PATANJALI JOOGA-SUUTRAD

TEINE RAAMAT. TEE ÜHTSUSELE

Jooga abinõud ja eesmärgid

1. JOOGA ABINÕUD
Tegevuse jooga, mis viib vaimu ja hinge ühtsusele, on:

• agar püüdlemine
• vaimsed õpingud
• pühendumine Kõrgemale Minale

2. PRAKTILISED EESMÄRGID
Nimetatud kolme abinõu eesmärkideks on keskendumine, ettevalmistus kirgastumiseks ja takistuste kõrvaldamine.

Viis takistust

3. TAKISTUSED
Need takistused on:

1. teadmatus
2. isekus
3. ihaldamine
4. vihkamine
5. klammerdumine elu külge

4. TEADMATUS ON KURJA JUUR
Teadmatus on kõikide muude takistuste põhjustajaks.

5. TEADMATUSE OLEMUS
Teadmatus tähendab, et aetakse segi:

• ebapüsiv ja igavene
• ebapuhas ja puhas
• õndsuse allikas ja kannatuse tooja
• Mina ja mitte-Mina

6. ISEKUS
Isekus tähendab tunnetaja samastamist tunnetuse vahenditega.

7. IHALDAMINE
Ihaldamine on klammerdumine naudingu allikatesse

8. VIHKAMINE
Vihkamine on mingi objekti põhjendamatu eemaletõukamine.

9. KLAMMERDUMINE ELU KÜLGE
Klammerdumine elu külge on takistus, millest on kõige raskem vabaneda. See on omane isegi tarkadele, kuigi nad teavad, et elu toob vaid kannatusi.

10. TAKISTUSTE KÕRVALDAMINE
Takistuste kõrvaldamiseks tuleb neid mõjutada nende vastandiga, kuni nad muutuvad elujõuetuks nagu põlenud seemned.

11. MEDITATSIOON KÕRVALDAB TAKISTUSED
Takistuste elujõud kõrvaldatakse meditatsiooniprotsessi käigus.

Karma

12. KARMA JUURED
Karma juured peituvad neis viies takistustes. See karma teostub kas praeguses või mõnes järgnevas elus.

13. KARMA TEOSTUMINE
Karma teostub läbi ümbersündide, elude ja kogemuste.

14. KARMA VILJAD
Karma viljadeks on nauding või kannatus; sõltuvalt sellest, kas algpõhjus oli hea või halb.

15. ELU ON KANNATUS
Valgustatud inimesele tähendab kogu maine elu kannatust.

16. TULEVASED KANNATUSED
Tulevast kannatust ei ole võimalik ära hoida, kuid muuta saab suhtumist sellesse kannatusse.

Tunnetaja ja tunnetatav

17. TUNNETAJA JA TUNNETATAV
Kannatuse põhjuseks on tunnetaja samastamine tunnetuse objektiga.

18. LOODUSE KOLM OMADUST
Tunnetuse objektil on kolm omadust: tasakaal, liikumine ja inerts.

19. LOODUSE NELI KATEGOORIAT
Loodusnähtused jagunevad ka neljaks kategooriaks:

• ebatavaline
• tavaline
• äratuntav
• varjatud

20. TUNNETAJA ON TUNNETUS
Tunnetaja on puhas tunnetus. Kuigi ta on puhas, kasutab ta tunnetamisel mõistust.

21 UNIVERSUM ON HINGE JAOKS
Kõik olemasolev on hinge jaoks.

22. MATERIAALNE MAAILM ON ILLUSIOON
See, kes on saavutanud Ühtsuse, mõistab, et materiaalne maailm on üksnes illusioon. Maailm on reaalne vaid nendele, kes pole veel vabad.

23. HINGE VANGISTUS
Tunnetaja hing on seotud mõistusega ja seeläbi ka loodusega.

24. VANGISTUSE PÕHJUS
Selle seose põhjuseks on teadmatus, mis tuleb kõrvaldada.

25. HINGE VABANEMINE
Teadmatuse ületamisel toimub hinge vabanemine.

26. ERISTAV TEADMINE
Teadmatuse ületamise vahendiks on eristava tõe pidev teadvustamine.

Jooga astmed

27. SEITSMEASTMELINE TEE
See eristav teadmine saavutatakse jooga seitsmeastmelise tee kaudu.

28. TEADMISE VALGUS
Teadmine täidab mõistuse valgusega, mis eemaldab kõik ebapuhta ja juhatab kirgastumise lävele.

29. JOOGA ASTMED
Ühtsusse jõutakse jooga kaheksa astme kaudu:

1. Loobumine
2. Reeglid
3. Asendid
4. Elujõu valitsemine
5. Abstraktsioon
6. Tähelepanu keskendamine
7. Mõtlus
8. Kirgastumine

30. LOOBUMINE
Viis loobumise kohustust:

1. Loobumine vägivallast
2. Loobumine valest
3. Loobumine vargusest
4. Loobumine ohjeldamatusest
5. Loobumine ahnusest

31. LOOBUMISE KOHUSTUSED
Loobumise kohustustest peetakse kinni, sõltumata kohast, ajast ja olukorrast.

32. REEGLID
Jooga viis reeglit:

1. Puhastumine
2. Leplikkus
3. Agar püüdlemine
4. Vaimsed õpingud
5. Pühendumine Kõrgemale Minale

33. VABANEMINE KAHJULIKEST MÕTETEST
Jooga kohustuste ja reeglitega mitte sobivatest mõtetest vabanemiseks tuleb keskenduda ideedele, mis on vastandlikud nende kahjulike mõtetega.

34. KAHJULIKUD MÕTTED TEKITAVAD KANNATUSI
Jooga kohustuste ja reeglitega mitte sobivad mõtted tekitavad kannatusi, sõltumata sellest:

• kas inimene teostab neid ise, põhjustab nende toimumise või kiidab nad heaks;
• kas need mõtted tekivad ahnusest, vihast või teadmatusest;
• kas neid peetakse kergekaalulisteks, tavalisteks või tõsisteks.

Loobumise kohustused

35. VÄGIVALLATUS
Vägivallast täielikult loobunud inimese juuresolekul kaob igasugune vihavaen.

36. VALEST LOOBUMINE
Täielik ausameelsus kõikide olendite suhtes muudab nähtavaks inimese sõnade ja tegude viljad.

37. VARGUSEST LOOBUMINE
Vargusest täielikult loobunud joogi võib saada kõik, mida ta iganes soovib.

38. OHJELDAMATUSEST LOOBUMINE
See, kes suudab täielikult ohjeldada oma himusid, saavutab suure vaimse energia.

39. AHNUSEST LOOBUMINE
Täiuslik loobumine ahnusest viib ümbersünni saladuste mõistmisele.

Reeglid

40. PUHASTUMISE MÕJU
Täiusliku puhastumise tulemusena eelistab inimene vaimseid kontakte ja hoidub kehalistest kontaktidest.

41. PUHASTUMISE MUUD TULEMUSED
Puhastumise tulemuseks on ka:

• südame puhtus
• rõõmus meel
• keskendumine
• meelte valitsemine
• enese tunnetamine

42. LEPLIKKUS
Leplikkuse saavutamise tulemuseks on õndsus.

43. AGARA PÜÜDLEMINE
Agara püüdlemise tulemusena hävib kõik ebapuhas ning saavutatakse nii keha kui meelte täiuslikkus.

44. VAIMSED ÕPINGUD
Vaimsete õpingute tulemusena saavutab püüdleja kontakti oma jumaliku olemusega.

45. PÜHENDUMINE KÕRGEMALE MINALE
Pühendumisega Kõrgemale Minale saavutatakse meditatsiooni eesmärk – süüvimine ja kirgastumine, samuti teadmine aja ja ruumi olemusest.

Asend

46. ASEND
Joogi poolt sissevõetud asend peab olema stabiilne ja meeldiv.

47. PÜSIVA JA KERGE ASENDI SAAVUTAMINE
Selline asend saavutatakse keha loomulike eelduste arendamise teel ning teadvuse keskendamisel lõpmatusse.

48. VASTANDID KAOTAVAD MÕJU
Kui õige asend on saavutatud, ei häiri inimest enam vastandite paarid.

Elujõu valitsemine

49. ELUJÕU VALITSEMINE
Õigest asendist järgneb õige hingamine ja elujõu valitsemine.

50. HINGAMISE REGULEERIMINE
Hingamist saab valitseda nii sisemiselt kui väliselt, samuti hinge kinni hoides. Seda võib teha pikalt või kõrgendatult, sõltuvalt ajast, kohast ja arvust.

51. HINGAMISE SPONTAANNE VALITSEMINE
On olemas ka neljas hinguse reguleerimise viis – spontaanne hinge kinni hoidmine.

Tähelepanu keskendamine

52. VALGUSE VÕIT
Kui on saavutatud kõik eelnev, kaob valgust varjav kate.

53. TÄHELEPANU KESKENDAMINE
Selle tulemusena saavutatakse tähelepanu keskendamine.

Abstraktsioon

54. ABSTRAKTSIOON
Abstraktsioon on meelte harmooniline koostöö mõtlemisprintsiibiga. See tähendab, et meeled ei ole enam aistingute teenistuses.

55. MEELTE VALITSEMINE
See tähendab meelte täielikku valitsemist.