KODU

1. JOOGA
Nüüd kõneleme joogast ehk Ühtsuse Õpetusest.

2. KESKENDUMINE
Jooga tähendab keskendumist, mille tulemusena saavutatakse kontroll mõtete uitamise üle.

3. ENESETUNNETAMINE
Selle kaudu jõuab inimene iseenda tunnetamisele.

4. VÄLINE MAAILM
Kõigil muudel juhtudel samastab ta end väliste nähtuste maailmaga.

5. MÕISTUSE SEISUNDID
Inimese mõistusel on viis seisundit. Mõned neist tekitavad talle kannatusi, mõned aga mitte.

6. VIIS MÕISTUSE SEISUNDIT
Need seisundid on:

• õige teadmine
• eksitus
• ettekujutus
• uni
• meenutus

7. ÕIGE TEADMINE
Õige teadmine tuleneb õigest tunnetamisest, loogilisest järeldamisest ja tunnistamisest.

8. EKSITUS
Eksitus on vale arusaamine objektist, mis toetub vaid tema välisele vormile, mitte aga sisule.

9. ETTEKUJUTUS
Ettekujutus on kujutlus objektist, mis tundub tõesena, kuid tegelikkuses toetub vaid sõnalistele seostele.

10. UNI
Uni on tajumise vaheaeg, kui mõte puhkab eimillelgi.

11. MEENUTUS
Meenutus on kinnihoidmine kunagi varem tunnetatud objektist.

12. TREENING JA VABASTAMINE
Mõistus saadakse kontrolli alla treeningu ja vabastamise abil.

13. TREENING
Treening on pingutus mõistuse uitamise ärahoidmiseks.

14. PÜSIVAD TULEMUSED
Püsivaid tulemusi saab vaid siis, kui treenitakse kaua ja pühendunult.

15. VABASTAMINE
Vabastamine on vabanemine ihast tagasi pöörduda juba tunnetatud objekti juurde.

16. TÄIUSLIK VABASTAMINE
Täiuslik vabastamine saavutatakse, kui vabanetakse ihadest tunnetada kõike muud peale hinge.

17. MEDITEERIMINE OBJEKTI ÜLE
Teadmine objektist saavutatakse mediteerimise teel, mis toimub neljas järgus:

• objekti olemuse tunnetamine
• tunnetuse läbitöötamine
• õndsus teadvuse avardumisest
• hinge tunnetamine

18. MEDITEERIMINE ISEENESES
Tunnetuse kõrgem aste saavutatakse, kui jäetakse kõrvale väline objekt.

19. SEOTUS NÄHTUSTE MAAILMAGA
Eelpoolkirjeldatud meditatsiooni tulemus jääb ikka veel seotuks nähtuste maailmaga.

20. ÜHTSUS USU KAUDU
Mõned teised joogid saavutavad Ühtsuse usu ehk Puhta Vaimu tunnetuse kaudu. Selle tunnetuse astmeteks on:

• energia
• eristamine
• süvenemine
• kirgastumine

21. PÜHENDUMINE
Innukas pühendumine annab kiireid tulemusi.

22. KOLM PÜHENDUMISE ASTET
Pühenduda võib intensiivselt, mõõdukalt ja mahedalt.

23. PÜHENDUMINE KÕRGEMALE MINALE
Ühtsuse võib saavutada pühendumisega Kõrgemale Minale.

24. KÕRGEM MINA
Kõrgem Mina on vaba teadmatusest, karmast ja ihadest.

25. KÕIKETEADMINE
Kõrgemas Minas asub kõikide teadmiste alge.

26. MEISTRITE ÕPETAJA
Kõrgem Mina on õpetanud kõiki Meistreid aegade algusest saadik, sest ta pole ajaliselt piiratud.

27. OM
Kõrgema Mina väljenduseks on Püha Sõna OM.

28. PÜHA SÕNA SISU
Korrates seda Sõna tuleb mediteerida selle sisu üle.

29. SISEMINE TUNNETUS
Sellest saab alguse sisemine tunnetus ning tõkete kõrvaldamine.

30. TÕKKED
Tõkked teel enesetunnetamisele on järgmised:

• kehaline nõrkus
• vaimne loidus
• kahtlemine
• hoolimatus
• laiskus
• iha väliste asjade järele
• ekslik tajumine
• võimetus keskenduda
• ärakukkumine meditatiivsest seisundist

31. TÕKETE VÄLJENDUSED
Tõkete väljendused inimese madalama loomuse juures on:

• kannatus
• meeleheide
• lihaste värisemine
• vale hingamine

32. KESKENDUMINE ÜHELE TÕELE
Tõketest ja nende väljendustest ülesaamiseks tuleb keskenduda ühele tõele.

33. SUHTUMINE KAASINIMESTESSE
Mõistuse rahu saavutamiseks:

• rõõmusta koos õnnelikega
• ole kaastundlik õnnetute vastu
• võta eeskuju vooruslikest
• ole ükskõikne paheliste suhtes

34. HINGAMISHARJUTUSED
Mõistuse rahu saavutamiseks on abi ka keskendumisest hingamisharjutustele.

35. ÜLEVAD AISTINGUD
Keskendu ülevatele aistingutele.

36. MEDITATSIOON VALGUSELE
Ole kõrgemal muredest ja mediteeri seesmisele valgusele.

37. KIRETUS
Mediteeri täieliku kiretuse seisundile.

38. UNE KOGEMUSED
Keskendu unes saadud kogemustele.

39. KESKENDUMINE MEELDIVALE OBJEKTILE
Või keskendu ükskõik millisele meeldivale objektile.

40. AATOM JA UNIVERSUM
Joogi mõistus võib keskenduda nii lõpmata väikestele kui lõpmata suurtele objektidele.

41. ÜHTSUS
Nagu kristall omandab lähedalasuva eseme värvuse, nii saab ka tunnetaja, tunnetus ja tunnetatav objekt üheks.

42. ARUTLEV MEDITATSIOON
Kui sel viisil saavad ühtseks sõna, tähendus ja teadmine, on tegemist arutleva meditatsiooniga.

43. VABA MEDITATSIOON
Kui aga objekti võetakse, nagu ta on – ilma eelteadmisteta – on tegemist vaba meditatsiooniga.

44. MITTEMATERIAALSED OBJEKTID
Mõlemat ülalnimetatud meditatsioonimeetodit saab kasutada ka mittemateriaalsete objektide puhul.

45. KÕIGI ASJADE ALGUS
Mediteerides madalamalt kõrgemale jõuame lõpuks ülima teadvuse tasandile ehk kõigi asjade alguseni.

46.SEEMNEGA MEDITATSIOON
Ülalkirjeldatud meetodid moodustavad objektiga ehk ”seemnega“ meditatsiooni.

47. SISEMINE TASAKAAL
Jõudnud ülima teadvuse tasandile, saavutab joogi sisemise selguse ja tasakaalu.

48. ÜLIM TÕDE
Samuti leiab ta ülima tõe, st looduse olemuse.

49. KÕRGEM TEADMINE
Nõnda saavutatakse teadmine, mida ei ole võimalik saavutada tavaliste meetoditega.

50. VARASEM TEADMINE
Selle tõttu muutub kogu varasem teadmine ebaoluliseks.

51. SEEMNETA ÜHTSUS
Kui aga vabanetakse ka kõrgema teadmise piirangutest, saavutatakse seemneta ühtsus.