

Q: millist muusikat sa kuulad? mõned nimed...

A: oioioi... parem mitte. kuulan kõike mida kätte saan ja mis huvitav tundub

Q: sinu muusikaga tuleb kaasa retrohõngu. kas sa tunnetad ja tunnistad seda? ja kui, siis millest see tuleneb?

A: ja muidugi.

Q: instrumendid? või oled lihtsalt romantik?

A: romantik olen ma kindlasti. jah, tahtsin midagi tarka kirjutada aga... see ütlebki kõik:)

Q: kui hakata lahterdama, siis võib sinu muusika teatud mõttes liigitada süntpopi alla... kas see on teadlik instrumentide kasutus või lihtsalt käepärane ja mugav?

A: popp ta ju ongi. ja süntesaatoritega tehtud. väga loogiline kõlab see liigitus kokku. mulle lihtsalt sümpatiseerib selline analoogfiil...

Q: aga miks mitte akustilised kitarrid?

A: akustilised kitarrid? mul lihtsalt pole akustilist kitarri

Q: nimeta mõned eriti südamelähedased aparaadid läbi aegade. mitte mikrolaineahi ning pesumasin

A: televiisor, espressomasin, arvuti, auto...

Q: millel saab muusikat mängida, nagu see käib traditsionaalselt

A: sa siis mõtled sünte?

Q: võib nii öelda küll

A: hmm... enamjaolt kõik sündid mis mul olnud on, ja mis mul kasutada on olnud, on mingil moel südamelähedased, see tuleks pikk rivi

Q: aga siiski... mõned?

A: väga kahju on mul yamaha sy99st, mille ma ruumipuudusel ära vahetasin, vermona analoogsünt, rolandi d50 ja d20, jv1080, yamaha sy85, tg77, clavia nord modular... ei midagi "fäntsit"

Q: kas "softi" laialdane levik on sinu meelest muusikat muutnud? huvitavamaks/igavamaks?

A: tegijatele mugavamaks

Q: kuulajatele?

A: sellel pole mingit tähtsust, millega mis tehtud on

Q: aga siiski, nii mõnedki inimesed kiidavad nii minevikus keeratud saundi kui ka tehtuid lugusid. mis sa sellest arvad?

A: "siis" tehti neid asju lihtsalt teisiti, sest muudmoodi lihtsalt ei saanud

Q: kuid mõned on siiani jäänud "sellesama" juurde

A: minu jaoks on hea muusika ajatu, värvitu...jne, kõlab klisheelikult aga nii ju on?

Q: see on nii

Q: eesti muusika? kas meeldib?

A: on pärleid. muidugi.

Q: tahaksid sa midagi eriliselt esile tuua?

A: ei

Q: lemmik söök/hobi/maa?

A: ja

Q: mitte midagi konkreetset?

A: milleks?

Q: ei tea...

A: ma tean, ma olen sitt intevjueeritav...

Q: peatselt ilmub sinu debüütalbum "cafe regatt", plaanid sa sellega seoses anda ka mõned lived?

Q: tanel ütle jah.

A: ei

Q: miks?

A: lihtsalt... ei taha. ei viitsi.

Q: siis on arusaadav

Q: veel mõned minutid ja saad taas purjetada vabaduse merel

Q: sa lood oma muusikat üksi... millisel põhjusel?

A: sest ma saan!

Q: kas suures kollektiivis musitseerimine ei köida?

A: bigbändis? köidaks küll...

Q: ei ma pean silmas ühest inimesest enam

A: maracameheks estonian dream bigbandis?

Q: tanel

A: kaido

Q: no, et teha bändi nagu

Q: 3-4 inimest

Q: proovid

Q: jne

A: ei viitsi

A: ma olen jube laisk inimene

Q: aga töötad nagu hull?

Q: millise autoga sa sõidad?

A: ei tööta...

A: neljarattalisega

Q: ehee

Q: ok jätame sind rahule,
kuid lõpetuseks mida ütleb sulle sõna air?

A: kas pean tõlkima?

Q: ei pea

Q: mingid meelolud,tunded

Q: muusika ehk?

A: ma kuulasin vist moon safarisse kui ma ta sain, augu sisse

A: keegi oli plaaditäie minu muusikat ära teinud

A: enne mind

Q: vat sinna ma tahtsingi jõuda

A: ja 1000 korda paremini

Q: aitähh sulle tanel

A: palun kaido

Q: ühesõnaga ma seivin selle ja siis vaatame

Q: kolmapäeval siis

A: okidoki

Q: ma lähen

A: ok. head aega



various artists, kuurort: music from the land
and from near the sea
stephen fruitman. sonomu.net, 15.04.2006

In German and related Germanic languages, "Kurort" (with only one "u") translates as "spa". Around the turn of the century, European spas located at sources of puportedly curative waters or high up in the pristine air of the Alps flourished, attracting mostly those of the borgeoisie with enough disposable income to afford weeks or months tending to their (real or imagined) ailments, to be rejuvenated by the magical waters or pure mountain air. And to get into some romantic or intellectual funny business along the way as well (read e.g. Thomas Mann's classic, "The Magic Mountain").

For our current purposes, "Kuurort" is the name of a label and an eponymous compilation (ushered into the world with the aid of Electrosputnik), featuring mostly Estonian artists along with a soup'on of likeminded souls from Latvia and Iceland (your guess is as good as mine as to why those two particular nations feature). Either way, you'd have to search long and far for a lovelier melange of music that you might respectively characterize as lo-fi ambient, quiet dub saunters, lounge, and contemplative tracks with a smattering of beats.

All in all, a pretty straightforward, very much all-of-a-piece showcase, which is a good thing; the tracks flow seamlessly into one another, always a feat in the difficult task of curating a compilation. The odd female vocal thrown into the mix helps keep you in thrall and maybe even adds a dash of sex appeal, in particular the very moving love song right near the end of Kuurot's hour-long playing time, "If My Heart", by Cloudspeak. This is followed by the dreamy instrumental closer "Sügavsinine" by Kaida Kirikmäe, who may or may not be the individual behind the label and the compilation.

While many of these mostly unknown artists surprise and delight, none do more so than the awkwardly-named The Kurt Webber's Pink Band, one of only two artists to rate two tracks on this sampler, who navigate the easily ironic genre of lounge music with dignity and aplomb.

Proving that pretty need not be vacuous, I eagerly await a new offering from Kuurort and its stable of artists and friends.



the kurt webbers pink band - cafe regatt
margus haav. postimees, 11.03.2006

Olümpia ja Vigri igavesti.

Kontseptuaalne «Cafe Regatt» seilab tagasi aastasse 1980, kui Tallinnal oli juhus esimest ja ilmselt ka viimast korda olla olümpialinnaks. Merel kummuvad kirjud purjed tõid siis läppunud stagnatsiooniperioodi maailmamerede vaba hinguse hallutsinatsioone.
Seda ajajärku jääb meenutama ka ujeda purjesportlase ja siidise avamerehülge salajasest armastusest sündinud nokamütsiga maskott Vigri ning esimest korda masside kuivanud kurkude niisutamiseks KGB põrandaalustest laboritest välja toodud ennenägematu olümpianeste nimega Fanta.
Oli ilus aeg niisiis ja salapärasesse Kurt Webberisse, olgu ta siis kes iganes, on see jätnud samuti hulga ilusaid ja helgeid emotsioone helisema.
«Cafe Regati» kiidaks kindlasti heaks noor Jean-Michel Jarre enne seda, kui ta lasi oma sündile kullast klahvid panna. Kosmoseajastu elektroonikaeksperdi Tomita riiulis võiks see plaat ka rahumeeli olla.
Moodsamatest nimedest tasuks promoeksemplarid saata Ulrich Schnaussile, Airile ja M83-le. «Cafe Regatt» on ühe suure ja võimsa emotsiooni erinevad variatsioonid.
Klassikaliste Rolandi, Yamaha ja Korgi süntesaatorite aegumatult peibutav retrosaund, mida muide parasjagu moodsaima muusikasuuna space-disco gurud aktiivselt kasutavad.
Anonüümsusest lugu pidav Kurt Webber koos oma Roosa Bändiga jääb paari aasta eest salvestatud ja alles nüüd väljastatud esimese kauamängivaga kenasti pinnale ujuma. Reibas ja puhas, igatsev ning sestap terake nukravõitu, ent ikkagi optimistlik kodune lap-pop magamistoaelektroonika.



the kurt webbers pink band - cafe regatt/nädala album
siim nestor. eesti ekspress, 14.12.2005

Ood olümpiaregatile Tallinnas.

Vaadake. "Nädala albumi" retsensiooni juures ilmub Areenis alati nädala albumi autori(te)st ka foto. See on meil edasikaebamisele mittekuuluv reegel. Ja vaadake nüüd seda pilti. Sellel on tribüün, tühi tribüün, seal ei ole ainsatki inimest, eks. Asi on selles, et kodumaine muusik, kes kannab artistinime The Kurt Webbers Pink Band, ei soovi, et meie ja teie tema isikut teaksime. See on saladus! Suur saladus!! Saladuse hoidmiseks ei anna KWPB intervjuusid, kontserte ja plaadifirma Kuurort ei anna tema kontakte. Jah, nii suur saladus on see isik.

Eks uurivatele kriitikutele ole Tallinna suuruses riigis KWPB isiku kindlaks tegemine ühe telefonikõne kaugusel, aga plaat on ju hea ja ärme riku debüteerija tuju ära. Saladus, siis saladus. Respekt.

KWPB muusikat võib julgelt nimetada regati-elektroonikaks või purjetajapopiks või siis Tallinna olümpiamängude muzakiks ja ei pea kartma, et KWPB urust tusaselt välja ronib ning nende tembelduste vastu protestima hakkab. Vaadake: "Cafe Regatt" on albumi nimi, samuti kõigi kümne loo nimeks ja ümbrisele on laotatud fotod olümpia-ehitistest. KWPB olümpia-obsessioon, niisiis, pole saladus.

Ja et ta on – nagu Jean Michel Jarre oma parematel päevadel – kõik muusikapalad "Cafe Regattideks" ristinud, on tal kerge vastu väidelda süüdistusele, et terve plaat kõlab ehk üleliia ühesuguselt. Jah, need on ühe idee, ühe tunde ja meeleolu ujedalt erinevad versioonid. Peaosas on alati horisondi suunas liuglevad meloodiad süntesaatoril, mahedas tempos rütmi- ja lopsakalt sillerdavad elektroonikaträkid nende all. Pikaldased ja optimismiuimas viisid Pirita teel edasi-tagasi sõitmiseks. Pisikesed kõrvalekalded on vokooder-vokaal osas 9, kaaslastest tasasem ja õige pisut ebamäärasem osa 5 ning justkui tuppa sattunud live-bändid osades 3 ja 8.

Ja mis kõik selle plaadi ajal meenub... Muidugi Borax oma samast ajast unistavate retrotempudega (ei, KWPB taga ei ole ükski Boraxi liige). Nõukogudeaegne noortele mõeldud telesaade "Kontakt", mis rääkis sageli purjetamisest ja kasutas saate helindamiseks Jarre "Oxygene" plaati, ning selle saate juht Kalev Vapper (ei, KWPB taga ei ole Kalev Vapper). Ühesõnaga: kõik teised toredad olümpia-friigid.

Ma ei näe põhjust, miks ei võiks "Cafe Regatt" eesti muusika sõprade ühist närvi tabada ja kujuneda underground’ist välja ulatuvaks magavaks hitiks. Nii kergesti mõistetavat muusikat ja nii kaunistavat muusikat tehes võib KWPB-l tekkida raskusi oma saladuse hoidmisega.



the kurt webbers pink band - cafe regatt
(http://www.tkwcy.ee/~taavi/?p=19) kus mis, 2005

Kurt Webberi Roosa Bänd on viimaks ometi avalikkuse ette tulnud oma kauamängivaga “Cafe Regatt”. Album ise on muidu juba aastast 2003 olemas, kuid nüüd ta remasterdati, trükiti CD’le ja paisati avalikkuse ette. KW ja tema bänd on saladuslik, mida kinnitab juba see, et bänd pole ega ka kavatse anda ühtegi kontserti avalikult tavainimestest publikumile. Kes nad on need Kurt Webber, Hans Shaft, Erika Tepper ja Volker Neuter?

On suvi 1980 aastal ja maailma purjehuvilised on pööranud oma pilgud ENSV pealinnale Tallinn. Linn puhvitab uhkelt lippudes, punase nokatsiga vigri käib ringi ning nii lastel kui ka nende vanematel on suud naerul. Ja lahti ta lähebki - purjed kummis veab tuul valged säravad purjekad mööda siniläikivat vett ning purjekate uhketel kangelastel on suud naerul. “Kes võitis? Kes võitis? No vasta ometi raadioreporter?!” - “Ja võidab - veab ennast teistest mööda - ja võidab …” Pole see tavaline album vaid helirada piltidele ja lood on fragmendid piltideseeriast pealkirjastatult “Cafe Regatt part I” kuni “Cafe Regatt part X”. Tükikesi neist on võimalik kuulata bändi kodulehelt.



kuurort - music from the land and from near the sea
speakers push the air, 2005

There is something of a market saturation in the relaxation industry. De-stressing is seen as an important part of life, now that we know that stress makes your hair fall out, your teeth go bad, your feet drop off and veins in your face pop out to form amusing shapes. To counter the evil stress force, we can choose to have our head massaged by a muscular Sweede whilst rubbing essential oils all over our seaweed treated bodies and listening to the latest whale-inspired slice of muzac. And then we can have wheatgrass smoothies. Hip hip fucking hooray.

So it isn't surprising that when the new compilation from Kuurort Records, Music from the Land and from near the Sea arrived on my doorstep, bigging up a 'no stress lifestyle', I was less than enthusiastic to rip of the packaging and shove it in the CD player. How wrong I was...

It seems as if Kuurort records, with this, their flagship compilation, have completely sidestepped all new-agey pretentiousness and have actually turned up a top class chill-out record. Music from the Land and from near the Sea features Kuurort's top producers, each bringing something different to the table. All the artists seem to specialise in a certain field of chilling. There's the tripped out bliss-hop of Worm Is Green, with their track 'Drive thru'. Later, Kaarel "the Kriips" K adds his sparse but warming 'Kuurart', with a synth 'like a magic flute'. And what a magic flute it is. The Kurt Webber's Pink Band up the tempo slightly on their two productions, upping the smile factor as well. This is not your average floaty, watered down chill. This stuff has substance. I even liked the track with the wave noises and a sample of a creaky door by Kaido Kirimake ('Sugavsine'), simply because the production was so good it just seemed to work.

This compilation can also be commended for bringing to attention new (at least they were new to me) producers, for example Kone, Cloudspeak and Tiiu Kiik. Anyone ever heard of dONT? Or Hea Rannik? Until I listened to this record, I hadn't either; but now I have, I know they're names to look out for in the future.

The 'faraway sounds of Estonia, Latvia and Iceland' are indeed faraway sounds. But they demand an attention that means this isn't just another background CD to put on at a dinner party for your yoga instructor and karmatically-aligned friends. It really needs listening to. Trust me, if you're looking for something to un-twist your chakras, Kuurort Records are the shizzle. I hate chill-out, but I love this.



kuurort - music from the land and from near the sea
fabrice allard, etherreal.com, 2005

Apr?s les Russes, se sont les autres pays de l'est qui prennent leur envol, avec ici la découverte d'un label estonien qui sort avec cette compilation sa troisi?me référence, les deux précédents disques étant deux albums de Ragatmika que l'on retrouve également ici. Music from the Land and from near the Sea regroupe des artistes estoniens, lettons et islandais, proposant une autre facette des musiques électroniques nordiques.

Le disque s'ouvre sur les vocalises ambient de l'Estonienne Tiiu Kiik, dont les nappes éthérées ne sont pas sans nous rappeler les douces voix de M?m. On encha?ne justement avec Worm is Green, seule formation islandaise de cette compilation, mais présente avec deux titres. Une electronica feutrée, nappes mélodiques et rythmique cliquetante sur Drive Thru, puis une électro-pop désenchantée sur le bien nommé Robot has got the Blues ? la production toujours tr?s soignée. Deux titres également pour The Kurt Webber's Pink Band, mais rien de tr?s enthousiasmant. Le groupe a déj? sorti deux albums, et en attendant la suite, leur seconde production, Cafe Regatt devrait ?tre rééditée prochainement chez Kuurort. Ils nous proposent ici une électro-pop instrumentale, ambiance rétro-lounge et sonorités kitsch sur Fragile Moments Part 10 extrait du prochain album, et un style plus travaillé mais pas plus original sur Cafe Regatt Part 1 qui ouvrait leur deuxi?me album. Dernier artiste a proposer deux titre, le Letton Telsa est tout de suite plus convaincant. Belle composition ambient, superposition de nappes mélodiques et petits tintements, avec rythmique sourde sur Vacant Planets, et des claviers lumineux pour une electronica mélodique arythmique sur le tr?s beau Playtime.

A l'écoute du Hüvasti Maa de Ragatmika, on se prend a regretter que les deux albums de cette formation estonienne soient épuisés et que le groupe se soit séparé l'an dernier. Ambiance sombre en guise d'intro, nappes tournoyantes et bouillonnements graves, puis le morceau s'él?ve avec une electronica riche, efficace, soignée, tout en douceur, avec un joli chant, une sensualité qui prend sa source tant dans le timbre de la voix que dans le chant dans la langue locale.
En m?me temps, la séparation du groupe nous permet d'apprécier les divers projets de ses anciens membres. dONT, projet solo du guitariste, a une approche plus pop, avec une boite ? rythme un peu kitsch, mais ajoute une habile montée de nappe de guitare saturée. De son c?té, Kaido Kirikmäe s'attaque ? une veine plus ambient, avec notes en suspend et field recordings, et le résultat est tout ? fait convaincant. Mieux encore quand Kaido Kirikmäe travaille avec Kadi Maria Vooglaid, cela donne Hea Rannik. Avec Kauged Kaldad, ils nous offrent ici l'un des plus beaux morceaux de ce disque, avec une musique qui semble en suspend pendant que de rapides et sourds roulements de basses sévissent en fond sonore. Pour notre plus grand plaisir, la voix subit un traitement assez habituel, feutrée, douce, et nous embarque dans des envolées mélancoliques. Derni?re formation ? na?tre des cendres de Ragatmika, Cloudspeak s'av?re ?tre la formation la plus pop du lot. On y retrouve Kadi Uibo, la chanteuse de Ragatmika, une rythmique de batterie downtempo, des claviers évanescents et une voix naturelle. On regrettera ici un petit manque d'originalité.

On terminera avec Kone feat. Koshkin, un tr?s beau morceau ambient-dub hypnotique avec une basse plut?t discr?te pour ce genre musical, et de belles mélodies de guitare cristallines. Mélange original et séduisant. Juste apr?s, Kaarel K nous fait penser ? Kaido Kirikmäe, avec également une musique ambient relativement abstraite et bucolique.

Etant donné toutes les connexions qu'il y a sur ce disque, cela semble ?tre un bon moyen de découvrir la sc?ne locale. On y fait bien s?r des découvertes, et surtout de belles surprises, avec un son qui se détache de ce que l'on conna?t des productions russes.



kuurort - music from the land and from near the sea
staalplaat.com, 2005

Due to various circumstances this CD stayed in my CD player for a longer time than usual. A 'Kuurort' is a place to rest in German (although, if I'm not mistaken it should be spelled 'Kurort') and also the main theme for a compilation of music from the three Baltic states and two bands from Iceland - that seems a curious geographical combination. Maybe it's this relaxing character that made it stay in my CD player. Everytime playing was interrupted for whatever, I started it from the beginning, and the CD grew on me more and more. It's a very nice collection of mild techno pieces, relaxing rhythmic ambient passages and occasional female vocals, such as the Bjork like The Kurt Webber's Pink Band. There isn't a particular standout piece in this lot, which is not a problem: every track is quite nice. With the sun high in the sky, a good book at hand, this is the perfect music to relax.



kuurort - music from the land and from near the sea
electrosputnik.com, 2005

This is the first compilation from Kuurort Records - a new addition to the expanding musical landscape of cold and mysterious Estonia. Neighbours of Kohvi Records and based in the city of Tallinn, Kuurort Records are dedicated to ambient/chillout music or as they like to call it “faraway sound”. Presented on this CD compilation are home and guest artists from Estonia, Latvia and even Iceland. Stylistically, the tracks are quite varied, however they all do fit the ambient/faraway description, and the selection is a definite success. In other words - this compilation is simply beautiful. From track to track you completely fall in love with the “faraway sound” of the Nordic shores. As with several other Estonian releases (see Kohvi), Kuurort’s music contains some sort of a secret magic ingredient – impossible to describe, but very addictive. The opening song is perfect – an angelic voice of Estonian artist Tiiu Kiik sets your senses on the right wavelength and serves as an invitation to the musical world of Kuurort. The track is followed by Icelandic guest Worm Is Green presenting a dreamy soundtrack for a summer night when little noises and rustles come out through thick layers of steamy fog. Two of the best tracks come from an Estonian artist by the quirky name of The Kurt Webber’s Pink Band. Travelling through easy listening and lounge he makes great use of analogue synth sound, guitars and drums producing very alive and melodic compositions. Another compilation favourite is a Latvian project Telsa who deliver two classic electronica tracks. One of several vocal tracks comes from Cloudspeak, which is a new project from the highly appraised Paavo Eensalu aka Paf. This time he has teamed up with an Estonian singer Kadi Uibo, and the result is magnificent – If My Heart is a sad but beautiful ballad, a true tearjerker. The closing ambient piece comes from Kaido Kirikmae, who’s actually the man behind Kuurort Records. Waves of warm analogue pads conclude the compilation perfectly, like placid ocean waves saying good bye at the end of a holiday. But these waves can stay with you, inviting you to dive in again and again. Excellent compilation album from a highly promising label!



kajav kajakas kajastab kajale kajastusi
(http://www.zone.ee/joela) martin jõela, 2005

24 minutit enne loojangut: dONT, cloudspeak ja hea rannik, kogumiku "kuurort" esitlus, laev monica, 180305 kuurortrecords eestist andis välja oma esimese kogumiku. plaadi esitlemiseks toimus väiksemat sorti üritus. toimus see natuke erilises kohas, liinilaeval monica, mis talve ajal seisab pirita jõe suudmes. esitatavaks muusikaks kergemat sorti electronica ja idm (et mitte tarvitada rõvedat terminit chillout). inimesi oli saabunud piisavalt vähe arvestades ruumi suurust ning üleüldine õhustik oli otseloomulikult positiivne ja seal ei olnud kohta alkoholil või tubakal.
muusika poolest oli tõeliselt huvitav. kaido kirikmäe ja kaarel kattai mängitav plaadimuusika oli suurepärane. alguses mängitud easy listening tüüpi muusika seas kõlas näiteks ka üks põnev eesti lugu (nemo - armastus). kattai mängis hiljem elektroonilist dubi, pärast cloudspeaki laivi mängiti tantsulisemat muusikat. väga hea. mul on tunne, et välja reklaamit läti tüüp telsa ei esinenud sel ajal, kui ma üritusel viibisin. rivo järvsoo, üks ragatmika esialgse koosseisu liikmeid, esines sooloprojektiga nime all dONT. tema looming on kitarrihelidega rikastatud electronica. laivil mängis ta siis akustilist kitarri elektroonilistele taustadele. tema laiv oli päris hea ja muusika ei mõjunud üldsegi väsinuna võrreldes teiste samas stiilis saavutatuga. cloudspeak oli nagu diibim paf koos vokalistiga. tegelt cloudspeak ongi paf ja laulja kadi. muusikaks on minimaalsemat sorti süntesaatoridreampopp. laivi algus oli rütmikam ja meeldiv. aga pärast läks liiga sügavaks kätte, minusuguse ebaintelligentse muusikasõbra jaoks raskesti haaratavaks. viimasena nähtud hea rannik on aga väga meeldiv üllatus meie muusikamaastikul. see laiv meeldis mulle tol reede õhtul kõige enam. kuigi nende enda jaoks näis asi vist liiga kaootiline, ei tundunud minule küll midagi jama olevat. väga meeldiv lauljatar oli. kergem idm-muusika oli. küll ma pean veel vist harjuma sellise struktuuriga, kus vokaali on ainult loo esimeses pooles. hea rannik on hea.

kuurort - music from the land and from near the sea. faraway sound from estonia, latvia and iceland (kuurortrecords 2005)

tahtsin siia sissejuhatusse kirjutada, kuidas mulle meeldivad kogumikud. et siis saab rohkem muusikat, erinevat muusikat, valitud ja seega parimat muusikat ning valik on inimese, muusikasõbra tehtud. aga see tundus nii lapsik. ok. kuurort on plaadifirma. kuurort on raadiosaade raadio2s. nüüd on ka plaat. kogumikule on koondatud muusikat nii kuurortrecordsi ridadest kui ka välismaa tüüpidelt. üpris tähelepanuväärne see viimane. näiteks on muusikat lätist ja islandilt. islandit esindab grupp worm is green, kes pidi ka natuke tuntust omama. neilt antakse meile koguni kaks lugu. "drive thru" on selline boardsofcanadalik, aga "robot has got the blues" on natuke huvitavam, naisvokaaliga ja väga hea on. eesti lugudest meeldib mulle kõige rohkem dONT'i lugu, mis on selline korralik indietronica. siis väga tore on, et lõpuks ilmus plaadi peal ka populaarsem versioon ragatmika loost "hüvasti maa", mis teatavasti ragatmika albumil oli natuke teine. aga see pafi produtseerit versioon on tore. paf on siin plaadil ka oma diibi ansambli cloudspeakiga. hea rannikult on üks hea lugu. salapärane the kurt webber's pink bänd pakub meile kaks lugu suurepärast pirita discojazzi (see on muusika, mille järgi meie unistustes tantsivad pirital mishkad ja vigrid). ülejäänud tüübid pakuvad okeid idmi dubilikes ja ambientlikes meeleoludes. intro on ka hea muide. peaaegu nagu väga hea plaat.