Avaleht Elulõngad Viinamarjad Sidrunväändik Õunasortide aretus Roosisortide aretus Artiklid
Näitused Elulõngaraamat E-pood Aiakülastus Laadakalender Karla küla  aiandustalud Kontakt

AIAKÜLASTUSPÄEV 3. augustil 2013.a. 

 

Elulõngagalerii
2013 müügigalerii
Veel pilte elulõngadest
Elulõngasõprade galerii

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Maakeral arvatakse kasvavat 250-300 looduslikku elulõngaliiki. Nendest suurem osa, ligi kaks kolmandikku kasvab Euraasia kontinendil. Enamik elulõnga looduslikest kasvukohtades asub parasvöötmes, mõned ulatuvad ka troopikasse. Kõige rohkem erinevaid liike kasvab Ida-Aasias.

Lääne-Euroopa aedades on elulõngaliike kasvatatud ilutaimed alates 16. sajandist. Esimene kirjalik teade elulõngade kohta  pärineb1548. aastast W. Turneri raamatust „The Names of Herbes“.

 Elulõngad võib jagada kahte suurde rühma: suureõielised elulõngad  ja väikseõielised elulõngad. Suureõielised elulõngad on enamasti inimese poolt aretatud hübriidid. Väikseõielised on valdavalt metsikud liigid ja nendest aretatud sordid.

 

Siit leiate Maalehega koostöös valmistatud videod:

Kuidas istutada aeda elulõng ! ; http://www.maaleht.ee/news/video/aiandus/video-elulonga-istutamine.d?id=33606333

Elulõngade talvitamisest: http://www.maaleht.ee/news/video/aiandus/video-kuidas-loigata-elulonga.d?id=33442831

Elulõngade sügisesest mahapainutamisest: http://www.maaleht.ee/news/video/aiandus/video-elulonga-mahapainutamine.d?id=33541037

Aiatarga saade Elulõngad ERRarhiivis: http://arhiiv.err.ee/vaata/aiatark-aiatark-elulongad

 Aiatarga saade ERRarhiivis: http://arhiiv.err.ee/vaata/aiatark-aiatark-roniroosid-ja-elulongad

Kodusaade Elulõngad : http://www.kodusaade.ee/vaata,278.html 

Elulõngadest räägib Taavi Kivistik Maahommiku aia rubriigis: http://www.kool.ee/?7992

 Suureõieliste elulõngade kasvatusjuhis

Suureõielise elulõnga istutuskoht peaks olema päikesepaisteline ja varjatud tuulte eest. Varjus ja poolvarjus olevad taimed õitsevad hiljem. Väikseõielised liigid ja sordid sobivad ka varju, puude võradesse ja tugevate aedade peale. Taimede vahekaugus peaks olema erinevatel sortidel 1-1.5 m, samadel sortidel 0.7-1 m. Sobivaim istutusaeg on mai, juuni või september. Kottides olevaid taimi võib istutada igal ajal. Istutusauk tuleb kaevata 50x50x50 cm. Istutusaugu põhja peaks panema head kompostmulda või kõdusõnnikut. Taimed tuleb istutada 8-10 cm sügavamale nii, et 1-2 pungapaari jääks mulla alla. Esimesel kasvuaastal ei ole soovitav tugevasti väetada. Muld peaks olema parasniiske. Suureõieline elulõng õitseb Eesti tingimustes juuli keskpaigast kuni oktoobri külmadeni. Väikseõieline elulõng aga  olenevalt sordist ja liigist mai algusest kuni septembrini. Kuna meie tingimustes ei säili suureõieliste elulõngade võrsed üle talve, siis tuleb sügisel oktoobris elulõnga varred lõigata 10-15 cm pikkuseks, et jääks 1-2 pungapaari, katta kuivade puulehtedega ja peale asetada kile või tõrvapapp.

         

Väikseõielise loodusliku elulõnga kasvatusjuhis

(Cl. alpina, Cl. sibirica,  Cl. tangutica, Cl. macrobetala ja nendest aretatud sordid 'Memm', 'Estrella' jms.)

Väikseõielise loodusliku elulõnga  istutuskoht võib olla päikesepaisteline või poolvaljus. Sobivad kasvatamiseks ka mööda puid. Taimede vahekaugus peaks olema eri liikidel 1-1.5 m samadel liikidel 0.7-1 m. Sobivaim istutusaeg on mai, juuni või september. Kottides olevaid taimi võib istutada igal ajal. Istutusauk tuleb kaevata 50x50x50 cm. Kui on soov istutada suuremate puude lähedusse, soovitan istutusaugu vooderdamist juuretõkkekangaga või 3-4 kihi ajalehtedega. Istutusaugu põhja tuleks panna head kompostmulda või kõdusõnnikut. Elulõng tuleb istutada 8-10 cm sügavamale nii et 1-2 pungapaari jääks mulla alla. Esimesel kasvuaastal ei ole soovitav tugevasti väetada. Kuna väikseõielised looduslikud elulõngad õitsevad eelmise aasta võrsetel mais-juunis, siis ei tohi vanu võrseid lõigata, vaid jätta nad talvituma toestusele. Eesti oludes need liigid katmist ei vaja.

  

 

 

Roogoja talus on aretatud põhiliselt suureõieliste elulõngade hübriide.

Parima ülevaate meil paljundatavatest elulõngadest saate meie elulõngagaleriist või e-poest.

Roogoja talus Uno ja Aili Kivistiku poolt aretatud paremad elulõngad:

sordi nimi aretus- aasta kasvu- kõrgus m keskmine õielehtede arv õielehtede värv tolmukate värv õie läbimõõt cm
'Aino' 1981 1,5-2 6 sinine roosa triibuga kollane 12
'Anti' 1982 1,5 6 sinine valge 17
'Bella' 1982 1,5-2 6 valge pruun 15
'Eetika' 1984 1,5 4-6 roosakaspunane punakas-roosa 12
'Ekstra' 1982 1-1,5 6 helesinine pruun 12-14
'Entel' 1984 2-3 4-6 roosakasvalge roosa/ kollane 8-10
'Esperanto' 1982 2-3 4-6 punakaslilla     pruun 14-18
'Flamingo' 1980 1,5-2 6 valge helekollane 18-20
'Huvi' 1986 1,5-2 6 tumepunane pruunikaskollane 14-19
'Ilka' 1981 2-2,5 6 sinine tumelilla 15-20
'Juuli' 1984 1,5 6-4 helesinine kollane 8-10
'Kasmu' 1987 2-2,5 4-6 tumepunane kollane 10-12
'Kirimäe' 1980 1,5-2 6-8 roosa punase triibuga pruun 14
'Kodupaik' 1980 1,5-2 6-8 roosakasvalge punase triibuga kollane 12-15
'Kommerei' 1985 2,5-3 6 lillakaspunane pruun 12-14
'Kotkas' 1983 1,5 6-8 valge punakaslilla 25
'Küllus' 1980 1,5-2 6-8 helesinine pruun 13
'Miniseelik' 1982 0,8-1,2 6 punakasroosa helekollane 8-9
'Marmori' 1986 1,8-2 6 roosa roosa 16
'Minister' 1982 1,5-2 6 sinine pruun 17
'Mikelite' 1987 2,5-3 4-6 punakaslilla kollane 12-14
'Paala' 1982 1,5 6-8 sinakasroosa helekollane 16
'Piilu' 1984 1,5 4-6 roosa kollane 11
'Pirko' 1987 2-2,5 6 roosa triibuga kollane 10-12
'Pulmapäev' 1987 1,5-2 6 valge tumepruunid 12-15
'Põhjanael' 1981 1,5 6 h.sinine punase triibuga tumepruunid 15
'Rahvarinne' 1985 1,5-2 4-6 roosakaspunane pruunikaskollane 16
'Reiman' 1987 1,5-2 6 punakaslilla pruunid 15-30
'Ristimägi' 1982 1,2-1,5 6-7 sinine punaka triibuga kollakas roheline 10
'Romantika' 1983 2-2,5 4-6 tumelilla kollane 13
'Roogoja' 1980 1,5-2 6 valge punakaspruun 17-20
'Roko' 1982 1,5-2 6 sinine pruun 13
'Roko-Kolla' 1982 2 6 valge kollane 16-19
'Rüütel' 1982 1,5-2 6 punane pruun 16
'Saalomon' 1985 1,5-2 6 valge kollane 12-15
'Semu' 1981 2,5-3 4-6 sinakaslilla pruun 14
'Siirus' 1982 2 6 hele violet purpur punane 17
'Silmakivi' 1981 1,5-2 6 sinine kollane 14-17
'Tartu' 1983 1,5-2 4-6 helesinine helekollane 16-18
'Teksa' 1981 1,5-2 6 helesinine pruun 13
'Tentel' 1984 2,5-3 6 roosa kollane 10-11
'Valge Daam' 1980 1,5-2 6 valge pruun 17
'Viola' 1983 2,5 6 tume sinakaslilla kollane 13-15
'Memm' 1992 3-4 täidis valge kollane 3-4
'Estrella' 1992 3-4 täidis sinine kollane 3-4

Lisaks eeltoodud tabelis olevatele sortidele soovitame kasvatada ka järgmisi sorte:

sordi nimi aretus- aasta kasvu- kõrgus m keskmine õielehtede arv õielehtede värv tolmukate värv õie läbimõõt cm  
''Arabella' 1-1,2 6 sinine kollane 5-8
'Aljonuska' 1963 1,5 4-6 roosa kollakasroosa 5-8  
'Comtesse de Bouchaud' 1903 2-2,5 6 roosa helekollane 10-15  
C.x jacmanii 1858 2,5-3 4 sinililla kollakasroosa 10-14  
'Fargesioides' 1964 5-7 5-6 valge valkjaskollane 4-5  
'Jubileinõi 70' 1965 2,5-3 5-6 punakaslilla pruun 10-14  
'Hagley Hybrid' 1956 2-2,5 6-8 roosa punane 10-15  
'Nadezda' 1969 2-2,5 6 roosa punase triibuga kollane 14-16  
'Niobe' 1975 1,5-2 6 tumepunane kollane 10-15  
'Negritjanka' 2 6 tumesinine tumepunane 10-13
'Negus' 1972 1,5-2 6 sinililla pruun 13-15  
'Purpurea Plena Elegans' 1899 2,5-3 täidis punakasroosa   5-6  
'Rouge Cardinal' 1968 2 6 tumepunane pruun 10-15  
'Victoria' 1870 2,5 6 lilla kollakasroosa 10-15  
'Wille de Lyon' 1899 2,5 6 punane kollakasroosa 10-15  
'Yaiichi' 1,8-2,0 6 sinine pruun tolmukaniit kollane 10-15

Väikeseõielistest liikidest soovitame kasvatada:

sordi nimi kasvu- kõrgus m keskmine õielehtede arv õielehtede värv tolmukate värv õie läbimõõt cm sügisene lõikus
Cl.alpina 2-3 4 sinililla kollane 3-5 mitte lõigata
Cl.alpina var. sibirica 3-4 4 valge kollane 3-5 mitte lõigata
Cl. fusca  2 4 mustjaslilla pruun 1,5-2 lõigata
Cl. fargesii 2-3 5-6 valge valge 1-2 lõigata
Cl. integrifolia 1,2-2 4 sinine-punana kollane 3-5 lõigata
Cl.recta 1-1,5 4 valge valge 1-1,5 lõigata
Cl.recta mandshurica 1,5-2 4 valge valge 2-3 lõigata
Cl.tangutica 3 4 kollane kollane 2-4 mitte lõigata
Cl. viorna 3 4 roosakaspunane   2-3 lõigata