Sissejuhatus

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava
Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määrus nr 56

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 3 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse ülesanne

(1) Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi kool) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, riikliku õppekava põhimõtted, omandatavad pädevused, õppekorralduse alused, kohustuslikud õppeained ja tunnijaotusplaani, nõuded kooliastmete ja kooli lõpetamiseks ning kooliõppekava ülesehituse ja koostamise põhimõtted, olenemata kooli õiguslikust seisundist.

(2) Riikliku õppekava alusel koostab iga kool oma õppekava.

(3) Riikliku õppekava alusel määratletakse kutseõppeasutuste õppekavade kohustuslik üldhariduslik sisu.

§ 2. Riikliku õppekava ülesehitus

(1) Riiklik õppekava koosneb üldosast, ainekavadest ja läbivatest teemadest.

(2) Üldosas esitatakse:
1) riikliku õppekava lähtealus;
2) kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid;
3) riikliku õppekava põhimõtted;
4) pädevuste kujundamine;
5) õpetuse integratsiooni alused;
6) kohustuslikud õppeained;
7) õppe- ja kasvatusprotsessi kujundamise ning õpitulemuste hindamise alused;
8) õppe- ja kasvatuskorralduse alused;
9) kooliastmete õppekorraldus ja üldpädevused;
10) kooliõppekava koostamise alused;
11) kooliõppekava ülesehitus.

(3) Ainekavades esitatakse õppe-eesmärgid, õppetegevus, õppesisu ja nõutavad õpitulemused (ainepädevus) kooliastmeti.

(4) Ainekavad on järgmised:
1) eesti keel (eesti õppekeelega põhikoolile) (lisa 1);
2) eesti keel (eesti õppekeelega gümnaasiumile) (lisa 2);
3) kirjandus (eesti õppekeelega gümnaasiumile) (lisa 3);
4) vene keel (vene õppekeelega põhikoolile) (lisa 4);
5) vene keel (vene õppekeelega gümnaasiumile) (lisa 5);
6) kirjandus (vene õppekeelega gümnaasiumile) (lisa 6);
7) eesti keel (vene või muu õppekeelega koolile) (lisa 7);
8) võõrkeel (lisa 8);
9) matemaatika (lisa 9);
10) loodusõpetus (lisa 10);
11) geograafia (lisa 11);
12) bioloogia (lisa 12);
13) keemia (lisa 13);
14) füüsika (lisa 14);
15) ajalugu (lisa 15);
16) inimeseõpetus (lisa 16);
17) ühiskonnaõpetus (lisa 17);
18) muusika (lisa 18);
19) kunst (lisa 19);
20) kehaline kasvatus (lisa 20);
21) tööõpetus (lisa 21).

(5) Läbiva teema kohta esitatakse õppe-eesmärgid ja kujundatavad pädevused kooliastmeti (lisa 22).

(6) Kooliastmed on järgmised:
1) I kooliaste – 1.–3. klass;
2) II kooliaste – 4.–6. klass;
3) III kooliaste – 7.–9. klass;
4) gümnaasium – 10.–12. klass.

2. peatükk
ÜLDOSA

§ 3. Riikliku õppekava lähtealus

(1) Riikliku õppekava koostamisel ja arendamisel lähtutakse õigusaktidest, hariduspoliitilistest dokumentidest, teadusuuringutest, Eesti ja rahvusvahelistest koolikogemustest, rahvusvaheliste organisatsioonide hariduspoliitilistest dokumentidest ning soovitustest.

(2) Eesti kool seisab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise ja arengu eest, toetab Eestis elavate rahvusvähemuste kultuurilist identiteeti, Eestis elavate rahvaste vastastikust mõistmist ja koostööd ning arvestab Eesti suundumust integreeruda Euroopas.

(3) Riikliku õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkide määratlemisel on peetud silmas järgmist:
1) inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus;
2) muutuvas maailmas erinevate maailmakäsitustega kokku puutudes määratleb inimene end, võtab endale vastutuse oma elukäigu kujundamise eest;
3) kõige tähtsam on õppida õppima, sest kiiresti teisenevas maailmas vananevad teadmised kiiresti;
4) soov areneda ja õppida, võime analüüsida omaenese ja teiste kogemusi, koostööoskused, käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused elus toimetulekuks ning muutuvas maailmas orienteerumiseks;
5) elukestev õpe võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega;
6) üldhariduslik õpe toetab kodanikuühiskonna arengut.

§ 4. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kooli õppe ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujunemine, kes:
1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;
2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;
3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;
4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest;
5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga;
6) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;
7) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;
8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;
9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;
10) juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;
11) on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt;
12) väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;
13) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;
14) püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida;
15) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;
16) mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd.

§ 5. Riikliku õppekava põhimõtted

Riikliku ja kooliõppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
1) luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks ning kaasatakse õpilane ja lapsevanem (eestkostja, hooldaja), õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse;
2) kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt;
3) tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine;
4) õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa, Eesti, sh Eestis elavate rahvusvähemuste kultuur;
5) õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud;
6) õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena;
7) õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes.

§ 6. Pädevuste kujundamine

(1) Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida.

(2) Riiklik õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist.

(3) Kooliõppekava ning õppe- ja kasvatusprotsessi kaudu loob kool tingimused riiklikus õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.

§ 7. Üldpädevus

(1) Riiklik õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist:
1) õpipädevus – suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust;
2) tegevuspädevus – suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; koostööoskused;
3) väärtuspädevus – suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;
4) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena.

(2) Üldpädevused täpsustatakse riiklikus õppekavas kooliastmeti.

§ 8. Õppeainepädevus

Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas kooliastmeti.

§ 9. Valdkonnapädevus

(1) Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.

(2) Kooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist:
1) looduspädevus – suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, läbiv teema Keskkond ja säästev areng;
2) sotsiaalne pädevus – suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;
3) refleksiooni- ja interaktsioonipädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia, kirjandus, geograafia, bioloogia, läbivad teemad Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;
4) kommunikatiivne pädevus – suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti (vene) keel, kirjandus, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia;
5) tehnoloogiapädevus – suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine ning Infotehnoloogia ning meedia;
6) kultuuripädevus – suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti (vene) keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia;
7) matemaatikapädevus – suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia.

§ 10. Õpetuse integratsiooni alused

(1) Õpetuse integratsioon toetab õpilase üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õpetuse integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja -viiside abil.

(2) Õpetuse integratsioon eeldab kokkulepitud õppekorralduse ja hindamispõhimõtete järgimist, õpetajatevahelist koostööd pädevuste konkretiseerimisel, õpetuse eesmärkide püstitamisel, õppesituatsioonide loomisel ja eri ainetele ühiste probleemide ja mõistestiku määratlemisel.

(3) Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle.

(4) Õppekava kohustuslikud läbivad teemad on:
1) keskkond ja säästev areng;
2) tööalane karjäär ja selle kujundamine;
3) infotehnoloogia ning meedia;
4) turvalisus.

(5) Temaatilised rõhuasetused on kooliastmeti erinevad, arvestades õpilase elukogemusi. Lähtutakse mina/meie suhtest ümbritsevaga: kodu, kodupaiga ja seal elavate inimestega, paikkonnaga, Eesti, Euroopa, maailmaga.

§ 11. Kohustuslikud õppeained ja valikõppeained

(1) Põhikooli ja gümnaasiumi õppeained jagunevad kohustuslikeks õppeaineteks ja valikõppeaineteks.

(2) Kool kujundab oma õppesuuna valikainete, valikkursuste ja mõne õppeaine süvaõppe kaudu, arvestades oma võimalusi ja õpilaste soove. Koolil võib olla mitu õppesuunda.

(3) Valikainete ja -kursuste kavad koostab kool.

(4) Põhikooli kohustuslikud õppeained on:
1) eesti keel, alates 7. klassist – eesti keel ja kirjandus;
2) vene keel, alates 7. klassist – vene keel ja kirjandus (vene õppekeelega koolis);
3) eesti keel (vene või muu õppekeelega koolis);
4) A-võõrkeel;
5) B-võõrkeel;
6) matemaatika;
7) loodusõpetus;
8) geograafia;
9) bioloogia;
10) keemia;
11) füüsika;
12) ajalugu;
13) inimeseõpetus;
14) ühiskonnaõpetus;
15) muusika;
16) kunst;
17) kehaline kasvatus;
18) tööõpetus.

(5) A-võõrkeel on esimene õpitav võõrkeel, mille õpe algab I kooliastmes. B-võõrkeele õpe algab II kooliastmes. Vene või muu õppekeelega koolis loetakse A-võõrkeeleks eesti keel.

(6) A- ja B-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt. A- ja B-võõrkeeled valib kool, arvestades kooli võimalusi ja õpilaste soove.

(7) Gümnaasiumi kohustuslikud õppeained on:
1) eesti keel;
2) vene keel (vene õppekeelega koolis);
3) kirjandus;
4) eesti keel (vene või muu õppekeelega koolis);
5) A-võõrkeel;
6) B-võõrkeel;
7) matemaatika;
8) geograafia;
9) bioloogia;
10) keemia;
11) füüsika;
12) ajalugu;
13) inimeseõpetus;
14) ühiskonnaõpetus;
15) muusika;
16) kunst;
17) kehaline kasvatus.

§ 12. Õppe- ja kasvatusprotsessi kujundamise ning õpitulemuste hindamise alused

(1) Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon.

(2) Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud, arusaamisega õppimine ja seda suunav, nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine ja kasvatamine nende tegevuste vastastikustes seostes.

(3) Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest.

(4) Õppimine võib toimuda reaalses või virtuaalses keskkonnas.

(5) Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:
1) olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema;
2) küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama;
3) tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama; looma, konstrueerima, katsetama;
4) ennast arendama, õppimist õppima;
5) õppima üksi või koos teistega, jälgides ja hinnates enda ja kaaslaste tegevust;
6) probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema, argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;
7) oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ning juhtima.

(6) Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

(7) Hindamise põhieesmärgid on:
1) motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;
3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;
4) anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase õpiedukusest.

§ 13. Õppe- ja kasvatuskorralduse alused

(1) Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna.

(2) Õpilaste väikseim lubatud nädalakoormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi. Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus põhikooli klassides on:
1) 1. klass – 20 õppetundi;
2) 2. klass – 23 õppetundi;
3) 3. ja 4. klass – 25 õppetundi;
4) 5. klass – 28 õppetundi;
5) 6. ja 7. klass – 30 õppetundi;
6) 8. klass – 32 õppetundi;
7) 9. klass – 34 õppetundi.

(3) Õppe- ja kasvatustegevus võib olla korraldatud mitmel eri viisil:
1) traditsiooniline korraldus (kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel);
2) perioodõpe (aineõpetus keskendatakse teatud õppeperioodile);
3) klassideta kursusõpe (õpitakse valitud õppesuuna ja kursuste järgi kujunenud õpperühmades, kursuste järjestuse määrab aineloogika, mõnel juhul valib kursuste järjestuse õpilane);
4) üldõpetuslik õpe (keskendutakse teatud teemadele, traditsioonilisi ainetunde ei eristata).

(4) Ainetundide (kursuste, teemade vms) jaotus klassiti määratakse kooliõppekavas.

(5) Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus:
1) õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate (eestkostjate, hooldajate) omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial;
2) on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja -materjalid;
3) järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;
4) luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks;
5) on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid.

§ 14. I kooliastme tunnijaotusplaan

(1) I kooliastmel on kohustuslike nädalatundide arv õppeaineti alljärgnev:

Aine	Tunnid
eesti keel	19
vene keel (vene õppekeelega koolis)	19
eesti keel (vene või muu õppekeelega koolis)	6
A-võõrkeel	3
matemaatika	10
loodusõpetus	3
inimeseõpetus	3
muusika	6
kunst ja tööõpetus	9
kehaline kasvatus	8

(2) Eesti õppekeelega koolis 7 ning vene või muu õppekeelega koolis 4 nädalatunni kasutamine määratakse kooliõppekavas.

§ 15. Õppetegevus I kooliastmel

(1) I kooliastmel (1.–3. klassis) on temaatiline rõhuasetus KODU/MEIE suhtel lapse MINAGA, MINA/MEIE/KODU suhetel PAIKKONNAGA.

(2) 1. klassis on õpetuse põhitaotluseks orienteerumine mängult õppimisele ja õpilase rolli sisseelamine. I kooliastme üldpädevusnõuete keskmes on koolis edukaks õppimiseks vajalikud alusoskused.

(3) Õppetöö korraldamise aluseks võib I kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis, mis kajastub ka kooliõppekavas ja õpetaja töökavas. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõpetuse kombineeritud varianti. 3. klassi lõpul minnakse sujuvalt üle aineõpetusele.

(4) Laste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu varieeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Lapsi ergutatakse küsima ja avastama. Õppeprotsessi käigus kujundatakse lapsel esmased õpiharjumused ja -oskused, sh oma aja jaotamine ja õpiülesande juures püsimine.

(5) Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha väärtushinnangutel põhinevaid otsustusi või järeldusi.

(6) Õpetaja olulisim ülesanne on iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine.

§ 16. I kooliastmel taotletavad üldpädevused

I kooliastme lõpuks õpilane:
1) suhtub endasse positiivselt;
2) on viisakas, täidab lubadusi;
3) suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga;
4) käitub loodust hoidvalt;
5) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve;
6) tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma-võõras-ühine tähendust;
7) mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev;
8) teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;
9) hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane;
10) tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
11) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;
12) oskab ilu märgata ja hinnata;
13) hindab loovust, tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
14) püüab konflikte rahumeelselt lahendada;
15) oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;
16) oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma murega pöörduda;
17) oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme;
18) oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
19) oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel;
20) oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande täitmisel mõtestada.

§ 17. II kooliastme tunnijaotusplaan

(1) II kooliastmel on kohustuslike nädalatunde arv õppeaineti alljärgnev:

Aine	Tunnid
eesti keel	15
vene keel (vene õppekeelega koolis)	15
eesti keel (vene või muu õppekeelega koolis)	12
A-võõrkeel	9
B-võõrkeel	3
matemaatika	13
loodusõpetus	7
ajalugu	3
inimeseõpetus	2
ühiskonnaõpetus	1
muusika	4
kunst	3
kehaline kasvatus	8
tööõpetus	5

(2) Eesti õppekeelega koolis 10 ning vene või muu õppekeelega koolis 7 nädalatunni kasutamine määratakse kooliõppekavas.

§ 18. Õppetegevus II kooliastmel

(1) II kooliastmel (4.–6. klassis) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA/MEIE/KODU suhetes EESTIGA.

(2) II kooliastmel jõuab õpilane murdeikka. Et õppida tasakaalustama oma erinevaid rolle, vajab II kooliastme õpilane õppeülesandeid, mis võimaldavad rollikonflikte läbi mängida ja neile lahendusi otsida. Paaris ja rühmas täidetavate õppeülesannete puhul luuakse situatsioone, kus on võimalik pälvida ka kaaslaste tunnustust.

(3) II kooliastmel on eriti oluline toetada õpimotivatsiooni. Õppeülesandena on kohane osalusrõõmu pakkuv selgelt vormistatud tulemustega töö, mida on võimalik tutvustada koolis ja väljaspool kooli.

(4) Endiselt on tähtsal kohal õpioskuste kujunemine; kasutatakse ülesandeid, mille eesmärgiks on õppima õppimise teadvustamine iseendale ja kaaslastele.

(5) Väärtuskasvatuses on tähtsal kohal väärtuste selginemist ja ideaalide kujunemist soodustavate õppesituatsioonide loomine.

(6) Õpetaja olulisim ülesanne on õppeprotsessi eesmärgiteadlik suunamine, õpilaste õpitahte ja õpihuvi toetamine.

§ 19. II kooliastmel taotletavad üldpädevused

II kooliastme lõpuks õpilane:
1) teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda oma huvides ja püüdlustes;
2) on leidnud endale sobiva harrastuse, omab üldist ettekujutust töömaailmast;
3) peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne, tunneb vastutust oma tegude eest;
4) on seaduskuulekas, järgib ühiselu norme;
5) tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, mõistab kompromisside vajalikkust;
6) suhtub inimestesse eelarvamusteta; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub vägivallast;
7) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena, õpilasena; püüab leida lahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele;
8) tunnetab end oma rahvuse liikmena, oma riigi kodanikuna;
9) suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse;
10) väärtustab kunstiloomingut, soovib end kunstivahendite abil väljendada;
11) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
12) väärtustab säästvat eluviisi;
13) oskab teha koostööd, täidab rühmas erinevaid rolle;
14) tunnustab ja aitab kaaslasi, hindab enese ja kaaslaste töö tulemusi;
15) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest, teavet tõlgendada, kasutada, edastada;
16) oskab teha vahet faktil ja arvamusel, tunneb ja kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg-, eesmärk-vahend-seoseid nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel;
17) oskab kasutada arvutit ja Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste;
18) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid kasutada vastavalt õppeülesande iseärasustele;
19) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, oma tegevust korrigeerida;
20) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta.

§ 20. III kooliastme tunnijaotusplaan

(1) III kooliastmel on kohustuslike nädalatundide arv õppeaineti alljärgnev:

Aine	Tunnid
eesti keel ja kirjandus	12
vene keel ja kirjandus (vene õppekeelega koolis)	12
eesti keel (vene või muu õppekeelega koolis)	12
A-võõrkeel	9
B-võõrkeel	9
matemaatika	13
loodusõpetus	2
geograafia	5
bioloogia	5
keemia	4
füüsika	4
ajalugu	6
inimeseõpetus	1
ühiskonnaõpetus	2
muusika	3
kunst	3
kehaline kasvatus	6
tööõpetus	5

(2) Eesti õppekeelega koolis 7 ning vene või muu õppekeelega koolis 4 nädalatunni kasutamine määratakse kooliõppekavas.

§ 21. Õppetegevus III kooliastmel

(1) III kooliastmel (7.–9. klassis) on temaatiline rõhuasetus MINA suhetel ÜMBRITSEVATE INIMESTE, eriti EAKAASLASTEGA, ning MINA suhetel MAAILMAGA.

(2) III kooliastme lõpuks peab õpilane määratlema oma edasise õpitee. Seetõttu asetuvad tähtsale kohale õppeülesanded, mis võimaldavad õpilastel oma valikuid teadvustada, mõista otsuste tagajärgi oma elutee seisukohalt. On oluline, et õpilane mõistaks hariduse ja tööturu seoseid. Selleks saab kasutada ka kutse-eelsele õppele orienteeritud valikaineid, projekte, ekskursioone.

(3) Õpipädevuse seisukohalt on olulised õppeülesanded, mis võimaldavad kasutada erinevaid õpistrateegiad, neid teadvustada. Endiselt on tähtsad projektülesanded; lisanduma peaksid lihtsamad uurimisülesanded, kus õpilane otsib iseseisvalt informatsiooni, analüüsib ja üldistab seda.

(4) Õpimotivatsiooni languse vältimiseks peaksid õpilased lahendama huvikohaseid individuaalseid õpiülesandeid. Õpimotivatsiooni toetab koostöö rühmas ja kaaslaste ning õpetaja tunnustus edukalt täidetud ülesande puhul.

(5) Väärtuskasvatuses asetub tähtsale kohale kodaniku kasvatamine, mis toetab ühiskonnas toimetulekut.

(6) Õpetaja olulisemateks ülesanneteks on toetada õpilase arengut, ainealaste teadmiste omandamist, iseseisva töö oskuste kujunemist, õpitahte tugevnemist ja eneseusu suurenemist, mõjutada väärtushinnanguid.

§ 22. III kooliastmel taotletavad üldpädevused

Põhikooli lõpuks õpilane:
1) on adekvaatse enesehinnanguga, tunneb oma võimeid, huvisid, kavandab neist lähtuvalt oma õpitee, arvestades ka tööturu suundumusi;
2) on avatud enesearendusele;
3) on oma riigi lojaalne kodanik, omab põhiteadmisi ühiskonnast ning riiklusest, nende toimimisest, kodanikuõigustest ja -kohustustest; teab, et seaduste mittetundmine ei vabanda õiguserikkumist;
4) austab väärikust ja inimõigusi, hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista;
5) väärtustab maailma kultuurilist mitmekesisust, oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas;
6) väärtustab kultuuri ja inimese loovust, oskab hinnata kunsti ja soovib end kunstivahendite abil väljendada;
7) väärtustab säästvat eluviisi; oskab näha inimtegevuse mõju loodusele;
8) väärtustab terveid eluviise, hoolitseb oma vaimse ja füüsilise tervise eest;
9) oskab õppida: seada õppimise eesmärke, valida ja kasutada sobivaid õpivõtteid, hinnata oma õpitegevust;
10) oskab näha põhiseoseid looduses, looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia seoseid;
11) tunneb tähtsamaid sotsiaalse manipuleerimise viise, mõistab meediatekstidele kriitilise lähenemise vajalikkust;
12) oskab nähtusi, olukordi ja probleeme analüüsida ja üldistada, selle tulemusi oma tegevuse kavandamisel, valikute tegemisel ja hindamisel rakendada;
13) püüab teha teadlikke valikuid, näha ette valiku tagajärgi;
14) oskab üldjoontes kavandada ühistegevuse eesmärke ja eesmärkideni jõudmiseks vajalikke tegevusi, jaotada tööülesandeid, koostada ajakava;
15) oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omandanud põhikoolilõpetaja tehnoloogiaalased pädevused;
16) oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, rühmas arutleda;
17) oskab oma arvamust kujundada, põhjendada, kaitsta, vajadusel muuta;
18) oskab kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks ja loomiseks;
19) tunneb uurimistöö ja arendusprojektide koostamise algtõdesid ja oskab neid vajadusel rakendada.

§ 23. Gümnaasiumi kohustuslikud kursused

Gümnaasiumis on kohustuslike kursuste arv õppeaineti alljärgnev:

Aine	Tunnid
eesti keel	6
kirjandus	6
vene keel (vene õppekeelega koolis)	3
kirjandus (vene õppekeelega koolis)	9
eesti keel (vene või muu õppekeelega koolis)	9
A-võõrkeel	6
B-võõrkeel	6
matemaatika	9
geograafia	3
bioloogia	4
keemia	4
füüsika	6
ajalugu	7
inimeseõpetus	1
ühiskonnaõpetus	2
muusika	3
kunst	3
kehaline kasvatus	6

§ 24. Õppetegevus gümnaasiumis

(1) Gümnaasiumis (10.–12. klass) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA suhted ÜMBRITSEVATE INIMESTE, PAIKKONNA, EESTI, EUROOPA ja MAAILMAGA.

(2) Õppeülesannete koostamisel ergutatakse maailmavaatelisi otsinguid, kasutades diskussioone, ajurünnakuid jmt, mis loovad võimalusi oma seisukohtade argumenteeritud kaitsmiseks. Kohased on uurimuslikud ülesanded, mille lahendamisel kasutatakse lihtsamaid teaduslikke meetodeid. Koostatakse spetsiaalseid õppeülesandeid, mis sunnivad õpilast otsima informatsiooni mis tahes teabeallikast, sh võõrkeeles.

(3) Kursuste süsteem võimaldab kasutada õpetamist erivanuselistes rühmades. Õpilase seisukohalt tähendab see individuaalõppekava koostamist, kujunemist iseseisvaks õppijaks.

(4) Väärtuskasvatuses pööratakse suurt tähelepanu inimese ja looduse, inimese ja ühiskonna ning inimese ja kultuuri vahelistele suhetele.

(5) Õpetaja olulisemaks ülesandeks on toetada ja suunata õpilast iseseisva töö oskuste arendamisel, mõjutada väärtushinnangute kujunemist ja toetada eneseusku.

§ 25. Gümnaasiumis taotletavad üldpädevused

Gümnaasiumi lõpetades õpilane:
1) suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi;
2) on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumustest; oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta; kavandab oma karjääri;
3) on seaduskuulekas, käitub väärikalt, järgib inimõigusi ja Eesti Vabariigi seadusi;
4) on kujundanud oma kodanikupositsiooni, tunnetab end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis;
5) vastutab oma valikute, otsustuste, endale võetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja iseenda vabadust, on suveräänne isiksus;
6) teab globaalprobleeme, oma kaasvastutust nende lahendamise eest; oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust;
7) elab tervislikult, oskab hoida, vajadusel taastada oma vaimset ja füüsilist vormi;
8) saab aru, et inimelu on püha;
9) hindab kultuuri, omab ettekujutust euroopaliku kultuuri põhivaldkondadest ja -perioodidest;
10) väärtustab oma rahvuskultuuri, näeb seda euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis;
11) soovib end kunstivahendite abil väljendada;
12) väärtustab säästva ja jätkusuutliku arengu ideed, omab väljakujunenud loodusteaduslikku maailmapilti;
13) oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu, konflikte vältida ja lahendada; käituda tolerantselt;
14) oskab vastu seista sotsiaalsele manipuleerimisele;
15) oskab kasutada erinevaid õpistrateegiaid;
16) oskab valida ja kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks, loomiseks ja vahetamiseks;
17) mõtleb kriitiliselt, oskab oma mõtte- ja tegevuskäiku analüüsida ning hinnata; kasutab kriitilist mõtlemist mis tahes seisukoha üle otsustamisel;
18) oskab argumenteeritult väidelda;
19) oskab koostada uurimistööd ja projekti, neid esitleda;
20) oskab kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina ning oma töötulemuste esitlusvahendina.

§ 26. Kooliõppekava koostamise alused

(1) Kooliõppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

(2) Kooliõppekava koostamisel lähtutakse riiklikust õppekavast ja koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade ja eripära kohta, arvestades piirkondlikke vajadusi, lastevanemate (eestkostjate, hooldajate) ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse.

(3) Kooliõppekava vormi otsustab kool.

(4) Kooliõppekava koostamine ja arendamine eeldab õpilaste ja õpetajate; õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu; kooli ja lastevanemate (eestkostjate, hooldajate), kooli omaniku, teiste õppeasutuste ja organisatsioonide koostööd riikliku õppekava üldosa mõtestamisel ja ainekavade koostamisel.

(5) Kooliõppekava koostamises ja arendamises kasutatakse erinevaid töövorme. Selles töös osalevad kõik pedagoogid.

(6) Kooliõppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor.

(7) Kooliõppekava ülesanne on toetada kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonnas, arvestades nende erivajadusi, päritolumaa kultuuritraditsioone ning õpilaste rahvuslikku identiteeti.

(8) Õpetaja koostab kooliõppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Klassi töökavas täpsustatakse kooli ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning õpetajatevahelist koostööd.

§ 27. Kooliõppekava ülesehitus

(1) Kooliõppekavas on üldosa ja ainekavad. Mitme õppekeelega koolis on üks kooliõppekava.

(2) Kooliõppekava üldosa aluseks on järgmised kokkulepped:
1) kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;
2) õppesuun(a)d;
3) läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted;
4) traditsioonilise aineõppe, perioodõppe või klassideta kursusõppe rakendamine;
5) kooli tunnijaotusplaan klassiti;
6) valikainete (valikkursuste) loendid ja valimise põhimõtted;
7) vene või muu õppekeelega koolis/klassis eesti keeles õpetatavad ained;
8) ülekooliliste, koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;
9) hindamise korraldus;
10) nõuded õpetaja töökavale;
11) õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine;
12) kooliõppekava uuendamise ja täiendamise kord.

(3) Igal õppesuunal on oma ainekavad, välja arvatud sama sisu ja mahuga õppeainete kavad, mis on ühised.

(4) Ainekavades esitatakse klassiti:
1) aine õppe-eesmärgid;
2) õppesisu, sh õppekava läbivate teemade käsitlemine, integratsioonivõimalused teiste õppeainetega, ainealased, ainetevahelised, klassidevahelised, ülekoolilised projektid ning pikemaajalised koolidevahelised projektid;
3) õpitulemused;
4) kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid.

(5) Gümnaasiumi ainekavad koostatakse kursustena. Kursuse pikkus on 35 tundi.