Viinapuude kasvatusega on Roogoja talus tegeletud juba alates 1954-ndast aastast, kui Krimmis sõjaväes olles saatis Uno Kivistik oma kodutallu viis viinapuu istikut. Sellest ajast saadik on talu territooriumil kasvatatud viinapuid nii seinaäärtes, kui ka kütteta ja küttega kasvuhoonetes. Roogoja talu põldudele ehitatud J.Lauristini nimelise kolhoosi aiandis oli isegi viinamarja tootmise plaan 200 kg aastas.
Hetkel on Roogoja talus katsetuses üle 100 erineva viinamarjasordi. Meie eesmärk ei ole omada suurt sortimenti, vaid välja selgitada meie kliimatingimustele sobivad viinapuud. Samuti on meil saadaval viinapuuistikud kevadest sügiseni.
Eestis on perspektiivne kasvatada varaseid viinapuusorte küttega kasvuhoonetes,
kütteta kile-ja klaaskasvuhoonetes,
soojades majade seinaäärtes
ning Lõuna-Eestis ka avamaal.
Viinamarjakasvataja meelespea.
Viinapuu kultuursordi istutuskohaks sobib kütteta klaas-või kilekasvuhoone põhjapoolne seinaäär, väga varastele sortidele ka avamaal päikesepaisteline tuuleta ja soe seinaäär .
Mullastiku suhtes on viinapuu vähenõudlik. Taimede istutuskaugus seinast peaks olema vähemalt 0,3 m , vahekaugus taimede vahel 1-1,5 m. Üks viinapuu vajab minimaalselt 1-2 m2 kasvupinda.
Sobivaim istutusaeg on mai - juuni. Kottides olevaid taimi vôib istutada igal ajal.
Istutusauk tuleb kaevata 50x50x50 cm. Istutusaugu pôhja panna head kompostmulda vôi kôdusônnikut. Taimed istutada koos mullapalliga (noor juur on habras) 5-8 cm sügavamale nii, et 1-2 punga jääks mulla alla. Esimesel kasvuaastal ei ole soovitav tugevasti väetada. Soodustamaks võrse valmimist tuleb augusti alguses kärpida väädi latv (10-15cm).
Katmine ja talvitamine
Maalehega koostöös valminud video viinapuude talvitamisest leiate siit.
Viinapuude katmise õpetuse leiab ka Nurgakivi saates, mis oli eetris 13. 11.2010 (11 osa 2 hooaeg)
Oktoobris, mõni nädal peale tugevamaid öökülmi, mis võttis viinapuude lehed, tuleb teha tagasilõikus. Lõikuse viise on palju erinevaid, aga algajale aednikule soovitame kõige lihtsamat.
Praktikas:
Ühele viinapuule peaks jääma 3-4 hästi puitunud 1,5-2 meetrist vääti. Nendelt väätidelt tulevad külgharud lõigata tagasi peale esimest punga. Puitumist on kerge ära tunda, katsudes palja käega vääte. Puitumata väädid tunduvad külmad, puitunud aga soojad. Igal sügisel võivad jääda järgi samad väädid.
Talvitumiseks jäetud väädid painutada maapinnale
ja katta kuuseokste, mulla, kuiva turba või puulehtedega.
Peale asetada kile vôi tôrvapapp. Esimeseks kasvuaastaks võib viinapuu istutada ka suuremasse potti ja talvitada ta keldris. Seejärel istutada õigesse kohta.
Kevadel maa sulades eemaldada taimelt kate ja toestada. Viinapuu noored võrsed on külmaõrnad,
seepärast katta nad öökülma ohu puhul kattelooriga.
Vältige kevadist vanade varte lõikamist. Viinapuu tuleks kujundada nii, et talle jääks 3-5 põhivääti.
Kolmandal kasvuaastal on oodata esimest saaki. Kui marjakobarad on ilmunud nähtavale, tuleb murdmisega eemaldada viljakandvate võrsete ladvad, jättes 1-2 lehte peale viljakobarat. Samuti eemaldada kõik peened ja viljatud võrsed. Murdmist tuleb korrata suve jooksul.
Sortide 'Madeleine Angevine' ja 'Guna' õisikuid on soovitav väiksemates kasvuhoonetes õitsemise ajal raputada. Nii tolmnevad nad paremini ning saak tuleb ilusam. Saak hakkab valmima olenevalt aastast ja sordist augusti algusest. Viinapuu põõsas tuleks hoida kobarate ümbruses võimalikult hõre, kuna tihedas lehestikus tuleb kergemini marjadele hallitus. Viinamarjakobarad saavutavad küpsuse alles 2-3 nädala pärast peale värvumist. Hilisemad sordid valmivad septembri lõpus ja ka oktoobris.
Nende vilju saab süüa ka peale lehtede langemist oktoobris -novembris.
Fotod viinapuu sortidest leiate Viinamarja galeriist
Viinapuude sordikirjeldused
'Kuzminski sini' ehk 'CGL 2-05-43' Kobar tihe, marjad suhteliselt väiksed, ümmargused vahakirme ja tumepunase mahlaga. Marjad õhukese väliskesta ja hea magusa maitsega. Võrsed valmivad hästi, igal aastal saagikas. Sobib kasvatamiseks õues sooja seina ääres või kütteta kile- või klaaskasvuhoones.
' GUNA' Kobar silindriline. Marjad suured, ümmargused, punased, tugeva väliskestaga ja sültja sisuga. Seemned suured. Marjad magusad, kerge maasika maitsega. Võrsed valmivad hästi. Vanem põõsas talub kuni –30 C. Sobib kasvatamiseks kütteta kile- või klaaskasvuhoones, Kesk- ja Lõuna-Eestis ka õues sooja seina ääres .
' MADELEINE ANGEVINE' Kobar ovaalne kuni ümmargune, marjad ümarovaalsed , kollakasrohelised, õhukese väliskestaga , magusad. Väiksemas kasvuhoones vajab õitsemise ajal kobarate raputamist. Sobib kasvatamiseks kütteta kile- või klaaskasvuhoones, Kesk- ja Lõuna-Eestis ka õues sooja seina ääres .
' ZILGA' Marjad väikesevõitu, ümmargused , sinised, veidi sültja sisuga magushapud. Kobar on ümar, tihe.Võrsed valmivad hästi. Vanemad põõsad taluvad külma –40 C. Sobib kasvatamiseks õues sooja seina ääres ja kütteta kile- või klaaskasvuhoones.
' LÄTI 2-6' Marjad ümmargused, rohekaskollased, mahlased, hõredas kobaras, magushapud. Põõsas tihe. Sobib kasvatamiseks kütteta kile- või klaaskasvuhoones, Kesk- ja Lõuna-Eestis ka õues sooja seina ääres.
' MALINGRE SEEMIK ' Marjad rohelised, ümmargused , magusad ja paiknevad hõredavõitu kobarates. Sobib kasvatamiseks kütteta kile- või klaaskasvuhoones, Kesk- ja Lõuna-Eestis ka õues sooja seina ääres.
'RUSSKAJA KORINKA' Marjad on kollakasrohelised, ümmargused ja paiknevad hõredates kobarates, suhteliselt väikesed ja ilma seemneteta. Saak on väiksevõitu ja võrsed valmivad halvasti. Talub kuni –26 C. Sobib kasvatamiseks kütteta kile- või klaaskasvuhoones, Kesk- ja Lõuna-Eestis ka õues sooja seina ääres .
'SUKRIBE' Marjad on üsna suured, ümmargused, kollakasrohelised, tuhmi elastse kestaga, sültjad, iseäraliku maitsega. Seemned on suured. Sort on suuresaagiline ja üsna hästi valmivate võrsetega. Talub külma kuni –25 C.
'JALTA 343' Marjad on ümmargused, kollakasrohelised, mahlased, kergesti puruneva õhukese väliskestaga. Kobar on kooniline, veidi rippuvate harudega.
'TRIUMPH' Marjad on suhteliselt väiksevõitu, ümmargused, rohekaskollased, väga mahlased, õhukese väliskestaga. Teiste hulgas esineb üksikuid viljastamata seemneteta väiksemaid marju. Sort on suhteliselt saagikas ja vajab vähest hooldust.
'Alfa' ('LÄTI 1') Marjad on tumesinised ja tihedas kobaras. Marja sisu on veidi sültjas ja hapu. Põõsas on tugeva kasvuga ja talub hästi pakast. Sobib seinte ja müüride haljastamiseks.
'KRASSAVETS' Marjad on üsna suured, punakaspruunid, tugeva väliskestaga. Maitselt on hapukasmagusad, kuid valmimiseks tahavad rohkem sooja. Kobarad on koonilised. Põõsas on suuresaagiline ja tugeva kasvuga. Sobib kasvatamiseks kütteta kile- või klaaskasvuhoones.
Tagasi avalehele