PUHVETITE VÄLIMÄÄRAJA TÄIENDATUD VÄLJAANNE.

Sissejuhatus

Eestile on vaja märki. Eesti märk on puhvet. Puhvetisse on koondunud eestimaalaste sajanditevanused tavad ja harjumused, puhvetis sünnivad uued ideed ja plaanid, puhvetites tutvutakse ja minnakse tülli, puhvetites käib elu.

Eestis ei ole ilmselt ühtegi suuremat asustatud punkti, kust ei võiks eest leida puhvetit. Loomulikult on iga linna, alevi või küla puhvetil kohalik ja kiiresti tabatav eripära, kuid samas on ka midagi, mis kogu Eesti puhveteid

ühendab. Sellest kõikeühendavast vaimust osa saada on antud ainult tõelistele puhvetisõpradele. Puhvet võib olla peitunud lagunema kippuva puumaja keldrisse, magalarajooni paneelelamu esimesele korrusele, tühermaal asuva

selgusetuks jääva otstarbega hoone paraadukse taha, suure tööstusettevõte tsehhide vahele, vanalinna võlvide alla ehk ühe sõnaga kõikjale, kus usin puhvetipidaja on leidnud võimaluse oma äri püsti panna.

Puhvet on vaba aja veetmise vorm. Loomulikult on ka alternatiivseid lõbustusasutusi nagu pubi, restoran, spordisaal, ööklubi, diskoteek, ujula või disko, kuid nendes kohtades logelemine ei anna reeglina midagi hingele. Puhvetid

on täis üllatusi ja uusi sõpru. Kuna ka puhvetis toimib reeglina mingil määral turumajandus, peavad omanikud vahel värskete ideedega välja tulema, kuid samas on puhveti omapäraks ka see, et uue tulekuga ei kao tavaliselt miski

varem olnust. Pigem kaob puhvet. Kahjuks tähistab puhveti sulgemine aga reeglina tema jäädavat hingusele minekut. Tavalises lõbustusasutuses reegliks saanud käitumismalli, mille puhul võlgadest pääsemiseks tuleb firma

pankrotti lasta, et siis samade omanike käe all uue hooga jätkata, puhvetite puhul ei rakendata. Ilmselt on puhvetirahvas liiga aus.

Puhvetisse lähed nagu koju või siis külla heale sõbrale. Tavaliselt on puhvetis töötav personal kas omaniku sugulane või muidu tuttav ja seega hoolib ka ise ka puhveti heast käekäigust. Nii jäävad ära muude lõbustusasutuste

pingutatud naeratused ja tehtud viisakus, seda asendab inimlik ja sihikindel tegevus kliendi kui oma uue või juba vana sõbra teenindamisel ning sel eesmärgil ei ole puhvetite personalil kunagi millestki kahju. Loomulikult on meil

kõigil oma paremad ja halvemad päevad ja nii tuleb aru saada, kui parajasti puhvetileti taga seisjal on perekonnas probleem, poiss koolis ulakust teinud või naabri koer pole öösel magada lasknud, sest eks me kõik oleme

inimesed ja siis võib ka klient oma parima anda, et jagatud mure üle koos aru pidada. Selline arupidamine võib viia ka selleni, et puhvetite üldiselt väga soodsad hinnad muutuvad veel soodsamaks või kaovad üldse ja nii on

mõlemal osapoolel hommikuks arusaam, et eile õhtul sai midagi head tehtud.

Kahtlemata ei ole puhvet Eesti elusstiilis midagi põrutavalt uut, kuid selle eluvormi jätkuv õitseng näitab ilmselt kenasti, kust me tuleme, kus me oleme ja tekitab ka küsimuse, kas me peame minema sinna, kuhu me arvame ennast

olema sunnitud minema. Neile küsimustele saab vastuse ainult ise usinalt puhveteid külastades.

Viimasel ajal on hirmu- ja õudusjutte räägitud euronõuetest, millest märksa tobedamaks on ilmselt kujunenud eesti rahvuslikud väikese inimese, kuid ametnikuks hakanud tola nõuded. Valli baari oli sisse karanud mingi selline,

teatanud, et välismaa ajalehtedes olnud kirjas, et see koht on üks urgas ja nüüd teeks tema kõik, et see kinni panna. Õnneks võidutseb sellistel puhkudel reeglina mõistus ja püsiklientide hea tahe ja loll jäägu ikka oma töölaua

taha. Üldiselt on ülekutse, et kui seaduseraamatuga aktiivsed hullud tulevad puhvetit kimbutama, võiks ühendust võtta siin lehel leiduva meiliaadressiga puhvet1@hot.ee. Ehk saab aidata, puhvetid on ilmselt olnud tehtud enne

esimese nende kohta käiva seadusesätte tekkimist. Teada võib anda ka muust puhvetimaailmas toimuvast ja täiendada juuresolevat koguteost. Täname ette ja tagantjärgi kõiki kaasautoreid.

Tallinn

Vanalinn

Tallinn vanalinnas on klassikalisi puhveteid kahjuks suhteliselt vähe säilinud. See asjaolu on ilmselt seotud välisturistide ja Lääne eest lömitavate kodanike suhteliselt suure huviga antud piirkonnas vaba aja veetmise vastu. Oma

rolli mängib ka kõrge rendihind, mis vaatamata kõigele kasumit taotlevale puhvetipidajale tihti ülejõu käivaks võib osutuda. Siiski on mõningaid meeldivaid erandeid ning ühega neist, mida võib pidada ka kõigi Eesti puhvetite

emaks, käesolevat koguteost ka alustame. See lõbustusasutus kannab nime Valli baar.

Valli baar

Baar asub Müürivahe tänaval, umbes Gloria restorani ja Ararati viinapoe vahel, trendikamatele inimestele sobib ilmselt ka seletus ööklubi Hollywood kõrval, vanemad tegijad tunnevad sama paika kino Sõprus nime all.

Kuna puhvet on asub samas paigas juba aegade algusest, on välja kujunenud kindel püsiklientuur, mis moodustab omaette vaatamisväärsuse. Neljapäevast laupäevani kõlab reeglina elav muusika, ka muidu on helitaust rõhutatult

rahvuslik ning võõrkeelseid laule peale Lily-Marleeni eriti ei laulda. Teenindamine on lihtne ja kiire, mõne esmakülastaja võib ära ehmatada.

Ohud peituvad selles, et homoseksuaalsete kalduvustega kliendid võivad liigselt alkoholi tarbinud kaaskliente erinevate pakkumistega kaasa meelitada ning siis võib juhtuda teadagi mis, kuid see on tänapäeval nii igapäevane, et

võib juhtuda igal ajala ja igas kohas. Lisaks on ta kuulsusrikas koht, kus on põhimõtteliselt alguse saanud üks Eesti uuemaid suuremaid erakondi, millel on välismaa nimi ja see hakkab põriseva tähega.

Hinnatase on tavalise puhvetiga võrreldes kõrge, Saku originaal 25 krooni, firmaroog lõhesai 10 krooni, 8cl viina mahlaga 35, kuid kõrge hinna korvab koha kordumatu aura.

Jaagu baar- KINNI pandud miskite Funkide kinnisvaraahnuse tõttu

Baar asub Olevimäe ja Vene tänava ristil, otse praegu remondis oleva puhvet-baari Levist väljas peal, naabriteks on Vene tänava pood, restoran Egoist ja patendiraamatukogu.

See on üks väheseid klassikalisi puhveteid vanalinnas, kus teenindavaks personaliks on kenasti riigikeelt rääkivad mittepõhirahvusest neiu või noormees. Kuna ka klientuur on reeglina integratsioonistaadiumis oleva Eesti

elanikkonna esindus, on ka kõlav muusika tihti slaavipärane, eestikeelsete klientide piisava arvu korral võib hakata kõlaritest ootamatult kostma mõni tümpsumuusikat mängiv raadiojaam, mis vahele ka eestikeelseid hüüdlauseid

eetrisse paiskab. Köök on slaavipärane, kuid rikkaliku valikuga ning road on üldiselt maitsvad ja küllaldased.

Otseseid ohtusid ei ole, linnafolkloor räägib küll ühest kliendist, kes ootamatult musta BMW-sse topiti ja Linnahalli taga paljaks varastati, kuid täpseid mäletajaid ei ole. Mõistlik ei ole ilma loata mobiili laadima panna ja liiga

valjuhäälselt rahvuslikke laule laulda.

Hinnatase on mõistlik: õlled 15 krooni, viin Savenkoff 4 cl 10 krooni ja praed alates 30. kroonist.

Restoran Ðvejki juures

Asub Uue ja Vene tänava nurgal, sinna on hea minna Jaagu baarist.

On suhteliselt uus koht, kuid võitnud kiire populaarsuse tudengite ja tekkiva keskklaasi seas. Igal õhtul kell pool üheksa alustab pillimees, kes jagab välja ka laululehed ning lahti läheb üleüldine laulmine. Sel ajal võib seal ka koha

leidmisega raskeks minna. Teenindav personal koosneb kenadest näitsikutest ja mõnest noormehest, kellest üks on pärit Tðehhi Vabariigist. Härra nimi on Jiri ja tema meelekindlusele siin töötada peab au andma, kuna ta saabus

siia päevil, kui Tðehhi kergejõustikuliit lubas anda sisse protesti Erki Noole ketteheite asjus, mida tðehhide esindajale ei jäetud ka korduvalt meelde tuletamata, kuid millele ta vastas ainult õndsa naeratusega. Üldiselt seal, nagu

teisteski normaalsetes puhvetites spordist eriti ei räägita. Nagu nimigi ütleb, on interjöör ja menüü paljus seotud tðehhi sõjakangelase Ðvejki juhtumistega.

Kuna õlut on võimalik tellida liitristes kannudes, peitub selles ka oht üritada vastav anum juua tühjaks ajaga, mis tavaliselt kulub poole liitri tarbimiseks ja sellest on nii mõnelgi algajal tekkinud valuline vastureaktsioon.

Hinnad on suhteliselt kallid, Saku Hele on odavaim õlu ja maksab 18 krooni, ülejäänud hinnad jäävad puhvetite hinnaklassist kõrgemaks, seda ka toitude osas. 10. krooni eest saab küll marineeritud sardelli, kuid too ei täida

kõhtu. Vahel pakutakse nn. tudengieinet ehk päevapraadi, mis maksab umbes 30 krooni ning on suur ja hea.

Kohvik Vene erakõrgkooli hoones

Lihtsa nimega puhvet asub lokaalide Ðveiki juures ja Bremeni kelder vahel kõrgharidust pakkuva noorte inimeste kooskäimise kohas nimega LEX.

Puhvetisse mahub korraga ca 16 klienti, on kompaktne ning suhteliselt õdus, sõrestikel olevad ehis-tehis ronitaimed on sümpaatsed, samuti ka seinal asuv aktimaal. Teenindajaks riigikeelt kehvasti arusaav neiu, kes võib ka

antud kooli vilistlane olla.

Õlu 14 krooni, viin 12 krooni, praed vahemikus 20. – 25.- pudel shampust 60.-, Vana Tallinn 9.-, Belõi Aist 12.-. Tellides baaridaamilt väikese Gin tonicu, anti pits gini ja kõrvale stakan õunamahla. No smoking.

Mustika baar.

Sauna tänava ülemises otsas. Õdus keldrituba, kus saadaval kõik vajalik. Vene raadio. Tagaruumis wc uste vastas privaat-nahkdiivan ja kännud, mille ümber ehitatud kasetüvedest õdus karkass. Põhjus teadmata. Ilmselt toetab

see kuidagi isiksuse arengut vms.

Bremeni kelder

Asub Bremeni käigus, kui Kloostri Aida poolt tulla, tuleb mingi Hiina restorani kõrvalt käiku sisse keerata ja seal keldris see ongi. Täpsemalt juhendades jääb otse käigu vastu kinnistu, mis kuulub omandireformiameti juhi

Vladimir Viiese emale.

Puhvetis koguneb alternatiivmuusika kuulajaid ja see eristab ta tavalisest puhvetist, kuigi täiesti ootamatult võib vahel kuulata ka süüdimatuid rahvusromantilisi heliteoseid ja seinale on maalitud Lennart Merit kujutav karikatuur.

Paik on hämar ja robustne, vahepeal oli suletud sanitaarprobleemide tõttu, kuid olles ise kööki põhjalikult inspekteerinud peab nentima, et puudused on kõrvaldatud.

Kuna kõik käigud tõmbavad ligi kahtlast elementi, võib ukse taga kohtuda mõne tüübiga, kes tahab sinuga koos juua või vahelduse mõttes üle kurgi anda. Üldiselt Bremenis keegi niikuinii õhtul üksinda või paarikesi ei käi.

Hinnad on õllel alates 17. kroonist, hinnatase on puhvetinivoo ülemisel piiril , kuid päevapraed ja sakumm on mõistliku hinna ja suurusega.

Välismaa stiilis õllejoomiskoht St. Patrick

See asutus asub Vana-Posti tänaval Valli baari lähedal, kuid leiab siin äramärkimist vaid tänu häppi hauerile, mis on iga päev 17.00-19.00, mil saab kaks A.LeCoq premiumi 25. krooni eest. Peale Tehas 43 pikaajalist

remondisolekut on ta ainus õllela, kus sellist altruistlikku tegevust harrastatakse. Viimasel ajal on õnneliku tunniga veidi segadust, kuid selle eest on Väike-Karja tänavale, kus enne oli mingi koomikapood või mereröövlite pesa

rajatud uus Püha Patrik. Ühes neist saab mingi pakkumisega tiba odavamalt ja seega meeldivamalt läbi aeutud, lisaks on meeldivad neiud ametis.

Karu baar.

Imeline koht Viru tänaval Sauna tänava nurgal keldris.

Mängib vene disko. Lahti ca neljani. Sees mingi puitlaudadest ja osalt ümarpuidust vene salooni sarnane kujundus Vene publik. WC töötab 1EEK müntidega, mida kunagi vaja ei lähe, sest uks jäetakse alati järgmise tulija jaoks

lahti.

Hinnad kesklinnased. Vahel ka pilet.

Restoran Wild Bear- KINNI ilmselt omanike vähese majandamisoskuse tõttu

Asub mitte eriti kaugel Paksust Margaretast, aadressil Lai tn. 49.

Avatud alates 03.08.2000. Puhvetite välimäärajasse sobib ta ainult oma õdusa õhkkonna tõttu. Temaatikaks on eelkõige jahindus, kuid võib leida ka shikaarse akvaariumi.

Hinnad kallid: praed alates 65.-, õlu 25.-, viin 15.-, silmud 32.-.

Kalamaja

Kalamaja on Talllinna puhvetisõprade meelistegevuspaik tänu asukohale, mis võimaldab isegi lõunapausi ajal hinge ja keha suhteliselt kesklinna lähedal kosutada. Üllatused algavad kohe, kui Balti jaam juures üle trammitee

minna, otse Balti jaama turu vastas on Kalamaja puhvetite kroonimata kuninga Ilmatar.

Ilmatar

Ilmatar asub Kopli tänaval, kaugelt on näha kutsuv silt ja stiliseeritud toiduaineid ja jooke kujutavad vaateaknad.

Puhvet jaotub kaheks ruumiks, esimese võib jälgida vaadet tänavale, kuid seal on veidi kõle istuda. Põhisaalis, kus asub ka baarilett, on kena hõbedane mööbel ja ka televiisor, kus jooksevad kõikvõimalikud Venemaa

televisioonikanalitel näidatavad seriaalid. Muusika on vastavalt meeleolule, kuid reeglina võõrkeelne. Teenindajad on venekeelsed, mitte ülevoolavalt heasüdamlikud naisterahvad, kuid halvasti nad ka midagi ei ütle.

Suveperioodil on võimalik istuda ka väljas, siis häirivad vaid istumispaikade kõrvale paigutatud prügikonteinerid. Klientuur on väga vahelduv, mõnikord tähistatakse koos lastega perekondlikke tähtpäevi, kuna müügil on odav

Bocki õlu on ka selle margi truud sõbrad reeglina esindatud. Söögid on puhvetlikud, neid valmistab keldris tjotja Valja, kes baaridaami hüüde peale tegutsema hakkab ja valmis hõrgutised liftiga üles saadab.

Ilmataris päeval lapsega yhes lauas suitsu teha ei tohi, isegi kui laps on 16, mis on imelik, sest õhtul nina sisse lüüa tohib kõigil. Viin tuleb seal ka keldrist liftiga, ilmselt suurest katlast.

Uus asi karaoke leiab kasutamist niipalju et järjekord on 30 minti.

.

Kes otsib, see leiab ka võimaluse kere peale saada, samas on ära proovitud, et paar tundi võib rahulikult lauale toetudes ka magada, ära keegi ei aja ja tülitama ei tule.

Õlle hind on soliidne, 9 krooni Tartu pilsner ja 12 krooni Bock. Viina hinnad algavad 8 krooni 4cl ja jook ei tapa. Korraliku prae saab alates veerandsajast kroonist, külmad hõrgutised on letil uudistamiseks väljas ja üsna

mõistlikud.

Balti jaama 24h tseburekiköök

Asub endise Eesti rongide jaama ja pareguse kaubanduskeskus “Kauba-Jaam” busside parkla poolses küljes, kus asus kunagi surematu Balti jaama kohvik. Nüüd asendunud soodsa söögikohaga, kus lõunamaa poegade toel

pakutakse 13 EEK eest tugevat ja rasvast kapsarulli ja 4 eek/tk eest dolmad. Rasvane on ka tseburek ja kõik muu, mida pakutakse. Aga maitsev sellegipoolest. Kuigi õlut ja viina ei müüda, liigub seal raudteejaamale kohaselt

pätte ja parmaate. Nägude valik on üpris kirev. Selle filiaal asub ka Balti jaama turu koplipoolse sissekäigu juures.

Volli baar

Volli baar asub samuti Kopli tänaval, kuid on oluliselt lähemal Balti jaamale ning vanalinnast üle trammitee tulles peab pöörduma paremale. Veidi puhvetist Wagon Lits edasi minnes ongi Volli erksavärvilised reklaamid näha.

Volli on rohkem sööma- kui joomakoht. Omapäraks on see, et meeletult pikk menüüloetelu koosneb rohkem koka unistustest kui reaalsetest võimalustest ja nii ei ole rõhuvat enamust kirjas olevaid roogi võimalik tellida.

Olemasolevad on puhveti kohta siiski mõistlikud, kuid kaua selles kohas ei püsi.

Ohte pole.

Hinnad on Tartu pilsneril 10 ja premiumil 15, praed alates 30. kroonist.

Õllekiosk-baar hõbedase sildiga ÕLU

Asub ka Kopli tänava ääres, õigupoolest läheb see tänav seal üle Põhja. puiesteeks, mööda trammitee äärt tuleb minna haljasala poole, busside parkla kõrval uhkes üksinduses ta ongi.

Tegu on Nõukogude ajal väga levinud kiosk-tüüpi õllejoomise kohaga, mis turumajanduse tingimustes on saanud täispuidust sisu ja hoolitsevad peremehed. Väljast teistest erinev, seest puhvet nagu puhvet ikka, suhteliselt

eestimeelne, palju on püsikliente.

Ohuks on puhvetite tavaline häda, eestikeelsed nn. Afganistani sõja veteranid, kes on täis soovi rääkida oma reeglina kuskilt kuuldud mälestusi sõjakoledustest, mis need kodanikud aga agressiivseteks muudavad. Kui selline

tüüp välja ilmub, on reeglina targem puhvetit vahetada.

Hinnad on õllel kümne krooni ringis, leidub ka voblat ja muid sarnaseid hõrgutisi.

Baar Õlu- KINNI ilmselt terava konkurentsi tõttu Ilmatariga

See asutus asub Kopli ja Vabriku tänava nurgal. Sinna on kõige lihtsam minna Ilmatarist, kuna kutsuv silt paistab selle uksest kätte. Omapärane on ka maja fassaadi kaunistav parkimiskohta näitav märk, mille juures on märkus,

et parkimiskohad on mõeldud ainult puhveti klientidele.

Üldiselt tasub sinna minna, kui Ilmataris on kohad täis. On tavaline slaavimeelne puhvet, kuid kuna teenindav personal on meesterahvad, püütakse iga klienti kohelda suurima viisakusega. Näiteks muusikavalik võib osutuda väga

ootamatuks, kui seltskonnas on välismaalasi. Külastades seda paika koos ühe austerlasest puhvetisõbraga, hakkas vene disko asemel äkitselt mängima mingi soomerootsi kanal, kust tulid neljakümnendate rootsikeelsed hitid.

Samuti on teenindus väga aus, soovides tellida grillitud liha, kargas köögist välja kokk, kes teatas , et see ei tulnud tal täna hästi välja, kindlam valik on vorstid.

Kuna seal tavatsevad istuda lähiümbruse keskealised elupõletajad, võib nendega suhtlemine muutuda pisut tülikaks, kuna nad soovivad meeleldi täiendada oma riigikeele oskust ja võtavad jutu üles, tehes ka kõvasti välja, kuid

praktikat saab mõistagi ühes teises keeles ja lahkumissoovi tõlgendatakse mitteaustamisena.

Hinnad on Tartu õllel kümne krooni, söök pealt kolmekümmet ja kange naps nagu ikka puhvetis. Eripärana on sealt võimalik osta paberosse “Kazbek”.

Baar Paradox

Baar asub Volta tehase vastas. Meeldiva olemisega köök ja lahked prouad. Karaoke ja piljard. Proovida tasub potirooga, mis vahel on olnud mikrolaine erisuste tõtu mõnest kohast jahe.

Õlu 20. Praed 20-50.

Niine Baar

Kalamaja alguses niine tänav 2. Seal mängis vahepeal Kännu Kukk Band

Sepa baar

Iseenesest asub see baar juba Koplis, kuid õhustik on omane Kalamajale ja puhvetiareaalina võib ka Kopli baarid Kalamaja alla liigitada. Pärale jõudmiseks tuleb sõita 1, 2 või 5 trammiga lõpp-peatusesse, see on seal Kopli

liinide kandis. Puhvet on lageda platsi keskel ja seda on lihtne märgata.

Positiivse poolena peab märkima, et looduslikult ons see mereäärne paik kaunis, kuid kõik inimeste loodu on seevastu väga trööstitu. Õhtusel ajal ei ole mahti olnud läbi astuda, kuid päeval on see üsna normaalne puhvet, kus

lõunatavad ka lähedal paiknevate erakõrgkoolide õpilased.

Ohtlik võib olla, kui käituda väga ettearvamatult, läheduses pesitsevad tõelised asotsiaalid.

Hinnad on nagu puhvetis ikka.

Ohvitseride korterelamu kohvik

Asub Sõle ja Kopli tänava ristil, uue ja uhke Eesti kaitsejõudude ohvitseride elamu esimesel korrusel. Lähedal on endine kino Eha ja endine Saksa surnuaed, praegune Kopli park.

Kuna maja on uus, on ka selles sisalduv puhvet üsna eurolik, kuid õhustik on ikka lahe ja isegi veidi patriootiline. Seal võib kohtuda vaba aega veetvate ohvitseride, Kopli koduperenaiste ja teiste huvitavate kodanikega.

Muusika on vali ja eestipärane, toiduvalik väike, kuid saab täiesti söönuks.

Ohtu ei ole, pigem liiga turvaline.

Hinnad on Saku õllel 16 krooni, praed algavad 23. kroonist.

Õllekiosk-ðaðlõkibaar

Trammist 1, 2 või 5 tuleb väljuda Sitsi peatuses, suunata pilt mere ehk Paljassaare sadama poole ning seal Tööstuse tänava alguses, kõrge kalda peal ta asubki.

Tegemist on kioskilaadse konstruktsiooniga. Kuna seintele on suurelt maalitud sõna ðaðlõkk, on seda võimalik seal ka konsumeerida. Sama sõna eeldab tavaliselt ka seda, et omanikud ja märgatav osa klientuurist on kaukaasia

taustaga, mis on tõsi ka sellel puhul. Kuna sealtkandi rahvustel on oma tavad ja kombed, ei ole eriti mõistlik ennast nende tegemistesse segada. Teenindamine on üsna võõraid mittesoosiv, ühel kenal jõulukuu päeval sai seal näha

kiireimat inflatsiooniprotsessi ajaloos. Tellinud Martini Rosso, jõudis teenindaja joogi klaasi valada, tuli seejärel baarileti tagant välja ning kustutas elegantse liigutusega vana hinna ning kirjutas uue, mis oli märgatavalt kallim, kuid

olukorraga tuli leppida. Muidu on oma ajastu hõngust tulvil ehtne ðaðlõkipuhvet.

Ohud on seotud peamiselt võimaliku keretäiega, kui keegi püsiasukaist leiab, et keegi võõrastest käitub ebatavaliselt. Siis võib olukord minna karmiks, kuna taganeda ei ole eriti kuskile.

Hinnad on Tartu õllel kümne krooni kandis, teised kõiguvad ilmselt vastavalt vajadusele. Söögid ei ole eriti head ja on suhteliselt kallid.

Mööblivabriku Standard all asuv baar

Asub Kopli kaubajaama kõrval Standardi peahoone all. Nimi on Baar mille kohal paikneb Pärnu õlle vapp. Kohe üle tee Paavli trammipeatusest. Lähedal on Paavli tn kasutatud riiete suurmüük-angaar.

Koha võlu on linna parim seljanka. (Võibolla seetõttu, et laupäeviti köök ei tööta ja siis on asi kapis korralikult tõmmata saanud) ja jumalikud kiluleivad (leival on koor ära lõigatud, asi on seetõttu pehme ja mahe). Ka kodune

praad on hea. Mängib Vene raadio. Tehtud värske remont. Nädalavahetustel suhteliselt vaikne.

Vahel kohalikud vene härrad lärmavad.

Hinnad: õlu ca 12-20 EEK, seljanka 12, kodune praad 38.

Egiptuse baar

Puhvet asub Volta tänaval, otse selle tehase vastas. Eraldi nime ei ole, tänavalt paistab vaid silt BAAR. Lähedal on Humanitaarinstituudi õppehoone, endine Jaan Tombi nimeline kultuurikeskus.

Nime on puhvet saanud kardinate järgi, millised omanik on soetanud omapärase sunni ajel, neil on kujutatud Vana-Egiptuse motiive. See on mõnus sööma- ja joomakoht, olemas on Kalamaja vanematele puhvetitele

iseloomulikud elemendid ehk Vana-Toomase kujutisega seinaplaat ning metsloomanahk. Kliente on laias valikus, üldiselt on kõik rahumeelsed ja saab vaikselt laulugi lasta. Teenindamine ei ole pealetükkiv, kuid on asjalik. Toit

on rahuldav.

Kuna ta asub magistraalidest suhteliselt kaugel, võib sealt hilisel tunnil lahkumisel probleeme tekkida, kuid üldiselt on see vaikne kant.

Hinnad on Saku pilsneril 8 krooni, kanged napsud on mõistliku hinnaga, toidud ka . Ta on üks klassikalistest puhvetitest.

Jahu tänava baar

Sinna on mõistlik minna jala Paksu Margareeta juurest ja sealt edasi mööda Suur-Patarei tänavat, mille ääres on need uued Preatoni tehtud elumajad. Seal Jahu Ja Vana-Kalamaja nurgal ta ongi. Lähedal on ka Patarei vangla.

Jahu tn baari nimi on nüüd Kalamaja Grill, jätke meelde sest eelmine omanik jäi võlgadesse ja poos ennast üles. Ta oli hariduselt näitejuht umbes 50 a. mees, vene rahvusest. Nüüd ruulivad tädid, ka venekeelsed

See on rohkem joomakoht, kui on viitsimist veidi Kalamajas jalutada. Baariruum on suhteliselt avar ja valgusküllane. Seoses lähedal asuva vanglalaga on ruumi hubasemaks muutmisel kasutatud vanglate ameti atribuutikat.

Teenindamine oli eestikeelne, omapärane on eriti odav viin.

Seoses suhteliselt kõrvalise asupaigaga on sinna liikumine seotud mõningate ohtudega, kuid julge mees saab ikka hakkama.

Mahu õlu maksab 8 krooni, Swing oli umbes kümme, hinnapomm oli viin, mille sai kätte seitsme krooniga ja mille tarvitaja vaatamata järgnenud öö seiklustele säilitas järgmine päev täieliku värskuse. Toitude kohta ei oska eriti

midagi öelda.

Restoran Merevaikus

Põhimõtteliselt on teekonna algus sama, kui Jahu tänava baari minnes, kuid kaugele pole vaja minna. Ta on esimese suurema maja keldris, mida Paksu Margareeta juurest minnes näeb, suur silt on ka väljas.

Iseenesest on tegu pigem poolpuhvetiga, kuid ta on sedavõrd armas, et tasub külastamist. Teenindus on meeldiv, söömisega pole katsetanud, kuid tundub, et üsna mittepuhvetlik menüü. Õlu ja muud joogid on kallid.

Otsest ohtu ei ole.

Õlu on 20 krooni, toidud kallid.

Lasnamäe

Kuna rahvasuu räägib, et paljud lasnamäelased ei oma elu jooksul oma linnaosast kesklinna jõudnud, on selles linnaosas üsna hästi väljakujunenud puhvetikultuur. Puhveteid on nii suurte elumajade keldrites, endiste

suurkaupluste sopikestes kui ka muudes sobilikes paikades. 24 tundi lahti olevad ðaðlõkibaarid ei kuulu Lasnamäel puhvetikategooriasse, kuna need täidavad muid eesmärke. Lasnamäe pärl on õllebaar-restoran korea köögiga,

millel nimeks “Anöön!”.

Õllebaar-restoran korea köögiga “Anöön!”

Puhvet asub Kotka poe vahetus läheduses, kõige targem on 67 bussiga sõita Kotka poe juurde, seal kanalist üles ronida ja ühe punastest tellistest maja allkorrusel ta asubki.

Puhvet on tõepoolest Korea köögiga, muidu on ta segu sportlik-slaavilikust stiilist. Seintel ripuvad plakatid Roberto Baggio ja mingite teadmata prantsuse meistriliiga jalgpallivõistkondade piltidega. Teenindajad räägivad

vajadusel eesti keeles, muidu on lahked ja viisakad neiud, Lasnamäele kohaselt väga noored ja ilusad on nad ka. Korea köök kohaliku koka interpreteeringus tähendab kõigi toitude suurt porgandisisaldust, kuid on iseenesest

maitsev.

Ohuks on Lasnamäel tavaline stiil, mis tähendab kogunemist umbes seitsmepealisteks gruppideks ja siis kuskil puhvetisse jaurama minemist. Otseselt pole midagi toimunud, kuid suuremas grupis võib inimene teadupärast hakata

käituma veidi ebaloogiliselt.

Õlu maksab 16 krooni, praed on alates 35. kroonist, Jägermeister on 50 krooni sada grammi.

Kultuurikeskuse Lindakivi baar

Asub samuti Kotka poe juures, kultuurikeskus paistab kaugele silma.

Kuna Lindakivi on Lasnamäe ainus kultuurikeskus, külastab seda igas vanuses ja väga erinevate huvidega kontingent. Samas tagab arvamuste paljusus ka rahuliku ja asise meeleolu ning baar, mis on kohandatud hiiglasuure

fuajee ühest nurgakesest, ühtib täiesti ülejäänud stiiliga. Teenindaja on äärmiselt sümpaatne neiu, ka köögipersonal käib klientide käitumist kaemas. Päeval on baaris istudes mõnus jälgida ümbritsevat melu, õhtuti on tavaliselt

üritused, kuhu tuleb lunastada ka pilet. Üritusel osalejate lemmikjook on tee ja seda sõltumata vanusest.

Turvalisus on tagatud. Suuremate ürituste ajal on maja kõrval pidevalt politsei ja kiirabi esindus.

Õlu on 14 krooni, viin nagu ikka, söök on 30. krooni ringis prae eest.

Baar Ars

Asub teel Kotka poe juurest Laagna poe juurde, kusjuures minna tuleb marsruudil, mis jääb Lasnamäe kanali Peterburi maantee poolsele küljele. Seal on suured maa-alused garaaþid, mis kõige muu kõrval sisaldavad ka baare,

kuid käesolev asub ühe üheksakordse paneelelamu keldris Vikerlase tänava Laagna poolse otsa pool. Samas majas on traditsioonilised kingaparandus ja lillepood, kuid kõrvalkäikudes. See on muide maja, millel küte hiljuti

kinni taheti keerata, kuna korteriühistu esimees oli leiutanud mingi oma viisi soojakoguse mõõtmiseks, ilmselt vastavalt oma rahakoti võimalustele.

Kuna reklaamtahvlil on kujutatud pintslit ja ilmselt seetõttu võib kohta seostada kunsti ehk ladinakeelse sõnaga ars. Sisekujundus on fantastiline, sööklalaudadel asetsevad Estoplasti kuldaja valgustid, mida iga klient võib ise

sütitada ning kogu baarisaali sein on kaetud peeglitega, mis tekitab meeldiva lõpmatuse tunde. Teenindajaks oli viimati keskealine nailonjopega mees, kes kõik soovid nurisemata täitis.

Ohud on nagu Lasnamäel ikka, kuid käesolev on üsna rahulikus piirkonnas.

Hinnad olid Tartu õllel alla kümne krooni, üldse väga mõistlik hinnatase, puhvetinivoo alumises osas.

Laagna baar

Asukoht on otse Laagna poe sees, otse trepi kõrval, mis tuleb üles all kanalis asetsevast bussipeatusest ja on kergesti märgatav, kuna on ehitud kenade apelsinikarva tähtedest moodustatud sõnaga LAAGNA.

Tundub olevat eestluse kants antud piirkonnas, väga palju kliente sellest rahvusgrupist, kuuludes ise samal ajal mitte kesk- ega kõrgklassi. Baarist avaneb ilmselt üks Tallinna paremaid vaateid, nimelt otse Lasnamäe kanalisse,

kus teatavasti toimub pidevalt aktiivne ja huvitav liikumine. Lisaks saab jälgida, mis rahvas tuleb linnast bussi pealt. Iseloomulik on eestipärane köök hamburgeri, sardelli ja muude rahvuslike hõrgutistega.

Üsna ohutu koht, küsimusi võib tulla afganistani liiki tüüpidega.

Nigula õlu tuleb kätte 9 krooniga, hõõgvein 15, söök on alates 15. kroonist veidi toekam suutäis.

Kohvik nimega Kohvik

Kui Laagna poe juurest üle silla minna, jääb vasakut kätt punasest tellistest majade kompleks ning neist kõige teepoolsema külge kaunistabki sõna KOHVIK.

Tõeliselt mõnus puhvet, kohaliku ärksama noorsoo kogunemispaik. Vaatamata hiljuti läbi viidud euroremondile võib asutus uhkusega kanda puhveti nime. Teenindajad on meeldivad näitsikud, kliendid enamikus noored

rahumeelsed persoonid. Ukse taga luusib igasugu tüüpe, üks nõudis, et kust “levuju vodku” võiks saada. Muusika on tümpa-tümpa ja telekast tuleb Viva.

Kui ise lollusi ei tee, sulad kiiresti ülejäänutega kokku.

Hinnad on Obolonil 13 krooni pool liitrit ja Koffil 15, pelmeenid maksavad 20 krooni.

Baar Palõtði juures ehk U Palõtða

Asub Priisle turu ehk endise kaupluse hoones Iru linnuse poolses otsas.

Väheseid 24 tundi avatud lõbustuspuhveteid Lasnamäel. Päeval on lihtsalt hõbedaselt kiiskava mööbliga puhvet, öösel muundub diskotekaks. Ümbruskonna rahvas teab rääkida, et hirmus lärmakas pidi olema.

Oht on see, et kui tantsuõhtul vale tüdruku tantsima rabad, võid üle kurgi saada. Üldiselt on lähedal Pirita-Kose elamurajoon, seal on naabrivalve ja sinna saab kiiresti taganeda.

Hinnad on joogil mõistlikud, söögid on praadide puhul üle 40. krooni.

Kärberi parkimismaja baar

Baar, mis asub punastest tellistest poolvalmis parkimismajas Kärberi tänaval.

Vahva vene diskoteek, kuhu tulevad reserveeritud laudadesse vene kesklassi noored reede õhtul kelle 10.00 paiku.

Baar Korea söök

Asub Punasel tänaval Lasnamäe polikliiniku lähedal. Sinna saab kesklinnast bussidega 35 või 19, väljuda tulebki polikliiniku juures, see on peale Punast Selverit. Tuleb olla tähelepanelik, kuna bussist väljudes võib saada haleda

tünga, sest peatusest paremal paistab kutsuvalt silt Söögituba-baar, kuid sinna ärge minge, seal saab hommikust õhtuni süüa, kuid puudub igasugune alkohol. Kui aga minna bussi pealt maha tulles vasakule, tühermaa poole, on

mõnesaja meetri kaugusel teadmata otstarbel rajatud kahekordne telliskiviehitis. Selle paraadtrepi vasakpoolne uks ongi kaunistatus sildiga Kore Köök Baar .

Puhveti interjöör on mõjus, põhijooneks on käbiornament. Teenindamine on kiire, köögis paistis sebimas korealike näojoontega persoon. Ilmselt on see paik mõeldud peamiselt söömiseks, kuna jook on suhteliselt kallis.

Muusika oli ehtne korea plinksutamine, kuna olime ainsad kliendid, pandi meie üllatuseks äkki mängima raadio Elmar. Suitsuvaba, seda tegevust võib harrastada spetsiaalses eestoas, kus saab samas suhelda kohalikega.

Kuna ta asub tsivilisatsiooni piiril, tuleb sealt lahkumisega olla ettevaatlik, te valele poole ie satuks. Sobib einetamiseks, kui õhtul on vaja esineda Kahvli saates, kuna TV 3-e peakorter on suhteliselt lähedal.

Hinnad on õllel 20 krooni, sealhulgas ka Sarvikul. Praed on alates 35. kroonist, julgen soovitada suupistet kartulist ja lihast, mis maksab 12 krooni, kuid on õlle kõrvale uskumatult toekas.

MAARDU

Maardu on mõnes mõttes nagu Tallinna ja Lasnamäe idapoolne pikendus, kuid ilmselt võiv tõele vastata arvamus, et paljude põliselanike jaoks on lähim linn Narva ja lähim suurem linn Peterburg. Üksvahe oli jõulisemate Tallinna

meeskodanike seas populaarne endale Maardust pruut tuua. Sadamaga seotud piirkonnana on sealses puhvetikultuuris esile tõstmist väärt endine Mare Adriatica, praegune Sitiluks.

Sitiluks-TAVALISELT KINNI SELETAMATUTEL ASJAOLUDEL

Sinna jõudmiseks tuleb sõita läbi terve vanema Maardu osa, siis on paremat kätt künka peal võimas äsjaehitatud vene õigeusu kirik ja seejärel kummalise liiklusskeemiga ristmik. Taamal on uus elamurajoon üheksakordsete

majadega ja ühe all neist asubki pizzeria Sitiluks.

Puhvet asub ühe üheksakordse maja esimese korruse kolmetoalises korteris. Ühes toas on köök, ühes suitsetajate söögituba ja ühes mittesuitsetajate ruum. Ilmselt eelmisest omanikust jäänuna on osa mööblist nahkse kattega

diivanid, osa üsna viisakad sööklatoolid. Teenindavad kohalikud äärmiselt armsad näitsikud, pizzategija paistis olema lätlane. Hämmastav on pizzadevalik ja nende nimetused, nagu näiteks Al calzone ja Al Bundy. Maitsevad

igatahes hea.

Sinna on mõistlik minna oma transpordiga.

Õlu oli umbes 18, pizzad alates 30. kroonist.

Baar Lahe.

Peatänava tagumises otsas, kaubanduskeskuse vastas asuv koht. Läbinud remondi, mille käigus on teda ohtralt plaaditud ja läigendatud. Kiluleib ja õlu siiski kohal

Tallinna kesklinna piirkond

See piirkond hõlmab üldiselt kogu Tallinna väljaspool vanalinna, Kalamaja areaali ja korter-magamistubade piirkondi. Selles piirkonnas võib leida fantastilisi puhveteid, kuid mõnda puhveti moodi asutusse sisenedes võib haledalt

petta saada, leides eest puhveti interjööri ja samaaegselt hinnad, mis puhveti tavakülastajale pähe ei mahu. Üks selle piirkonna esinduspuhveteid on baar-autoparkla, millel on ka lisanimi, kaunilt kõlav Stefe.

Baar-autoparkla Stefe

Seda asutust leida on väga lihtne. Ta asub otse Pärnu maantee viadukti all ja kapitalistist omanik pole ka viitadega koonerdanud, kuigi silt baar-autoparkla võib kindlasti erinevaid emotsioone tekitada.

Niivõrd soodsas asukohas puhvet tekitab kahtlemata juba hinge pelmeenide ja seitsmekroonise õlle lõhna, kuid nii lihtsad need asjad ei ole. Interjöör on ülikena, kuuest lauast neli pühapäeva õhtul reserveeritud, kuigi paari tunni

jooksul sinna keegi ei laekunud. Väga sümpaatne on punane puhvetimööbel ning hõbedased lauanõud, mis on ilmselt siia jõudnud läbi mõne Soome puhveti pankroti. Kallist hinda maksva söögi ja joogi serveerimisel tuuakse

igale matsile kõigepealt lauale plastalus ning selle peale hakatakse siis hõrgutisi kandma. Teenindav keskealine mees on igatahes väga kindel selles, mida ta teeb. Ilmselt üks väheseid puhveteid maailmas, kus pannkooki lihaga

nimetakse pizzaks.

Oht on see, et täis peaga võib rongi alla jääda, kuna trassid mööduvad samast kõrvalt.

Hinnad kallid, Saku originaal 25 krooni, pizza singiga ehk pannkook hakklihaga 29 ja nii edasi.

Restoran Shesh Besh

Azherbaidzhaani restorani tüüpi puhvet Maneezhi trammipeatuses, G9 hotelli all. Köök hea. Hinnad restorani tüüpi. Õlu 25. Praed 50-100. Lammas ja dolma on ok. Omlett nr 3 samuti. Kui on huvi kohata suuremas koguses

asereid, tasub läbi astuda.

Rock-koht Woodstock

Tatari tänaval Kawe plaza taga.

Avatud 2003. Juba esimeste nädalatega saavutas paljude viinamaiaste isikute tunnustuse oma õdusa ja palju(kõike?)lubava atmosfääriga. Hämar eesruum on tüübiline koht, kus õlu võib vabalt ka ümber minna. Laua taga

magamine on rokimeeste ja tavaliste alkonoorte seas suht IN. Makis peamiselt vana rock. Kui bändis kitarri pole, siis seda üldjuhul vist ei mängita. Mäetamme seinasuurused seinapildid hipidest ja rokimeestest on tase omaette.

Tagatoas õdusad nahkotid, kus peal hää pikutada. Tegutseb nädalavahetuseti üpris kaua (ca 4-5-ni). Sealt kohe hea lühike tee Hiirelõksu edasi minna. Võimalik leida ka seltsilisi sellel teel. Joogid tavahindadega. Päeval vist ka

söögid.

Narva kohvik

Narva mnt 10 maja all asuv koht, kus elu seisatab. Soliidsemad 70+ prouad kreemikooke ja shampust maitsmas, soome härrad, vahel ka Ando Leps. Tammekilpidest seinad, BEAG kõlarid, muusikavalik jms meenutavad

ammumöödunud aegu. Õlu 25. Praed 25-60. Ohtralt kulinaarseid koogikesi jms.

Samas majas baari peal neljandal korrusel elab pururikas taanlane, kelle trussikud maksavad miljon taala ja keda vene pätid röövisid ja enne seda inglise keeltki õppisid, et kommunikatsioon ohvriga libedamalt läheks.

Korea köök Coca-Cola Plazas

Õdusad korea road. Liha-He on suht odav ja hää. Parim pehmete istmetega nurk alati reserveeritud omaniku sõpradele. Karaoke, mis pole vist kunagi töödanud.

Baar Tallinn

Vana Tallinna poe ruumes tegutsev eklektikakuningas. Sisekujundustes kasutatud ohtralt linoleumi ja hööveldamata lauda. Ühele korrusele on mahutatud kaks korrust, mis tähendab, et teine korrus on nii madal, et pea on

praktiliselt laes. Müürsepale ei soovita külastada. Mängitakse vene raadiot. Hea lasnaka bussi oodata.

Mellonde

Maneezhi trammipeatuses asuv maaalune tüübiline vene koht. Köök kallivõitu.

Mellonde Plus

Terem-Teremok tüüpi koht Tatari tänaval, muusikaakadeemia vastas. Kahekordne puidust majake, kus müügil tavapärane valik kraami.

Vabaduse platsi Peldik

Vabaduse platsil tunneli sissekäigu juures asuv Tallinna kesklinna ainuke ilma WC-ta baar, kuna ta on ise ehitatud seal enne asunud tasulisse peldikusse. Suur ja ahvatlev silt Grillbaar.

Asukoht kesklinna keskel tõmbab ligi erinevat seltskonda a'la Valli ja Võiroos Kaarli puiesteel, millede vahelisele mõttelisele trajektoorile ta ka jääb. Pikk laud ja mõned plastmasstoolid suvel väliserveeringus. Seal on nähtud nii

Emil Rutikut kui üht noomeest kes oli äsja õhkinud Holliwoodi ees detonaatori (ja püüdis teist detonaatorit Motorola mobla aku abil õhkida). Lahti ca 4-ni või isegi kauem. Ka suhteliselt hommikul saab pelmeene.

Tualetiteenuseid on võimalik kasutada jalakäijate tunnelis asuvas tasulises WC-s.

Õlu umbes 20, pelmeenid 20.

Baar Võiroos- KINNI ilmseelt vabaduskelle, okupatsioonimuuseumi ja soldati ausamba vahele jäävasse kolmnurka jäämise tõttu.

Klaasist akvaarium-tüüpi asutus Kaarli puiestee tenniseväljakute lähedal, otse Toompeale suunduva Toompea tänava kõrval.

Lahti peaaegu kogu aeg va vahel paneb koristaja kuni põranda kuivamiseni ukse kinni. Liigub sama kaader, kes Valli baaris ja Peldikus. Lisaks erinevaid ööelukaid. Kaine peaga võib olla päris hirmus.

Õlu on suhteliselt kallis, lööb 20. krooni piiri, praed 25-40

Karaoke-baar Hiirelõks

Vene Karaoke baar-saun Sakala tänaval kohe Muusikaakadeemia taga.

Odavaim vene karaoke linnas. (5 krooni nädala sees, 10 nädalavahetusel)

Lahti kella neljani hommikul. Tüdrukud( ilmselt võimalik ka kasutada). Baaridaamid suhteliselt kenad (hommikul). Vene seltskonnad tähistavad tähtpäevi. Vene prouadega võib saada tantsu lüüa. Näiteks "Voina svjastshennaja"

peale võivad isegi vene seltskonnad kaasa laulma tulla. Keegi midagi ei ütle ka siis kui suht mööda laulad.

Senini suhteliselt ohutu olnud.

Hinnad on keskmised

Karaoke-baar Porter- KINNI ilmselt soomlaste vähese venekeelse laualuoskuse tõttu

Rotermanni kvartali üks pärle, asub praktiliselt Rotermanni kvartali keskpaigas.

Vene ja välismaa karaoke. Liigub suht intelligentne laulumaias vene noorem publik, kelle lauluoskus on tihti hea ja väga hea. Kuuleb keskmist ja uuemat vene poppi koopiaesituses. Sisse satub ka tongis soome kaadrit, kes

teevad välislaule. Vahel liigub ka vene pätte.

Nagu tavaliselt, keegi midagi ei ütle ka siis kui suht mööda laulad.

Nädalavahetustel pilet 25-40, 1 lugu -10 või 15. Hinnad keskmised.

Restoran Ostap- KINNI kuna seal tapeti

Vene restoran-baar DOF-i ehk Ohvitseride Maja all Mere puiesteel.

Mingitel aegadel esines süntesaatoriga mees. Shikaarsed madalad nahast kastid ja madalad lauad tantsusaalis, kus on tore tantsurahvast ja bändi kiigata.

Õlu umbes 20 krooni.

Baar CENTUM- KINNI ajutiselt, valimistulemuste lõpliku selgumiseni

Ostapist edasi pargis suure eestiaegse kirikusarnase maja keldris. Eesti ajal asus samades ruumides Tallinna eliidi klubi, kus Päts ja Laidoner olla omad mehed olnud. Seda trumpi nad ei reklaami. Nõukogude ajal tegutsesid seal

vist Pioneeride Palee tehnikaosakonnad. Suhteliselt imelik koht. Imelik sisekujundus. Pilet ka nädalapäevadel. Tühjavõitu.

Baar-disko-saun Melleks

Väidetavalt Karu baariga samasse ärigruppi kuuluv pesa teenindusmaja all otse Viru väljaku kõrval.

Sisekujundus boks-stiilis nurgalaudadega. Öösel disko ja pilet. Päeval tasuta. Tagaruumides hoitakse tüdrukuid, keda käivad kaemas meesterahvad noormeestest hallide taatideni. Tüdrukud on tihti sportlikud ehk riietatud

dressidesse. Eraldi vaatamisväärsus on turvamees, ca 2 m pikkune habemega koll, kelle jalanumber on vähemalt 50. Kohe kõrval videolaenutus.

Saadaval erinevad toidud. Hinnad keskmised.

Keskturu Kebab Pull

Asub Talinna Keskturul, sibula ja kartuliladustamiskohtade poolsel küljel. Sildil on sõnad KEBAB, PULL ka pilt piljardit mängivast meekodanikust.

Interjöörilt meenutab kiirsöögikohta, kebab seda ilmselt ka on. Teenindus on seksikas, mängib vali russkaja radio.

Siin einestavad ilmselt ka paljud turu erineva taustaga transporttöölised.

Oboloni pool liitrit on 12 krooni, kebabid alates 30. kroonist.

Baar Juhan ja Oksana

Asub Tallinna bussijaama trammipeatuse kõrval poolkeldrikorrusel. Silt ei ole eriti silmatorkav.

Hiljuti tehtud remondi tõttu on interjöör uus ja suhteliselt meeldiv, kuigi veidi hämar. Oksana poolt mängib vene muusika, Juhani poolt on ilmselt suhteliselt laiaulatuslik vaadiõllevalik. Saadaval puhvetihitid lõhesai ja juustukangid.

Seoses asukohaga, kus liigub palju rahvast, on palju üksikuid persoone, kes püüavad oma igavust peletada. Ja üsna otse, viimati näiteks vormis sigaretõ hatite, mne skutðno.

Pilsner 10 krooni , karu õlu 14.

Kodune köök-EUROREMONDIS

Asub Bussijaama vasta, liikluspolitsei endise staabi juures.

Hea eesti puhvet, avatud 24 tundi. Suitsetada võib 20.00 kuni 8.00. Suur toiduvalik, ka jooke on erinevale maitsele. Õllekruusid on veerandliitrised, seega on võimalik õllepudel kahe sõõmuga sisse libistada.

Puhvetis liigub ilmselt palju seiklushimulisis rändurihingi.

Õlled 15 krooni, 4 cl viina 18, praed 30, Jägermeister 18 4 cl.

Kadriorg

Puhvet Armeenia ja Eesti köök

Asub telemajast mööda ja vasakule Faehlmanni mööda Narva maantee poole minna ca pool kilomeetrit.

Koht on taas akvaarium tüüpi, kuid hubasuse huvides on aknad kardinatega kaetud. Saadaval erinevad shashlõkk-road. (ca35-55eek) Supid teravad, suured ja odavad (ca 15.eek)Sisekujunduses olulisel kohal suhteliselt ilged

sürr-stiilis originaalmaalid.

Suvel ka välilauad.

Rahulik koht. Vahel reserveeritud. Öösel hiilivad ümber puhveti noored Kadrioru pätipoisid.

Kohvik Omaabi

Asub 1 ja 3 trammi lõpp-peatuses Cantina Carramba vastas. Roheline pisike maja.

Kadrioru pensionäride ja kehvikute jaoks tehtud imeodav koht, kus vanemad prouad pudru viineriga jms pakuvad. Iga asi maksab eraldi ja tuleb ka eraldi tellida. Nii võib prae hind kokkuvõttes kopsakas (20-25eek) tulla, kuid

saab ka palju odavamalt - eriti kui lihatoodetest loobuda. Käijad rahulikud vanemad härrad ja prouad. Uimane ja niiske, kuid meeldivalt omapärane atmosfäär. Kergelt kohvik maailma (ja elu) lõpus.

Kui üldse raha pole võib läbi astuda. Alkot vist ei müüdud.

Mustamäe

Mustamäe on vanemale magalarajoonile omaselt saavutanud teatud stabiilsuse ja seal ei kohta niivõrd dünaamilist asjade arengut kui näiteks Lasnamäel. Samas peitub oma võlu traditsioonides ja nende kandjaiks on Mustamäel

peale nõukogudeaegsete kultuskohtade ka kapitalismi esimesed ja senini säilinud pääsukesed ehk Nurga baaride kett.

Nurga baarid

Asuvad erinevate üheksakorruseliste majade esimesel korrusel Sõpruse puiestee ääres, lihtne märgata.

Tegemist on mõnes mõttes slaavimeelsete asutustega, kus rõõm ja kurbus käivad käsikäes ning teenindamine on lihtne ja efektiivne. Saab Süüa ja juua.

Erilist hirmu ei ole vaja tunda.

Õlu on 15 krooni, toit mõnusa puhvetihinnaga.

Gruusia koht Rauakooli juures, ilmselt Pirosmani

Nõmme ja TTU vahele jääv Gruusi shashlõki ja muu kraami koht (Üliõpilaste tee 1). Hea köök. Pearoad 60-100 EEK. Müügil originaal borzhommi vesi ja gruusia veinivalik.

Asub Mustamäelt Nõmme poole sõites pisut peale TPI-d ehk Tallinna Tehnikaülikooli.

Poolviltuse katuse ja suurte akendega maja. Erinevad shaslõkitoidud. (60-100 eek) Suvel lauad ka õues.

Päeval rahulik. Vahel õhtuti koguneb mingi lühema soenguga seltskond

Restoran Kännu Kukk

Vana kuld. Tõenäoliselt töökollektiivile rendile antud endine menukoht, kus on säilinud kogu atmosfäär, kaasa arvatud bänd ja personal. On vesteldud ca 40 aastase härraga, kes väitis, et laval olev süldibänd esinenud ka tema

keskkooli lõpupeol samas restoranis. Külastajad on vanad head eesti inimesed ja soome turistid (umbes pooleks). Vabu kohti on nädalavahetusel suurema seltskonnaga (5 ja rohkem inimest) minnes raske leida. Kahekesi

minnes pannakse neljasesse lauda, kuhu varsti istutatakse juurde teine kahene grupp. Pealinna salat, kiievi kotlett, karahvin viina, lõhesaiad, täidetud muna jms mmmm... Tegutseb shveitser.

Hinnad keskmised. Pilet reede, laupäev 25 krooni.

Szholnok

Vene diskoteegina tegutsev endine menukoht. Vene noored. Hämaras nurgas mängib habemega mees vene diskot. Odav õlu Toolse-12. Jahedavõitu.

Vahel lõhnab kakluse järele.

Elektrikapp Szholnoki juures

Sholnoki kõrval elektrikapi moodi tellisehitises tegutsev puhvet, sees on korralik plaaditud põrand ja bistroo mööbel. Peamine on kontrast hoone ja sisu vahel.

Haapsalu

Haapsalu linn ja piirkond, mille tõmbekeskuseks ta on, eraldub ülejäänud Eestist oluliselt. Sealt on pärit ebaproportsionaalselt palju ühiskondlikus elus aktiivseid inimesi ja loomulikult puhvetisõpru. Seal asub ka puhvetite etalon

Surnuaia õllekas.

Surnuaia õllekas

Asub, nagu nimestki lähtub kesklinnas, surnuaia kõrval. Kõige mõistlikum on sinna minna Kaubamaja vastast mööda aastaringselt paksult liivatatud tänavat alla ja seal ta ongi.

Tõeline puhvet, elu käib nii sees kui väljas.

Ohuks on Afganistani taustaga vennad, kuid kohalik omapära on see, et nad seostavad ennast järjekindlalt kunagi Pullapääl paiknenud mässumeelse Jäägrikompaniiga.

Õlu on Pärnust ja alla kümne krooni, hõrgutiseks sardell hapukapsaga, umbes 13 krooni.

Lahe baar.

Sadama tänaval asuv karm maailma lõpp tüüpi koht, kuhu neljapäeva-reede-laupäeva öösiti tuleb kokku Haapsalu viinamaiam poolkoorekiht, ennast üles töötavad puidumehed ja harva ka üksikud linna külastavad boheemid.

Mängib vali diskomuusika. Olemas ka striptiisitantsuks vajalik toru, kus võimalik oma oskusi näidata. Joogid tavapärase hinnaga. Peavad Heike ja Pelle. Ukse peal haapsalu endine tuntuim ment Eda. Aadress www.lahe.ee -

kus näha ka pilte ja KREDITOORSETE FINANTSLIIKUMISTE NIMEKIRI.

Saue baar ja õllekas

Ülisoodsa asukohaga otse peatänava ääres, tuletõrjemaja ja Karja poe vahel.

Baar on väga hea vaatega otse peatänavale, interjöör soliidne, sisaldab ka piljardilauda. Söök on hea ja odav. Õllekas on märksa kehvema vaatega ehk ilma akendeta ja asub baari taga sisehoovis. Baarist eristab teda väiksem

sortiment, odavamad joogihinnad ja lühem lahtiolekuaeg.

Ohtu pole.

Baaris on Pärnu õlu 9 krooni, pannkoogid täidisega ca 13 ja viisakas praad 30. krooni ringis. Õllekas oli õlu vist 7 krooni, oad 3 jne.

Baar Oboloni sildiga

Asub tuletõrjemaja juurest alla keerates ja Tulukese poest mööda minnes otse käeulatuses. Maja rõõmus ja erksavärviline.

Suhteliselt võõrkeelne, kuid Tallinna vastavate paikadega võrreldamatu teenindus ja miljöö.

Eks seal võib igasugu nalja saada.

Oboloni õlle pool liitri maksab 14 krooni, lõhesai 12 krooni.

Baar Laterna

Asub Lahe tänaval maavalitsuse ja Ridalal vallavalitsuse kandis, umbes poolel teel raudteejaamast Rannarootsi muuseumi.

Vastavalt rõhuasetusele võib asutust nimetada Laterna baariks või baariks Laterna. On suhteliselt väike ja tihti hõivatud, kuid söök on suhteliselt hea ja jook mõistliku hinnaga. Eriti omapäraseks teeb puhveti asjaolu, et ISIC

kaardiga tagatakse tudengitele 10% hinnasoodustust. Tõeliselt inimsõbralik.

Seal võib vahel jõmme kohata, aga mis jõmmid need kuurortlinnas ikka on.

Õlu on umbes 14, viinapudeli hind ei erine totaalselt poehinnast ja söök on ka keskmiselt talutav.

Noarootsi

Noarootsi asub nii mõneski mõttes Haapsalule väga lähedal, kuid samas ka väga kaugel, ehk üle mere 3 kilomeetrit ja maismaad pidi 40. Seega on ta saare moodi poolsaar, kuhu iga ilmaga on võimalik maabuda. Legendaarne

on Batka baar, mis läbi üleminekuperioodide on kandnud nimesid Nuckö, Gorbyland, Verner ja palju muud, kuid turumajandus ja rahvakontroll on selle asutuse avalikkusele suunatud aktiivse tegevuse ajutiselt pärssinud. Uueks

lipulaevaks on tõusnud Bensiinijaama puhvet ehk Lennujaam.

Lennujaam

Asub Noarootsi keskuse Pürksi bensiinijaamas. Eks ikka leiad üles.

Hinnad on nagu poes, teenindamine tasakaalukas, kliendid koostöövalmid ning lisaks asub seal Põhja-Läänemaa parim avalik käimla.

Puhvetis etendavad kohalikud elanikud vahel oma peretülisid, millesse ei ole soovitav sekkuda.

Hinnad nagu poes, sööki ei serveerita.

Veneetsia

Asub Pürksist veidi rohkem kui kahe kilomeetri kaugusel Österby sadamas, kust on võimalik pidada ühendust ka Haapsaluga. Endine nimi oli Kutter ja kunagi vist KEK-i suvila.

Avatud rohkem suveperioodil ja kujutab endast tegelikult Pürksis asuva Noarootsi kõrtsi tütarettevõtet, kuid on oma Pürksi kolleegist oluliselt puhvetlikum. Äri ajab kohalik aktiivne noorsugu, ka klientuur on nooremapoolne.

Ära tuleb märkida suurepärane vaade Haapsalu lahele. Suur isetegemisvõimalus.

Vahel käivad seal jauramas Haapsalu jõmmid, kes pika tee ette võtnuna ka kakelda tahavad, kuid reeglina lämmatatakse nende initsiatiiv eos.

Hinnad olenevad puhvetipidaja tujudest, kuid peamiselt joogist koosnev sortiment on hinnaklassis Rocki õlu 15 krooni.

Paldiski

Paldiski on endise tsiviilelanikkonnale praktiliselt suletud linnana säilitatud palju oma kinnisest võlust. Linnas on palju endiseid intelligentseid nõukogude erusõjaväelasi, kellega on lihtsalt meeldiv vestelda. Linna pärl on

Claremontes.

Claremontes

Puhvet asub Paldiski Kaubamaja juurest paremale keerates mõnisada meetrit edasi, näha on kutsuv silt meremehe pildiga. Naabruses asuvad mõned hüljatud paneelelamud.

See puhvet on loodetavasti senini säilitanud kõik oma head küljed. Mõned aastad tagasi kandis ta nime Bigus ja siis sai köögist osta salaviina, mille liitrised pudelid tuli peita püksivärvli vahele ja mida kokk kommenteeris

sõnadega: “Kak granatõ”. Turumajandus on kehva kõlaga Biguse vahetanud ligitõmbavaks Claremonteseks, kuid sisu on ikka sama. Asutus on paviljon-tüüpi suurte akende ja avara sisemusega. Sinna koguneb Paldiski ärksam

keskklass, palju on alampolkovnikuid ja endiseid miilitsatöötajaid. Lõuna paiku toimib midagi supiköögi taolist, kuid puudustkannatajad saavad ilmselt linnavalitsuse toel mingite talongide eest üsna korraliku prae, mille juurde

saavad nad endale oma raha eest lubada kannu õlut ja klaasi viina. Nõud on korralikud stakanid ja õllekruusid.

Taganemistee võiks olla kindlustatud.

Õlu on tugevalt alla kümne krooni, ka viin on odav ja praed alates 20. kroonist.

Raudteejaama puhvet

Asub Paldiski raudteejaamas ja on üsna tavaline säilinud jaamapuhvet.

Eripäraseks teeb puhveti asukoht üsna mere ääres, nii on akendest võimalik näha Kurkse väina ja Pakri saari. Koht sobib mõtisklemiseks tormistel sügisõhtutelt. Kuskilt on Paldiskisse kolinud suurem seltskond neegreid, kes

seal pelmeene söömas käivad. Muidu on olemas kõik puhvetile vajalik. Sinna tasub teha isegi spetsiaalne elektrirongisõit Tallinnast, sel juhul ühendada muidugi Claremontese visiidiga.

Võib sattuda rahuvalvajate ja kohalike elanike vahelise konflikti keskele, kõige targem on jääda erapooletuks.

Tavalised puhvetihinnad.

Tartu

Tartu on ülikoolilinn, kuid puhvetid on sealse elanikkonna silmis millegipärast mitte eriti hinnatud ajaveetmiskohad. Seetõttu on seal suhteliselt vähe klassikalisi puhveteid, kuid selle eest on peaaegu igal Tartu puhvetil oma vaim.

Peale puhvetite tuleb Tartus kindlasti külastada Küütri tänava kultusmaja Tsink-Plekk-Pang. Samas on see linn juba ammustest aegadest suur kaubandus- ja liikluskeskus ja seetõttu on selle linna lõbustusasustuste seas eriline

koht Bussijaama puhvetil.

Bussijaama puhvet- KÄKERDATUD BISTROOKS, SISU ÜLDISELT SAMA

Asub Tartu bussijaamas, lihtne märgata.

Kuna lahtiolekuajad on vastavad enam-vähem bussijaama avatusaegadele, on see korralikule puhvetisõbrale puhas rõõm. Põhimõtteliselt võiks soovitada nädalavahetuseks väljasõitu Tallinnast varahommikuse bussiga ning õhtul

mõne hilisemaga tagasi pöördumist. Eriti magus on sõita nn. piraatbussiga. Selles puhvetis on näha kogu Lõuna-Eesti maainimese hiilgus ja viletsus, seal mõned tunnid istudes tajud, et hoiad tegelikult kätt elu pulsil. Teenindus on

kiire ja loomulikult ei tasu seal niisama passida, tuleb ikka kohapealseid mõistliku hinnaga pakkumisi pidevalt tarbida. Kuna kõrvalruumis on avatud pood, võib ette tulle üllatusi. Tellides tekiilat võib puhvetidaam asjalikult

teatada, et sidrun ostke poest. Iseenesest pidi see kaasasolnud restoranispetsi arvates olema õige lähenemine, kuna Mehhikos pidid kõik tekiilat jooma nagu meil valget viina.

Oht on ennast täis juua ja ebaadekvaatselt käituda, kuid niivõrd korporatiivses kohas nagu bussijaam võib see sattuda püsikülastajate pahameele alla. Muidugi ei ole pääsu mustlastest ja ennustamisest, väga tihti ei tasu lasta

ennustada, elu võib ummikusse joosta.

Õlled on 14. krooni ümber, olemas on vana hea sardell hapukapsaga, võisai praemunaga jne. ning kõik mõistliku hinnaga.

Kohvik Vikerkaare

Asub Vikerkaare tänava ja Taara puiestee nurgal, Juridicumi lähedal.

Nimigi ütleb, et kohvik ja selline kohviku ja puhveti ristsugutis ta ongi. Odava õlle kõrvale on võimalik tarbida erinevas valikius küpsetisi.

Seal pidid vahel istuma selliseid poolafganistani taustaga pasatskeid, kes oma muret jagada tahavad, muidu äärmiselt kultuurne.

Hind on Saku vaadipilsneril 10 krooni, suupisted ja praed puhveti hinnaklassi keskosas ehk hind ja kvaliteet on väga täpselt paigas.

Tiigi tänava kohvik nimega Kohvik.

Asub siis Tiigi tänava siseõues, kui raudtee poolelt tulla, siis peale politseimaja vasakule, kui Tiigi ühika poolt tulla. siis paremale, ilmselt tööstusettevõtte Pere Leib territooriumil.

Eripäraks on esiteks kvaliteetõlle odav hind, A.LeCoq premiumi pudel kümme krooni. Lisaks teostatakse seal ka pagariettevõtte Pere Leib toodangu müüki, mis tähendab küpsetiste ja tortide suurt valikut. Euroremont on

tehtud. Soovitaks lahedat teisipäevaõhtut, minnes sinna, võttes kohapeal tordi ja joovastavaid jooke ning naudingut kui palju.

Oht on hakata häirima tavaliste tordiostjate toimetusi.

Õlu niisiis 10 krooni, küpsetised nagu ikka.

Kauburi kaubamaja kohvik

Asub aadressi järgi Kastani tänaval, tegelikult Kastani ja Riia nurgal, otse raudteeviadukti juures. Puhvet on teisel korrusel.

Tavalisest kaubanduskeskuse kohvikust eristab teda mõistlik hinnaklass ning asukoht otse naistepesu osakonna taga. Lisaks on mõnusad istekohad ja lahke teenindus.

Liiga kauaks ei tasu istuma jääda, müüjad võivad jumal teab mida arvata.

Õlled on kuskil 15. krooni ringis, praed 30. ümber.

Baar Sodiaak

Asub umbes Spordimuusemi vasta Riia tänaval mingi suure ehitise keldris.

On üks väheseid tõelise puhveti tüüpi puhveteid Tartus, kuid langeb linna omapära arvestades veidi raamidest välja. Sisekujunduses kasutatud taevatähtede motiive.

Oht on puhvetites pettuda.

Hinnad õllel 15. krooni ringis, toidul mõistlikud.

Illegaard- MINGID VÄRVILISED PLASTMASSITÜKID VEETI SISSE JA ÕLLE HINDA TÕSTETI, SEINA PEALT SAAB VIST SPORTI VAADATA

Asub Ülikooli tänaval, Barclay kuju ja hotelli juurest on silt märgata.

Oli kunagi väga elitaarne kunsti- ja kultuuriinimeste klubi, praeguseks on tihti tühi, kuna avatud on muidki lõbustuskohti. Siiski on ka tema võlu muutustele mitte liialt kiire reageerimine ja nii võib sealt tänaseni leida vanade aegade

ihalejaid ja uusi elunautlejaid. Hea muusikavalik, kena teenindus, tihti on kohal Mati Milius.

Kunstiinimesed vahel kaklevad ja valavad üksteisele õlut pähe.

Õlu on 18 krooni.

Ülikooli Vana Kohvik- SEDA ASUTUST TABAS VALUS INVESTEERINGULÖÖK, VAATAMA VÕIB IKKA MINNA, OSA PERSONALI VÄHEMALT SÄILIS

Asub otse peahoone kõrval, itaalia stiili kollases majas.

See asutus on tegelikult kohvik, mis omab väga palju puhvetlikke jooni, kuid on ehtsa puhveti jaoks pisut liiga konservatiivne ja akadeemiline. Esimesel korrusel asub ka söökla, mille tegevusega soovitan lahkelt tutvuda, see on

elamus, mis on püsinud aastaid.

Tartu Ülikooliga nõrgalt seotud isikute jaoks on see kahtlemata vastus, ülikoolis olnute jaoks on iga kord uus avastus, et mitte miski pole aastate jooksuil muutunud, peale selle, et vorsti- ja lihapirukad on poole väiksemaks

muutunud. Mõistlik koht õhtutunnil nostalgitsemiseks.

Ohtu pole.

Hinnad on akadeemilised, kõik välja toodud senditäpsusega, õlu umbes 13.80, viin 8.70 4 cl jne. Söögi hind on omlettide puhul alates 15 kroonist, praed on nii umbes paar- kolmkümmend krooni.

Viljandi

Viljandi on eelkõige Viljandi folk. Kahjuks on turumajanduse kondine jalg jäänud ette Kraavi õlleka rahumeelsele arengule, kus ennevanasti asus Vabalava mitteametlik staap, kuid senini on avatud teine meeldiv asutus- Alster.

See on klassika. Nüüd pole seal sedagi, sinna tasub minna peamiselt Viljandi folgi ajaks.

Alster- KINNI mulkide ihnsuse tõttu

Alster asub sisehoovis, kuhu pääseb nii Tartu uulitsast kui ka otse vanal Vabalavalt ehk Laidoneri platsilt mööda pinnasrada.

Kõigepealt võib arusaamatuks jääda puhveti nimevalik. Alster võiks ju olla kuidagi seotud iirlaste vabadusvõitlusega, kuid nii palju kui ma mäletan, kinnitas kompetentne teenindaja, et see on lihtsalt ilus nimi. Hea õnne puhul on

sealt peale äärmiselt mõistliku hinnaga söögi ja tavalise joogi võimalik saada peremehe enda valmistatud likööri. Isegi kui seda parajasti ei ole müügis, on mõistlik küsida, kuna sel viisil on võimalik jätta endast perfektse oma

poisi mulje. Folgi ajal on puhveti melu täiuslik ja ületab ka Valli baari paremaid päevi, kuid ülejäänud osal aastast on seal istudes enesetunne veidi kummaline, kuna ikka ootaks uksest sisenemas mõnda just ärganud või veel

mitte uinunud puhvetisõpra, kes astuks sisse arbuusi, Jägermeistri, õlgkübara või muu atribuudiga, endal rõõmus rahvuslik või rahvustevaheline lauluviis suul. Kiita tuleb pererahva kannatlikku meelt ja lõbusat olekut.

Ohtu pole, kohti võib hiilgeajal väheks jääda.

Õlu oli kõvasti alla krooni, viinapudel maksab umbes samapalju kui poes või natuke rohkem. Loomulikult on menüüs sardellid hapukapsaga ja muud puhvetihõrgutised.