JUMALIK FLUIDUM


Tegelased:

Änton Luukas - 82 pensionär, 2- grupi invaliid, töökangelane, korteriühistu esimees
Sigrid (Äntoni naine) -  esimene. 80, pensionär; teine 19- aastane tütarlaps
Kabriolett (vabakutseline luuletaja) - 30. 
Kuldkalake versus Kuldkalakese vaim - Ülbe, ennasttäis kraade.
Meespolitseinik Dmitri - 27, vene rahvusest, eesti keelt kangutav politseiseersant.
Naispolitseinik Eeva - 25, alamastme politseinik, Dmitri armuke
Parameedik - 32, alkohoolik
Punamütsike - Näide kasvatamatust ja ninatargast väänkaelast. Võib-olla kuni 40.
Vanaema -  Nagu vanaemad ikka
Eedeni aednik - Mutant
Muruniiduk - Soovitavalt elektriline ja keskkonnasõbralik

Tegevuskohad: Paneelmaja Tartus; Pensionäride põrgu; Plikade põrgu.

1 VAATUS
1. Pilt

Sigrid - Sa kujuta ette! Sel puskaripruulijal on jultumust mulle trepikojas vastu tulla ja irvitada, et ta on nii kõva joodik, et tema käes olevat käitegu minusugune vanamuttki ilusaks napsutada. No on vastik mehetükk ilma loodud!

Änton - Ma ei ole terve elu jooksul näinud meest, kes sulle meelepärane oleks!

Sigrid - Sina pole näinud… Juba see, et ta paneelmajas niisugust porduelu elab, on lubamatu. Vaata kui  kirjutan konstaablile kaebekirja. Vaatame kas ta siis naerab ka oma lollakat naeru. Endal kaks esihammast puudu! Ja vaata mis inimesed sealt läbi käivad, need ju puhta kriminaalid. Ja mis naised seal ööde kaupa käratsevad - Änton - need on litsid mis litsid. Kas ma sellise ümbruse olen ära teeninud. Mind õpetasid vanemad omal ajal tagumiku asemel käte ja peaga tööd tegema. Kui ma sind sellisena ei rahulda, siis…

Änton - Loomulikult on su käed tagumikuga võrreldes korras, mis korras. Aga, mis pagan sulle sisse on läinud? Pea mokk maas, vanamoor ja mõtle - kuidas saab kuuekümne aastane naine oma väljaveninud rindade ja tagumikuga midagi muud peale oma fantaasia rahuldada. Ma ei tõsta ennastki esile - milleks? Me oleme vananenud! Meie asi on noored rahule jätta!

Sigrid - Kuidas sa võid niimoodi mõelda. Sa pead olema oma lastele teejuhiks ja näpuga järjevedajaks, et neist korralikud inimesed kasvaksid! Mõtle Anne ja Martini peale - kas neile otsa vaadates ei meenu sulle, et kunagi armastasid mind hullupööra?

Änton - (Tõuseb ja võtab naiselt õlgadest) Meie lapsed on täiskasvanud inimesed! Mul pole midagi vaja meenutada - armastan sind täpselt niisamapalju, kui kuuskümmend aastat tagasi.

Sigrid - (naerab) Ja hoolimata mu tagumikust ja rindadest?

Änton - (Surub naise enda vastu) Hingest oled sa sama ilus nagu sel päeval, kui me kuuskümmend kaks aastat tagasi dzhässiklubis kohtusime. Ainult palun, Sikikene - ära võta läinud aastaid ometi nii surmtõsiselt. Meilegi on elul enne surma veel mõndagi pakkuda!

Sigrid - Jah, nii see on. Ja tõepoolest - anna andeks, et ma ennist nii tõre olin - tegelikult, vanamees, pean tunnistama, et sina oled tõepoolest mu elu supermees olnud ja sind mitte armastada on ilmvõimatu! (Koputus uksele, ukse vahelt pistab nina sisse Kabriolett)

Kabriolett - Tere papi-mammi! Mul on täna pisut vilets enesetunne ja jätsin raamatukokku minemata. Aga turuhoones käisin ära ja tõin teile need lubatud kaks kilo räime…

Sigrid - No küll sina Kabrioletikene oled ikka hea poiss! Ega tänapäeval teist sinusugust kullatükki leia, kes niisama heast südamest vanainimesele appi tuleb!

Kabriolett - (Siseneb ja annab räimed Sigridile) Oh mis sa ajad, Sigridi-tädi. Mul endal ju ka vanaema. Ei ole see vähene abi, mida te teinekord palute, mulle üldse koormaks.

Änton - Me olema juba teist aastat naabrid ja ma olen ikka tahtnud küsida, et mis nimi see Kabriolett niisugune on? Ma pole sellist varem kuulnud, aga mis mina üldse tean - see nagunii väljamaalt päri.

Kabriolett - Oh ega see mu pärisnimi olegi. Sõbrad hakkasid mind kunagi sedamoodi kutsuma ja noh… see tähendab asja, millel aeg-ajalt katus pealt ära sõidab.

Sigrid - Ega nimi meest riku!

Kabriolett - Ega jah! Tead Sigridi-tädi. Ema saatis mulle pakiga igasugu tühja-tähja. Mõtleb vist, et mul siin millestki puudus. (Võtab taskust paki) Siin on head kõrge sääraga villased sokid. Mäletan, kord ütlesite, et teile tegevat muret jalgade verevarustus, mille tagajärjel varbad alalõpmata külmetavad…

Sigrid - (Pühib väriseva käega pisara) Mis sa nüüd lapsekene, ma ei saa sinult seda vastu võtta. Pinsipäevani veel kaks nädalat, kahe kuu elekter tuleb veel maksta ja…

Kabriolett - (naerab) Mis sa nüüd, Sigridi-tädi. Mingit raha ei taha ma sinu käest. Ma mõtlesin seda ikka nagu kingitust!

Sigrid - (jahmunult) Kingitust!? Oi pojake, talv on külm - sulle kulub soe pesu eneselegi marjaks ära!

Kabriolett - Ei ole mul kingigi, mis nende paksude sokkidega jalga mahuksid. Võta võta, Sigridi-tädi. Ja kui ise ei soovi, anna Äntonile - talgi siis natuke soojem poes käija! (paneb paki lauale) Aga pean nüüd lippama - mul vaim peal ja patt oleks seda niisama asja eest teist taga raisku lasta.(ära)

Änton - Sa naine oled ikka ka paras mühakas. Hea luuletajapoiss, aitab niisama südamest, endal vaim peal… ja sina… sina ei mõistnud äitähhki öelda.

Sigrid - (pühib silmi) Küll on hea poiss! No küll on hea poiss! Samal ajal kui kõik tema eakaaslased tapavad ja vägistavad ja on silmini narkootikume täis… No vaata neid politseisaateid mis nad seal teevad. Eelmisel nädalal oli üks jälle Ida-Virumaal oma ema labidaga neljaks löönud. Ja siis tuleb keegi nagu selgest taevast ja toob sulle… sokid.

Änton - Jah, niisugune see elu kord juba on. Ei lõpe tõprad ilmast, ei lõpe head inimesed… Kuule, peab need räimed ära puhastama - keskküttega korter, lähevad veel muidu käest!

Sigrid - (läheb kööki, harutab räimed paberi seest välja ja valab kaussi) Änton, sa tuled ka vahest appi seda kribu rookima. Ja võta teleka pealt mu prillid kaasa, ega seda puru palja silmaga näegi!

Änton - (järgneb naisele) Ma ju ütlesin sulle, et võtaks parem ühe latika. Puhastada parem ja ikka näed ka kui suhu pistad. Mis see kuradi räim väärt on - korra juba läbi külmutatud teine, maitseb nagu saepuru. (istuvad ja puhastavad kala)

Sigrid - Siis oleksid pidanud elu jooksul pinsi korralikult välja teenima. Selle rahvapinsiga on hea, kui saepurugi saad.

Änton - Kurask. Ma panin kogemata kaugeltnägemise prillid ette. See on tõeline nuhtlus, kui nad mõlemad ühesuguste vehmritega on. (läheb prillide järele) Aga nendel mis kiiktooli alla jäid, olid klaasid natuke nõrgad. (Naaseb) Näed, kohe teine asi ja - ega olegi räime kohta veel kõige viletsam.

Sigrid - Noh, suurem maksab kaheksa krooni kilo. See ainult kuus. (võtab ühe räime kätte ja tõstab silmade ette) Kuule Änton, sa vaata oma silmaga ka! See kalaraibe on ju jumala halvaks läinud ja täiesti vale värvigi juurde võtnud.

Änton - (paneb nina vastu kala) Vana kurat, see ju täiesti kollaseks tõmmanud jah. Ma ütlen sulle, et siin riigis elab pensionäri turjal iga pasatski. Kui muidu ei saa varastada, siis teevad seda poole sendi kaupa. (nuusutab) Lõhn muidu nagu kalal ikka… ah ei tea, küll ta marinaadi sees õige värvi tagasi võtab!

Kuldkalake - Head inimesed! Ärge tehke mulle liiga, ärge pange mind marinaadi!

Änton - (vaatab Sigridile jahmunult otsa) Mis sa vanamutt lobised!

Sigrid - Ma pole midagi öelnud. Mis sa ise lobised, vanatoi! (kuldkalake sipleb end Äntoni käest vabaks ja kukub lauale)

Änton - Kuule Siki. See pole üldse külmutatud räim. See kollane tõbras elab veel!

Sigrid - Ah mis sa ajad segast, kus sa oled enne näinud, et turuhoone räimel hing veel sees oleks.

Kuldkalake - Ma pole mingi turuhoone räim, kas te ometi ei mõista! Ma olen kuldkalake. Kuldkalake, kel on viimasel ajal neetult viltu vedanud! (Änton ja Sigrid lähendavad pilgu kalakesele)

Sigrid - (kogeleb) Nüüd olen ma vanadusest segi läinud! See räim kõneleb tõepoolest!

Kuldkalake - (vihastub) Sa oled ise räim, sõge vanamoor!

Sigrid - (segaduses) Ma olen sinu eest maksnud. Ma maksin kuus krooni kilo eest ja see, et sa seal hulgas olid, on juba sinu enda mure! Pole sind tegelikult olemaski ja ma kujutan seda kõike endale praegu ette. (tõstab noa)

Kuldkalake - Pea, pea! Ma võin sinuga äri teha kui mõistlik oled. Pea kinni, inimene - ma võin täita ühe su võimatumanagi näiva salasoovi ainuüksi selle eest, et mind tagasi vette laseksid!

Sigrid - (naerab) Kuidas sa saad mu soove täita kui sind olemaski pole. Narritad vanainimest! Näiteks kuidasmoodi sa täidaksid mu soovi saada jälle 19-seks plikatirtsuks. Kuidas? Kui sind olemaski pole? Kas sa pead mind lolliks või - mitte keegi ei suudaks seda! Olgu ta siis olemas või ärgu olgu!

(Kõik mattub äkitselt pilkasesse pimedusse, mida läbivad teravad valgussähvakud. Kui ruum taas valgeneb, seisab Äntoni kõrval imekena 19- aastane Sigrid. Naine on üllatusest keeletu ja vaatab segaduses oma käsi, jalgu)

Änton - (ahhetab) Jumalukene, jumalukene!

Sigrid - (tormab laua juurde) Oi kala, sa ei vassinudki! Sa oled tõepoolest kuldkalake! Jumal kui võrratult ma end tunnen! Ma lausa põlen, mu sisemus on kuum nagu… Jessas, missugune tunne on olla taas mitte korbatunud! Kala, kalake kallis, aita mind ainult natuke veel ja tee mulle…

Kuldkalake - (katkestab lõõtsutades) Ei! Olen sellest turuhoone külmast jõuetu!  Trikkide peale mul enam jaksu pole. Mina täitsin sinu soovi, ja nüüd, kaunis neid - täida sina oma lubadus ja päästa mind vabaks!

Änton - (haarab kala enda kätte) Kala, kala - kui sa tegid seda Sigridiga, pead seda ka minuga tegema. Palun! Ma ei saa ju olla imekauni haldja korbatanud pensionärist mees…

Sigrid - (Haarab samuti kalast kinni, sikutavad kumbki enda suunas) Iga korralik kuldkalake annab vähemalt kolm soovi! Kui sa Äntonit elavate kirja tagasi tuua ei jõua, äkki teed siis midagi lihtsamat, mul oleks tipake pesu vaja…

Kuldkalake - (ahastavalt) Eiiii…

Sigrid - See sinu lahtipäästmine, kala, on veel küsimärgi all! Kui ma kohe siin ühte täispuidust kena kummutit ei näe, lähed otsemaid äädikasse. Ja puhtasse äädikasse, ütlen ma sulle, sa täikrae!

Änton - Palun halasta, kala. Lase meil Sigridiga seda elu uuesti alustada! (kala läheb pooleks. Sigrid ja Änton prantsatavad teine-teises suunas põrandale)

Sigrid - Pooleks läks…

Änton - Läks jah… (vaatavad üksteisele rumalate nägudega otsa)

Sigrid - Sa kuradi tolgus. Sa lõhkusid kala ära!

Änton - No kuda mina teda lõhkusin.

Sigrid - Sa vana risu, ei kujuta ettegi, mida kõike me tema käest oleksime välja pressida võinud! Sa võtsid ta lihtsalt kätte ja tõmbasid pooleks!

Änton - Sikikene! Mis sa kullake nurised. Sa ainult vaata ennast - oled nagu muinasjutuprintsess.

Sigrid - Siki, vot Siki ma sulle nüüd küll enam pole. Päh - milline nõme hüüdnimi!

Änton - See oli sinu ilusaim päev… ja minu kurveim. Mina ei saanud ju mitte midagi.

Sigrid - (võtab laualt villased sokid) No kuidas ei saanud! Kabrioleti sokid jäävad nüüd igal juhul sinule. (Tuppa tormab Kabriolett)

Kabriolett - Kuulsin teie juurest mingit mürinat. Kas juhtus midagi… (jääb Sigridit põrnitsema…)

Änton - Sigrid tõmbas kuldkala pooleks...

Sigrid - (Katkestab) Änton ajas oma silmatilgad ümber.

Kabriolett - (Vaatab ainiti Sigridit ja langeb tema ette põlvili. Katus sõidab aeglaselt ta pea kohalt minema) Te imekaunis haldjas. Taevas - kui kaunis te olete! Teist ja ainult teist olen ma loonud kõik omad värsid ja teist just teist olen ma kirjutanud oma raamatud. Oo jumalik fluidum mul polnud õrnemat aimugi, et olete võimeline eksisteerima liha ja vere kujul. Eluaeg tahan ma teile järgneda, mu muusa, tahan saada joonuks te jalajälgedesse korjunud vihmaveest ja olla te ees varjuks, et päike te jumalikku kahvatust ei reostaks...

Sigrid - (Äntonile) Nägid nüüd!

Änton -  Mida ma nägin?

Sigrid - (sosinal) Tal sõitiski katus pea kohalt minema. Ja Fluidum, fluidum ta ütles! Ma ei tea küll mis ta selle all mõtles, aga igatahes… igatahes oli see erutav… 

Kabriolett - Loomise valgus on teie peale paistnud. Kogu floora ja fauna
harmoonia on talletatud teie silmades. Tahan järgneda teie kannul igavikku ja
suudelda maapinda kohtades, kus teie ürgtõest tulvil pilk seda ka iganes ei
puutuks.

Änton - Kuule poiss, lõpeta ära. Sigrid on siiski minu naine ja ma ei
luba oma elamises niisugusi kiimalisusi. Tädi Sigrid pead sa talle ütlema. Kas
sind kodus pole õpetatud vanemate inimeste vastu lugupidamist üles näitama?

Kabriolett - (Sigridile) Ma kaitsen teid, mu hommikuvalgus, iga teie peale
langeva vihmapiisa eest! (Äntonile sisistades ja kätega silmade ees vehkides)
Mine ära, ära rüveta Sigridi pilku oma koleda väljanägemisega. Sa oled vana ja
hirmus. Mine ära, vabasta endast see korter. Sa oled koletis. Siin pole sulle
kohta! Selles maailmas pole sulle kohta! (Tõrjub surmani hirmunud Äntoni
välisuksest välja)

Kabriolett - (laulab)

Ei päästa ortodoksi kirik
Ei leevenda koraan
Meil tarvis messiast aga sellest
Tuleneb moraal

Et parem mitte otsida
Neist jumalus on kes
Kas Jahve, Benny Hill või
Hoopistükkis Rudolf Hess

Me tarvitseme messiast
Kes sisult oleks naine
Ta ilusam on tal on mitu
korda parem paine

(Sigridile) Sa peitsid end vana naise sees, Messias. Aga ma tundsin siin varemalt viibides teie lähedust. Tundsin. Anna andeks, et ei suutnud oma luuletajavaistuga vaadata läbi te korbatanud maskeeringu. (tormavad üksteise embusesse, suudlevad ja kukuvad kirest pimestatuna põrandale)

EESRIIE

1 VAATUS
2. pilt

(Sigrid ja Kabriolett on voodis. Juuksed on sassis, riided osaliselt seljast
rebitud)

Kabriolett - Ma ei või, ma ei tohi tulla teie ligidale oma loomalike
instinktidega. Ma ei või rüvetada oma elu mõtet juba eos...

Sigrid (iharalt) - Mu keha... fluidum...on juba nelikümmend aastat rüvetamata.

Kabriolett - (õhkab) Loomise valgus...

Sigrid - Äntoniga pole ma isegi neljakümnevatise pirni valgust näinud. Kohe
tuled kustu ja tekk üle pea. (rebib end vastu Kabrioletti) Tule kallis, tule,
süüta mu floora ja fauna, tule, tule kohe ja pane nad põlema!

Kabriolett - (Päästab end Sigridist lahti, jookseb toanurka ja kükitab hirmunult maha. Katus sõidab)  Ei, Püha Neitsi pigem suren, pigem loobun elust, aga jumalikkuse vastu mina kätt tõsta ei või. Ei või! Kuidas saaksin ma ligineda teile, Jumalikule Fluidumile, Maailma Päästjale, kuidas võiksin ma enese rahuldamiseks kasutada kedagi nii puhast ja ülevat kui teie?

Sigrid - (Kriisates ja tähele panemata korduvaid koputusi välisuksele) Möku. Sa igavene möku. Mida sa minuga teed - ma pole kaheksakümne aasta
jooksul näinud sellist mökut nagu sina. Kao uksest välja, mine sinnasamma kohta kuhu sa Äntoni saatsid... lontrus selline. (Tuppa astuvad politseinikud Eeva ja Dmitri ning Änton. Toasolijad ei pane seda tähelegi) Haldjas, fluidum, loomisevalgus! Pista nad kõik endale persse, möku ja tule ole üks kordki elu jooksul mees. Tule ja võta mind nii et see loomisevalgus mu silmade ees sädemeid peksaks! Kurat võtaks! Ära istu seal nurgas nagu…

Politseinik Eeva - (Katkestab, ebamugavalt) Ee-e. Hm! Vabandage. Hm! Meil on vähe aega! Palun hetkeks tähelepanu ja koostöövalmidust tekkinud probleem kiiresti lahendada.

Sigrid - (hüppab püsti) Oihh! Politsei! Oi ma ei märganud, et te… Vabandage, mul on tuba korrast ära. Mis probleem… Ei ole probleemi…ei ole siin mingit probleemi.

Politseinik Eeva - See vanahärra väidab, et te mõlemad olite ta väevõimuga oma koduuksest välja tänavale heitnud. Kas oma vanaisaga niimoodi käituda on teie meelest ilus.

Sigrid - Ta on mu mees.

Politseinik Dmitri - (Äntonile) Mhmm! Teil on väga noor ja kaunis abikaasa. Kas teil on raha?

Politseinik Eeva - Seersant Dmitri küsis sellega, et olete te juhtumisi varakas?

Änton - Kui rahvapinssi saab nimetada varanduseks, siis olen küll.

Politseinik Dmitri - (Kabrioletile) Noormees, kas saame tuttavaks?

Politseinik Eeva - Sellega küsis seersant kas te ei tahaks ennast tutvustada.

Kabriolett - (hüppab püsti) Jah! Ma olen luuletaja. Ma olen loomisevalguse valvur!

Politseinik Eeva - Teilt ei päritud, kellena te töötate! Teilt küsiti nime.

Kabriolett - Orjal ei ole nime. Ainult orja peremehel saab olla. Jumalik
Fluidum! (viskub põlvili voodi ette. Kostub kuldkala hääl, mida kuuleb ainult
Änton. Ülejäänud arutavad midagi märkamata edasi)

Kuldkalakese vaim - Ma täitsin oma lubaduse, aga teie tapsite mu. Kuriteole saab järgneda ainult karistus. (Änton otsib kõnelejat silmadega) Ära keeruta, vanamees! Ma olen teie poolt tapetud kala vaim ja peale sinu ei kuule mind hetkel keegi.

Änton - Anna mulle palun andeks, kala.

Kuldkalakese vaim - Mis hea pärast? Kas sellepärast, et oled ahnepäitsist saamahimuline pensionär ja sinusuguseid on terve maailm täis. Oo, ei - sina ja Sigrid, te täitumatuse kehastused - te peate saama oma väljateenitud palga. Ja jumal ise näeb, et see saab ränk olema!

Änton - Me oleme lihtsalt vanad ja rumalad ka juba - kala, palun ära tapa meid?

Kuldkalakese vaim - Ei tapagi! See poleks mingi karistus. Mul on teie jaoks varuks midagi palju sisukamat. (kostab kala võigast lahkumisnaeru)

Änton - Sisukamat?

Politseinik Dmitri - Kodanik luuletaja, ma hoiatan teid. Kui te jätkate juurdluse takistamist pean teid ära arreteerima ja teile kõik õigused ette lugema... Ja ma saan teha väga lühidalt, sest teil neid polegi!

Kabriolett - (Katus sõidab) Teie, teie ... mida teate teie õigusest. Kas tahate oma kumminuiade ja püstolitega jumaluse enese vastu astuda. See naine siin on mütoloogiline universumi alustugi, teie rumalate ja madalate raipesööjate esiema. Mis õigustest te räägite, kui te kahe peale kokku ei kujuta endist rohkemat kui sadat neljakümmet kilo orgaanilist väetist. Mulda, sõnnikut, roed!

Politseinik Dmitri - (Politseinik Eevale) Eva, mis ta ütles. Keeleeksamil niisugust asja ei räägitud.

Politseinik Eeva - Skazal sto tõ gavno, Dmitri!

Politseinik Dmitri - (rusikaid viibutades) Ma talle näitan kuidas ametivõime mõnitada. Ma talle alles näitan kuidas politseile pask peab ütlema!

Sigrid - Ärge tehke talle liiga. Ta on intelligentne noormees! Ta võtab oma sõnad tagasi ja…

Kabriolett - Sõnnik, mustus, roe, millest tema rumaluse tõttu ei suuda võrsuda väiksemgi rohulible. Politseimärgiga ainurakne. Koosneks Su aju kasvõi kahekümne viiest elujõulisest rakust, oleksid praegu Jumaliku Fluidumi ees käpuli, lakuksid tema susse, et andestust ja lunastust leida.
(Politseinik Dmitri tormab luuletajale kallale, Sigrid paneb talle jala taha. Mees kukub. Jahmatusest üle saanud Politseinik Eeva karjatab ebainimlikult, tõmbab vöölt püstoli ning tulistab umbropsu mitu korda Kabrioleti suunas. Politseinik Dmitri toibub esimese lasu peale, hüppab püsti, saab tabamuse otsaette ja kukub taas)

Politseinik Eeva - Hoiatuslask! (tulistab lakke. Laest kukub kroonlühter ja tabab teda pähe. Kukub)

Änton - (kogeleb) Mõrv…

Sigrid - (läheb Politseinik Dmitri juurde) Kuul läks puhtalt läbi. Vähemalt ei tule põletikku...

Änton - Jumalukene! Nüüd pannakse meid kõiki vangi...

Politseinik Eeva - (tõuseb) Kes mind lõi? Mis hoop mind tabas… Heheheee! See mõjus joovastavalt. Ma tunnen end korraga imekenasti. (Põlvitab Sigridi ette) See olite teie, kes mulle selle õnnetunde andis! Nüüd ma saan aru, et oletegi lunastaja, et te oletegi Messias! (Märkab Dmitrit lamamas) Dmitri, Dmitri, mis sinuga ometi on?

Änton - (Paanikas) Mis on, mis on! Ise lasid tal ajud välja ja nüüd küsid mis on!

Politseinik Eeva - Kuidas - mina… mina lasin Dmitri pea sodiks?

Kabriolett - Niisama lasidki, võtsid selle püstoli kätte ja… kõmmmm!

Politseinik Eeva - Oh issand! Oh issand, mulle meenub! Ma ei tahtnud seda… see oli tööõnnetus… ma ei tahtnud seda! (viskub Dmitri ette põlvili) Dmitri, anna mulle andeks, anna andeks… miks see küll niimoodi pidi minema? Mis minust nüüd saab? Ma kannan ju sinu last, relvavend…

Politseinik Dmitri - (avab silmad ja tõuseb) Kus ma olen... mida see tähendab (põrnitseb hardunult Sigridit..) Jumalik Fluidum!

Sigrid - Ma ju ütlesin, et põletikku ei tule.

Politseinik Eeva - Dmitri! Dmitrjuhha, sa oled elus, elus!

Änton - Kuidas see võimalik on? Kuul tabas teda täpselt otsaette. Tal peab olema ajusurm.

Kabriolett - Ahhaaa! Imetegu! Tädi Sigrid tegi ta terveks. Meie Messias pani surnud mehe uuesti jalgadele - ise nägite! Kas veel keegi kahtleb meie messiase tõelisuses?

Änton - (Endamisi) Aga äkki kala eksib. Ehk on Sigrid siiski Jumalik Fluidum. (kostub Kuldkala võigast naeru)

Kuldkalakese vaim - Ka linaluuusse täis filipiinlase taguots kiirgab enesest
rohkem fluidumit kui see inimeseks kehastunud mollusk. Kättemaksutund on    lähedal. Lä-he-dal! (lahkumisnaer)

Politseinik Dmitri - Mis te vahite? Politseid pole näinud või?

Änton - (kogeleb) Teie paarimees… naine, tulistas teile kogemata otsaette. Me arvasime, et olete surnud, me arvasime, et te ei tohiks praegu kuidagimoodi jalgadel seista, kui teil ajud…

Politseinik Dmitri - (Häbelikult, auku otsaees sõrmega katsudes) See on lihahaav, paneme joodi peale ja kõik… Minuga on nii, nojah, et mul pole selle koha peal kunagi ajusid olnud…

Änton - Ja nii ongi, et teil polegi ajusid…

Politseinik Dmitri - Mul ei ole keskharidust ka. Kas ma olen sellepärast teist halvem inimene.

Politseinik Eeva - Ei ole Dmitri, ei ole halvem inimene!

Politseinik Dmitri - (solvunult) Ja peale selle on mul hästi arenenud seljaaju. Ma tunnen külma ja sooja… ma higistan… Doktor ütles, et ma olen täpselt nagu teiegi.

Kabriolett - Muidugi, vapper politseinik, muidugi oled sa nagu meie! Aga jüngrid, mis me siin arutame! Me oleme leidnud Messiase, me oleme siin teada saanud ülima tõe ja nüüd on meie püha kohus kõndida majast majasse, talust talusse, inimesest inimesesse ja viia meile teadaolev rõõmusõnum igasse südamesse selle maailma peal...

Änton - Mina küll ei jõua nii palju kõndida.

Kabriolett - See on sinu kohus, jünger.

Änton - Ma olen pensionär. Mul on jalad haiged.

Kabriolett - Lunastaja eest pead minema kasvõi käpuli!

Änton - Ta pole mingi Lunastaja. Ta on minu naine.

Politseinik Eeva - Teate, aga äkki on Änton Luukas ketser!

Politseinik Dmitri - On jah… (sügab kukalt) Mis see ketser on?

Änton - Ma olen teise grupi invaliid.

Kabriolett - Ketser oled. (teistele) Mis on ketseri palk?

Politseinik Eeva - Ärme lubame tal õhtul televiisorit vaadata, laseme ta südamerohud vetsust alla... astume prillid puruks?

Politseinik Dmitri - No kui ta ketser on… lööme ta neljaks... labidaga!

Kabriolett - Ei, Messias ei kiidaks niisugusi tooreid verevalamisi heaks. Peab olema humaansem lahendus - olgu tema kuritegu pealegi nii raske kui on. Meie ülesandeks on Jumaliku Fluidumi kaitsmine, hoidmine ja propageerimine. Ja peame selle juures jääma inimesteks. Inimesteks! Minu ettepanek on, et ... et paneme ta põlema!

Koos - Tuleriit, tuleriit! (Võtavad Äntoni kinni)

Sigrid - (kaastundlikult) Aga siis saab Änton ju surma?

Kabriolett - Nojah.

Sigrid - Ei… ma ei tea… Nii halb Änton ka pole… Ma olen temaga harjunud, pika elu koos elanud. Mis ma lastele ütlen… et aitasin nende isale tuld otsa panna… Ei… niimoodi ma vist pole nõus.

Kabriolett - No mis isa temast lastele on. Jumalavallatu, moraalilage! Lapsed mõistavad. Te ei ole enam ainult nende ema. Te olete nüüd kogu maailma ema. Lapsed on targad ja teavad mis hea on. Tädi Sigrid… vaadake - nad on teile veel tänulikudki.

Sigrid - On või?

Änton - Siki, kallis… kuula oma südametunnistust, mitte seda hullu… Sa armastad mind… Sa ei või teha ülekohut sellele, kellest tõeliselt hoolid?

Politseinik Eeva - Sa ei armasta teda ju ometi tõeliselt, ega ju?

Sigrid - (Nina maas) Armastan jah!

Änton - Näete, minu Sikikene ei jäta mind. Laske mind lahti. Sigrid, ütle et nad mind kohe lahti laseksid!

Politseinik Eeva - Kui Fluidum ikka ei taha, siis tuleb Änton lahti lasta!

Politseinik Dmitri - Jalamaid lahti lasta!

Kabriolett - Maailma Hoidja sõna on tema jüngritele seaduseks. Siis peame Äntonile andeks andma… (Lasevad Äntoni vabaks)

Änton - (Sigridile) Ma ei teadnud, kallis, et sa minust niipalju hoolid. Oi Sikikene, äitäh sulle sellise armastuse eest!

Sigrid - See on sulle vastutasuks. Ega sinagi mind vähem armastanud pole! (Teistele) Änton Luukas uuesti kinni võtta!

Änton - Aga… (Võtavad Äntoni jälle kinni)

Änton - Sa ütlesid alles, et… Sa lasid mind just nüüdsama vabastada - miks sa Siki niimoodi teed…

Sigrid - (Kurvalt) Ma olen nüüd Fluidum! See kohustab… ise ka kuulsid, et pean terve maailma eest hoolt kandma. Ega see mõni lillepeenar ole. Kui sa ikka ketser oled, ei saa ma sulle erandit teha… Mis inimesed minust mõtlema hakkaksid! 

Kabriolett - (Sosistab) See oli õiglus… Nägite… see oli jumalik õiglus!

Änton - Siki, palun sind… Sikikene!

Politseinik Dmitri - Suu kinni… kuulsid, ega see lillepeenar pole. (Seovad Äntoni tooli külge kinni ja tassivad tema ümber põletamismaterialiks raamatuid, toole)

Änton - Kuidas te käitute vanainimesega. See on ennekuulmatu. Ma kaeban teie peale… küll ma leian koha kuhu kaevata. Te olete maniakid. Keskaegsed inkvisiitorid. Lõpetage otsekohe. Otsekohe ma ütlen...  (Kabriolett laulab)

Meil olla sellest ketserist
Ei tohi üldse kahju
Kui tõuseb püha leek, et kütta
Äntoniga ahju

See eest meid tänab Messias
Kes on me Siid ja Samet
Veel tänab Isamaafraktsioon
Ja Hoolekandeamet

See pensionär on kahjulik
Ja ripub rahva seljas
Kui Dmitri saaks siis lööks ta näuhti
Labidaga neljaks

Meil olla sellest ketserist         
Ei tohi üldse kahju
Kui tõuseb püha leek, et kütta
Äntoniga ahju

Änton - (meeleheitel) Te peate mulle enne lubama ühe telefonikõne. See on iga vangistatud inimese õigus. Ja iga hukatava...

Politseinik Dmitri - Nojah… ma tean seda isegi! (Ulatab telefoni. Sigrid toob prillid.)

Änton - (valib numbri) Helistan teile Kaunase puiesteelt majast number sada
seitsekümmend kolm korter nelikümmend seitse. Tulekahju. Üks inimene on tules. Änton Luukas. Mis vahet kui vana ta on. Pensionär, teise grupi invaliid,
töökangelane. Mis tähendab, et siis ei saa tulla? Mis tähendab, et ainult üks
vaba auto - saatke see kohe siia! Kuidas ei saa? Teises linna otsas võib maja koos nelja lapse, koera ja kassiga põlema minna ja siis ei ole teil autot? Mis juttu te ajate, ma olen ju tules? Parameediku, te saadate mulle parameediku! Mille jaoks, tuhka kokku kraapima või. Mis tähendab “ärge hoidke liini kinni...”

Politseinik Dmitri - (tirib telefoni ära) Aitab! Soov on täidetud ja nüüd -
tuli alla. (võtab tikud välja)

Sigrid - Aga... kus ma ise elama hakkan kui see krempel siin maha põleb.

Kabriolett - See osmik siin ... mu käskijanna ... see ei sobi teile niikuinii.
Te vajate paleed. Vähemalt paleed. Marmorpaleed teeniate ja luigetiikidega. Põlistest puudest parki selle ümber ja ...

Sigrid - Aga mul ju pole neid...

Kabriolett - See on teie miljonite jüngrite mure, et oleks. Teil piisab end neile ainult korraks näidata ja pärast seda saate nendegi elude täisväärtuslikuks mõtteks. (Katus sõidab pealt minema) Jumalik Fluidum on see, mille läbi maailm õnnistatud saab ja häda neile, kes pimedast peast tema lunastuse eemale tõrjuvad ning paganatena oma päevi mööda saata soovivad. Nagu see vanamees siin. Püha Neitsi, ma palun Teid alandlikult läbi viia selle pagana pattudest vabastamise riitus. Teie käe läbi süüdatud püha tule õiglase leegi läbi. (Dmitri ulatab Sigridile tikud)

Sigrid - (Häbelikult) Ma pole veel kordagi elus läbi viinud ühtki riitust. Ma
ei tea kas ma oskangi...

Kabriolett - Muidugi oskate, mu käskijanna. Teil tuleb ainult tikku tõmmata
ja siis maailmale väljendada sõnum, see asi mille pärast Te siia tulnud olete.

Sigrid - No miks te seda kohe ei öelnud? (Tõmbab tiku põlema)

Änton - Sikikene, ära tee seda. Kas Sul minust natukenegi kahju ei ole?

Sigrid - On küll! (Pühib pisara ja süütab tule)

Änton - Ma olen vana mees ja suren varsti niikuinii. Aidake mind keegi, aidake, inimesed... (Politseinik Dmitri surub Äntonile tropi suhu, mehe jalgade eest hakkab tõusma suitsu, mängima hakkab valju muusika, ning Sigrid hakkab end selle saatel lahti riietuma. Striptiis. Ülejäänud tema jalge ees)

Kabriolett - Loomisevalgus...

Politseinik Eeva - Ülim tõde...

Politseinik Dmitri - Erektsioon...

Kabriolett - Mis sa ütlesid?

Politseinik Dmitri - Erekt…?

Kabriolett - (katkestab) Silmad kinni, see pole maapealsetele silmadele. (Ise vargsi piilub. Koputus uksele. Siseneb parameedik kanderaami ühest otsast enese järel lohistades. Parajalt purjus.)

Parameedik - Tere päevast, hõk, mida kuradit te küpsetate siin?

Kabriolett - (uskumatult) See vanamees on nii patune, et isegi ei põle.

Sigrid - (Lõpetab tusaselt strippamise) Seda ma arvasin.           

Parameedik - Hõk, laske ma vaatan. (Katsub Äntonil pulssi, kobab siit-sealt)
Ära punnita papi midagi silmi, hõk… Pulss on vana mehe kohta ohtlikult kiire. Ära rabele! Laubal on sooned punnis, vererõhk on ka oma sada üheksakümmend. Sööd liiga soolaseid toite, papi (Kobab jalgu, teistele) Muidugi! See mees ei saagi põleda! Jalad puhta turses, hõk, organism vett täis, krrt, hõk!

Politseinik Eeva - Kes Teie olete!

Parameedik - Parameedik

Politseinik Eeva - Aga te olete purjus?

Parameedik - Ülemus sai eile viiskümmend, hõk! Mis pidu peate? (Silmab poolalasti Sigridit) Prostituut, hõk...

Politseinik Eeva - Häbi noormees! Tema on Lunastaja!

Parameedik - Tema ka? Eile oli meil ka üks Lunastaja. Langetõbine. Hammustas roostevabast terasest supilusika pooleks nagu makaroni, hõk... Parameediku töös kohtudki enamasti prominentidega! Rutiin... Aga teie prosti...see mis ta oligi Lunastaja, hõk. See ju päris kenake! Sellisel lase kasvõi ennaski sisse õnnistada...

Kabriolett - Mis ma ütlesin! No mis ma ütlesin! Laiad massid võtavad meie
Messiase hetkega niisama omaseks nagu hingamise, nagu... Noormees - kas te tahate kuuluda selle Ülima Tõe, Jumaliku Fluidumi lugematute jüngrite hulka?

Parameedik - (Kahtlevalt) Ka te olete siin muidu terved, hõk!

Kabriolett - Terved muidugi. Ja tema…tema (osutab Sigridile) Tema on Ülim Tervis!

Parameedik - Jumal hoidku, ma mõtlesin, et te teete siin nalja, aga teil... teil on tõsi taga. Te olete opakad! Jalamaid siduge vanamees tooli küljest lahti, hõk! Muidu lasen politseil teid kõiki jaoskonda toimetada. (Keegi ei kuuletu, läheb lõpuks ise Äntoni juurde ja päästab nöörid lahti)

Änton - (sültab tropi suust) Ptüi!

Politseinik Dmitri - Kui te kohe Änton Luukast tooli külge tagasi ei seo, lasen teid ka politseil kohe ära viia!

Politseinik Eeva - Sa oled ju ise politseinik!

Politseinik Dmitri - Ah, õige…

Parameedik - (Politseinik Dmitrile) Teie nägu tundub kuidagi tuttav. Oodake, teie olete see vapper kiirreageerija, keda me poolteist aastat tagasi pärast salaviinavedajatega tulevahetust kokku lappisime. Dmitri oli teie nimi, kui mu mälu mind ei peta - Dmitri jah, pagan võtaks. (patsutab Dmitrile õlale) Kuidas tervis, semu - nägime omal ajal sinuga kõvasti vaeva, hõk.

Politseinik Dmitri - Mina, Dmitri jaa! Näete - nii kiiresti ma enam ei reageeri, teidki ei tundnud kohe ära. Rõõm, suur rõõm on näha teid, härra parameedik… Tervis on hea mul, näete, sahmerdan siin ketseriga ja…

Parameedik - Aga kallis Dmitri, ketsereid ei ole olemas! Jumalad, jumalikke fluidumeid, hõk, samuti mitte! Need sõnad on lihtsalt metafoorid! Metafoorid, Dmitri, mõistad…

Politseinik Dmitri - Valgusfoor, jaa. Tean küll! (Paus) Kuule mees, ega ma loll ei ole! Kas sa narrid mind, mis valgusfoor ta on, ta on ketser…

Parameedik - Dmitri. Maailmas jagunevad asjad olemasolevateks, hõk ja olematuteks. Niisugused asjad nagu suitsud, litsid, kärakas - need on olemas. Teisi, nagu jumalikke fluidumeid, ketsereid ja näiteks sinu aju, Dmitri - pole. Neid ei ole olemas!

Sigrid - Kuidas nii? Kuidas mind siis olemas pole?

Politseinik Dmitri - Kuidas nii? Ei olegi olemas?!

Parameedik - Ei ole jah, hõk!

Kabriolett - Parameedik kahtleb tädi Sigridis! Kuulge jüngrid, kas pole see otsene jumalavallatus. (Ähvardavalt) Ahhaaa! Tuleb välja, et ketsereid on maailmas rohkem, kui me arvata oskasime. Aga me näitame neile… aga nüüd me kohe näitame neile kellel õigus kellel mitte. Tuli alla, uus lõke alla, neile mõlemile ja siis vaatame kuidas leegid neile õiged sõnad suhu panevad…

Politseinik Eeva - Teotajad, inimesevihkajad… neile ei piisa millestki! Neil on Messias ja nad kohtlevad teda nagu kaltsu.

Politseinik Dmitri - Ma näitan kuidas peab inimesi vihkama.

Kuldkalakese vaim - Puupeade paradiis, hahahahahaaa! Praegu teen teie jumalikule tädile ühe põrgulikult ilusa väljasõidu.  (Tuba mattub pimedusse, sähvivad välgud, kostub kõuemürinat. Kui taas valgeneb, vähkreb Sigrid pikali põrandal)

Parameedik - Näete, langetõbine, hõk! Mis ma teile ütlesin! See on samasugune messias nagu eilnegi. Tooge lusikas, muidu hammustab endal keele otsast… ei lusika järab ta pooleks. Tooge ruttu midagi, ahjuroop… prügikühvel!

Politseinik Eeva - Ei tohi tädi Sigridile rämpsu suhu panna. Tema on Fluidum ja kui ta pärast endalt midagi koledat suust leiab… kui ta endalt prügikühvli suust leiab? Siis neab ta meid kõiki ära!

Politseinik Dmitri - Kuulsite! Kõik paigale! Ei tohi suhu panna!

Kabriolett - Tädi Sigrid on suremas…

Änton - Ei sure ta ei täna, ega homme. See tantsib veel me kõikide haudade peal…

Politseinik Dmitri - Sureb küll, näete ise ju et sureb!

Kabriolett - (Katus sõidab) Kui Messias sureb, on see lõpp. Kole! See maamuna ei ela niisugust pauku üle. Sest nihuke pauk tuleb, et põhjanaba moodustab lõunanabaga ühise mandri.

Sigrid - (väherdes) Jessuke! Ai pagan kui ilus siin on!  Paradiis… ma surin ära ja olen nüüd paradiisis… taevas on siinsamas, päris siinsamas… Ahh! Pilved, oi pilved, ma ulatun nendesse, ma saan neid hammustada, ma suudan neile ronida, end nendesse peita. (Hüüab ja osutab käega) Näe poisid, ilusad roosad poisid! Poisid, pidage - ma olen siin, siin… kuhu te tormate, ma olen ju siin. Ma saan teid kätte. Ma sõidan selle pilvega ja saan teid kätte. Ha-ha-haa! Oi jeerum, kas teist keegi võiks mulle selgitada, kus ma ometi viibin…

Kuldkalakese vaim - Põrgus, Sigrid! Pensionäride põrgus!

EESRIIE

2 VAATUS
1. Pilt

(Pensionäride põrgu. Kõik tegelased v.a. Punamütsike ja Sigrid on muldvanad. Tegevuskoht meenutab Eedeni aeda. Õunapuu ühe suure õunaga. Vasemat kätt on järv. Tagaplaanil paistavad tehaste korstnad ja naftapuuraugud. Tuleb Sigrid. Alasti, suurte viigilehtedega varjates.)


Sigrid - Algul oli kõik nii ilus, nii pagana ilus… aga siis need vanameherisud. Algul olid ilusad rõõsad poisid, aga nii kui need pilved laiali läksid - ainult vastikud vanameherisud. Rebisid riided seljast… Aga ega nad mu noorte siledate säärte vastu saanud. Ei saanud. Jooksin nagu…(paus) Aga see messiasevärk oli ka päris erutav,(ümiseb) issias ja issias ja ühel päeval messias… (märkab teiseltpoolt lähenevat trussikute väel Äntonit ja ehmub) Vanamees kurat, surnuks tahtsid mind ehmatada või?

Änton - (puhkeb nutma) Sikikene, kallis… mõtlesin, et ei näe sind enam kunagi…No, ütle, ütle mida ma sellist teinud olen et mind nõndamoodi karistatakse. Tööd olen teinud terve elu, naist olen armastanud. Töökangelase medalgi anti, näe… Korteriühistu esimeheks valiti… Ja kas ma olen selles ametis halb olnud, kas ma olen mõne abivajaja ukse taha jätnud? Ei ole - katus sai paigatud, trepikodadele said uued uksed ette. Liivakastis sai liiv vahetatud, nüüd majaelanikel hea oma koeri situtada ja… lastel ka koht kus mängida. Ja tänutäheks selle kõige eest kiusatakse mind, tahetakse põlema panna ja süüdistatakse ei tea milles… Kuule Sikikene, kus kohas me viibime.

Sigrid - Kui seda peast põrunud kala uskuda, siis pensionäride põrgus!

Änton - Ah, et põrgus lausa… (tuleb töötava muruniidukiga Eedeni aednik. Seiskab masina.)

Eedeni aednik - Tallate muru maha ja kuidas ma seda siis niitma pean.

Sigrid - Kes sa selline oled?

Eedeni aednik - Aednik, Eedeni aednik! Ja ikkagi - tallate muru maha ja kuidas ma seda siis niitma pean?

Sigrid - Einoh, jaburamaks enam minna ei saa.

Eedeni aednik - (lööb käega) Ahh, mis ma räägin… tallate muru maha ja kuidas ma seda siis niitma pean… (Tõmbab masina käima ja lahkub)

Sigrid - Lollakas, mina seda kalarämpsu küll uskuda ei kavatse. Ja eedeni aednikku samuti! Eedeni aeda pole olemas. Põrgut samuti ja pensionäride põrgut ammugi mitte. Ja kui ongi, mida siis mina, noor tütarlaps siin teen.

Kuldkalakese vaim - Loe oma eluaastad kokku, blond olengumootor.

Sigrid - Kuulsid Änton - jälle selle räime hääl…

Änton - Sikikene kallis, palun ära solva enam kalakest. Teed asja ainult hullemaks! Näed kuhu tema viha meid toonud on - põrgusse ja… Eedeni aeda. Me peame kalale tehtud kurja heaks tegema. Palvetame tema poole, äkki saame andeks.

Sigrid - Mina olen messias! Mina pea midagi andeks saama. Mina võin andeks anda! Ja kala pärast ma küll kirikusse ei lähe. (Võtab puu otsast õuna ja hammustab) Parem lähen vaatan, kas need vanameheräbalad on minema läinud ja otsin oma hilbud üles. (Ära. Tuleb Punamütsike, korv käes, märkab Äntonit ja paneb täiest jõust röökima)

Punamütsike - Ähähääääää!

Änton - Miks sa nutad lapsuke? Äran`d nuta kullake! Tule räägi onule oma mure ära ja… Kas sa oled eksinud… Kas kodutee on meelest ära läinud. No tule siia, ära karda, onu annab sulle kommi ja võtab põlve peale ka. (Sirutab lapse poole kompveki)

Punamütsike - Ähähääääää, kommionu!

Änton - Ei ole ma mingi kommionu, lapseke. Ma olen teise grupi invaliid...

Punamütsike - (katkestab)Ähähääääää, Oled küll, oled jah! Vanaema on mulle sinusugustest rääkinud!

Änton - Kuidas sinusugune väike tüdruk, Eedeni aeda, pensionäride põrgusse on sattunud?

Punamütsike - Vanaema pärast sattusingi! (Tuleb, võtab Äntoni käest kompveki ja pistab suhu) Vanaema tegi pattu ja kes see muu ikka talle siin põrgus kooki ja mahlapudeleid kätte tiriks. Kuule, miks sul nii suured kõrvad on, kommionu?

Änton - Jäta juba palun see kommionujutt. Ah et kõrvad või? Kõrvad on mul sellepärast nii suured, et ma sind paremini kuuleksin, lapsuke.

Punamütsike - Aga miks sul nii suured silmad on?

Änton - Ehehehee! Need ei ole silmad lapsuke, need on prillid. Ma olen vana mees ja ilma prillideta ei näeks ma nii väikest tütarlast nagu sina üldse.

Punamütsike - (irvitab) Aga… aga miks sul kommionu nii vähe hambaid suus on?

Änton - (vihastab) Ah sa sõnakuulmatu lapserisu. Vaata kui annan sulle praegu ata-ata selle kommionujutu eest. Mul on sellepärast nii vähe hambaid suus, et muidu paneksin sinusuguse vastiku väntsaka jalamaid nahka!

Punamütsike - (ehmub) Ähähääääää! (kohale lonkab Vanaema)

Vanaema - Lapsuke, mis juhtus? Mis sinuga ometi on?(Märkab Äntonit) Mis, kas see onu tegi sulle midagi?

Punamütsike - (noogutab) Kommi pakkus, põlve peale võttis… ähähääääää ja ata-ata lubas ka teha, ähähääääää!

Vanaema - Ah või selline on ta! Ah või selline on ta kohe! Mis nüüd saab? Appi! Head inimesed, tulge appi! Aidake palun! (Kohale komberdavad igivanad politseinikud Dmitri ja Eeva)

Politseinik Dmitri - (Laseb püstolist paugu õhku) Kõigil paigale jääda! Teil on õigus vaikida, aga selgitage otsekohe väljakutse põhjus!

Vanaema - Meid vägistati! Mu lapselaps! Vaadake mis see nurjatu temaga teinud on! (kükitab Punamütsikese ette) Utu-tu-tu-maimukene! Nää, suukene veel siiamaani kommiga koos!

Politseinik Dmitri - Ahhaa! Tunnen ära… Änton Luukas! Mäletan seda meest veel poisikesepõlvest. Kodanikud, see on väga ohtlik kurjategija. Me peame viivitamatult ühiskonna temast isoleerima! Siin on toime pandud tõsine seaduserikkumine. Eeva, pane prillid ette ja  koosta protokoll. Märgi sinna, et ma süüdistan Luukast kommionunduses! Kuidas on kannatanute nimed?

Vanaema - Vanaema ja Punamütsike.

Änton - Ma pole midagi teinud, ma pole mitte kui midagi teinud! (Vanaemale) Te peate oma lapselast natukenegi kasvatama. Te peaksite talle ühe korraliku keretäie andma, et tal vanemate inimeste vastu natukenegi lugupidamist tekiks.

Politseinik Eeva - Lisan Luukase protokollile kannatanu ähvardamise! (tuleb Sigrid)

Vanaema - Minu Punamütsike! Minu Punamütsike on väga hästi kasvatatud laps. Te nurjatu vanamehenäss, mida te enesele õige lubate…(Lavalt möödub tuima näoga aednik töötava muruniidukiga)

Sigrid - Mis siin toimub! Ei ole võimalik! Te olete ju politseinikud Dmitri ja Eeva! Mis teiega on? Te olete vanad, muldvanad… ja alles, alles olite te ilusad ja sirged…

Politseinik Eeva - Oh heldekene, Fluidum… see olete ju teie!

Politseinik Dmitri - Jumalik Fluidum!

Sigrid - See pole võimalik! Kuidas saite te nii ruttu vananeda?

Politseinik Eeva - Sest nii kiiresti see elu juba kord möödub… Me oleme saanud vanaks ja targaks, mitte nagu see nurjatu, kes oma auväärseset east hoolimata end põrmugi korralikuma inimesena üleval ei pea!

Politseinik Dmitri - (Sigridile) Änton Luukas tungis kallale Vanaemale ja Punamütsikele. Seksuaalsete tagamõtetega.

Sigrid - (mürgiselt) Änton, sa põrguline! (lavalt möödub tuima näoga aednik töötava muruniidukiga)

Punamütsike - (viipab Sigridi poole) Näe, lits!

Änton - (naerab)Ähähähää! Kui armas laps! Ega lapsel ikka midagi kahe silma vahele jää jah…

Vanaema - Lapsukene, ära nii räägi! See on lihtsalt tädi. Ilus tädi. (Vabandavalt) Ta mul veel nii väikseke. Aga muidu on ta tõeline kullatükikene. Utututuu! (Kõik proovivad Punamütsikesele pai teha)

Punamütsike - On küll lits! (rabeleb lahti) Ärge käperdage mind!

Änton - Näete nüüd oma kullatükki! (tuleb Kabriolett)

Sigrid - Kabriolett… sina ka… habe põlvini, küürus! (taipab) Kalal oli siis ikkagi õigus! See on Eedeni aed ja… pensionäride põrgu ja kõik selle elanikud on…

Politseinik Eeva - Vanad ja elutargad inimesed. Fluidum, uskuge, see kus te praegu viibite on eluterve keskkond! Eluterveim keskkond! (lavalt möödub tuima näoga aednik töötava muruniidukiga)

Kabriolett - (Sigridile) Sigrid… ei või olla… kas see olete tõepoolest teie? Tädi Sigrid, kui ma ei eksi… sellest, mil ma teid viimati nägin, on palju aastaid merre voolanud. Oo, mulle meenub kõik - te olite… te olete Jumalik Fluidum! (Katus sõidab) Juba ammu olen leppinud kõige halvemaga ja uskuma jäänud, et olen oma Tõevalguse Allika, oma Jumalikust Fluidumist kiirgava kauni lunastaja poolt igaveseks maha jäetud ja põrgupiinades märtrisurma surema määratud. Messias, jõudsin teid nende aastatega  juba mõttes maha salata. Olen süüdi, mu pea on siin, ja ma tahan maksta oma süüteo eest kõige kallimaga, mis mul teie järel on - eluga!

Punamütsike - Lollakas!

Sigrid - Oi ei - Kabriolett, sa oled liiga tore, et sind nuhelda. Kui me just peame kedagi karistama siis… vaata Äntonit. Miks ei võiks me parem kogu jama eest tema eluga maksta…

Kabriolett - Ma kuulen andestussõnu. Messias. Ainult teie olete suuteline selliseks halastuseks! (teistelt) See on siis jälle see vana tülikas Änton, kes meile kunagi nooruspäevil tõsiseks pinnuks silmas oli. Millega ta jälle hakkama on saanud? (Tuleb parameedik, näeb välja nagu igivana parm)

Politseinik Eeva - Härra Kabriolett, pensionär Luukas ahistas seksuaalselt Vanaema. Laps on shokis. Ta on väikese tütarlapse kriitilise piiri peale viinud!

Sigrid - Väkk! Sa ajasid näpud nii vana naise külge…

Änton - (raevunult) See on vanakuradi vanaema. Ja see pole kellegi laps. Sellise koht on koonduslaagris!

Punamütsike - (narrib) Kommionu, kommionu! (Änton tahab lapsele kallale minna. Politseinik Dmitri koputab talle püstolikabaga pähe, mees kukub. Lavalt möödub tuima näoga aednik töötava muruniidukiga)

Kabriolett - (laulab)

see aeg kui öö on suures ilmas
veel ei koida hommik
käib ringi mees kel ühes taskus
shokolaadikommi

ja teises taskus iirised
ja meega küpsised
meil sellest rääkis kannatanu
Punamütsike

kas on meil õigust loota et võib
Änton paraneda
ja et ei ahista ta enam
iial Vanaema

kust teame et ei lähe Luukas
kimbutama Eevat
kust teame üldse täpselt mis need
kommionud teevad

see aeg kui öö on suures ilmas
veel ei koida hommik
käib ringi mees kel ühes taskus
shokolaadikommid

Parameedik - Kaks võimalust - kas ma näen teie moodi nägemusi kõrgest vanadusest, või on see deliirium. Teie näete messiast, aga mina idioote. Kuhu ma ka ei vaataks - idioodid. Ma ei saa endale arsti ka kutsuda, sest ma ise olengi arst! (paus) Saaks kusagilt ühe Sarviku, saaks pildi ilusti ette!

Politseinik Dmitri - Meil pole õlut. Praegu on tööaeg. Aga siin on allikas, sa võid vett juua!

Parameedik - Ma eksisin! Veel hullem - ma näen rääkivaid idioote!

Kabriolett - Pohmell, sellel paganast parameedikul on pohmell! (Sigridile) Palun, hea messias, halasta sellele õnnetule ja võta talt pohmell ära. Siis see koer alles näeb kui palju siin milleski kahelda maksab!

Sigrid - Tea kuidas mina seda ära võtta saan…

Politseinik Eeva - Parameedik on nii suur joodik, et võib olla ei saagi…

Kabriolett - Saab küll, Käskijanna, see on imelihtne. Te panete talle käe peale ja ta tervenebki. (Sigrid läheb, paneb käe Parameedikule pealaele ja hoiab)

Politseinik Dmitri - Nojah!

Kabriolett - Mis sa nojahhitad? Küll ta aitab… ega pohmell Messiase vastu saa…(Lavalt möödub tuima näoga aednik töötava muruniidukiga)

Vanaema - Teate, neiu! Mul oleks ka tarvis natuke kätt peal hoida. Munasarjapõletk ja… liigesed.

Parameedik - (Tõukab Sigridi käe ära) Tuhkagi! Tuhkagi ei aita. Ma ütlen teile, et pohmeluse vastu aitab üksnes vein, olgu seal siis messias sees või ärgu olgu…

Kabriolett -Muidugi! (Toob järvest ämbriga vett) Vein! See on tädi Sigridi jaoks kukepea! Palun Lunastaja, muutke see vesi veiniks ja aidake oma kannatavat poega.

Sigrid - Kuidas ma seda siis nüüd nii kohe teen?

Kabriolett - Oi, Püha Valgus! See on ka lihtne. Panete käe vee sisse, ütlete, et see muutuks veiniks ja see muutubki…näuhhtiiii!

Sigrid - (Paneb käe veini sisse) Vesi muutu kohe veiniks! (lavalt möödub tuima näoga aednik töötava muruniidukiga)

Kabriolett - (Parameedikule) Noh, poeg! Lase nüüd hea maitsta. Ära ainult Messiase heldust kurjasti kasuta ja seda jooki liiast tarvita…(Parameedik tõstab ämbri huultele ja joob. Seejärel puristab ja läkastab kõik välja.)

Politseinik Eeva - Kabriolett ütles ju, et ära sa kohe nina põhja aja…

Parameedik - Mis te mõnitate mind või… see on ju vesi… kõige tavalisem järvevesi…

Kabriolett - No ei ole ikka küll! Sa oled ennast nii põhja joonud, et näed luulusid. Kuidas saab vesi mitte vein olla, kui Messias käe sinna sisse pannud. Sa ei usu meie Jumalikku Fluidumisse. Mina ütlen sulle uskmatu, et tädi Sigrid võib vajaduse korral isegi vee peal kõndida… (Dmitri maitseb ämbrist)

Politseinik Dmitri - Ei see on ikka vein muidugi! Aga väga lahja. Nii lahja nagu vesi… Aga vesi ei ole ta mingil juhul…

Politseinik Eeva - Kas Jumalik Fluidum ei hoiaks oma kätt siin veel veidi… ja ütleks natuke kangemad sõnad selle veini jaoks.

Sigrid - (paneb mõlemad käed ämbrisse, pingutab ja röögatab) Vein kohe valgeks kuivaks veiniks kurat võtaks või mu kannatus katkeb!

Kabriolett - Ai, ai, ai - Parameedik, kuulsid kui kanged sõnad. Joo nüüd ja vaata, et suud ära ei kõrveta. Nüüd on see juba konjak.. Hahaaa! (Sigridi poole) Näete, meie Messiase sõna on nagu pikselöök. (Parameedik joob, vaatab teistele otsa. Nägu vajub pikaks)

Vanaema - Nüüd küll mõjus.

Politseinik Eeva - Parameedik läks isegi näost kenamaks.

Kabriolett - Hahaa! Sõber… noh, kas kõrvetas?

Parameedik - Vesi…

Kabriolett - Misasi?

Parameedik - Siin ämbris see vedelik.

Politseinik Eeva - Ei ole võimalik…

Parameedik - Imelik vesi… kopitanud maiguga nagu…

Kabriolett - Vermut?

Parameedik - Nagu keegi vanainimene oleks käsi pesnud seal sees… (Lööb käega. Kabriolett maitseb samuti)

Kabriolett - Midagi läks untsu. On jah kopitanud. Nagu surnut oleks selle veega pestud. (Lavalt möödub tuima näoga aednik töötava muruniidukiga)

Vanaema - Ärge nüüd seda kena tütarlast küll umbusaldage. Võib-olla me nõuame temalt korraga liiga paljut. Ta veel nii noor, ta peab veel igasuguseid asju õppima ja… Las ta alustab millegi lihtsamaga. Küsime tema enda käest… Las ta teeb mida oskab… Ja pärast jõuame veini ja liigestevaluni. Tütarlaps… Messias nagu ma kuulsin - mida te suudaksite praegu härra Parameediku tervendamiseks ette võtta.

Sigrid - (Silmad maas) Ma ei tea kohe öelda, võib-olla…

Kabriolett - Nooh?

Vanaema - Noh… julgemini tütarlaps… julgemini!

Politseinik Dmitri - Jajah!

Sigrid - Seksida…

Vanaema - Vuihh!

Punamütsike - Seksida oskab iga loll. Ajage parem kommionu üles. Võib-olla tahab Parameedik kommi…

Kabriolett - Oo issand… Suur kahtlus on pugenud minu hinge! Mida ma küll olen aidanud siin maailmas usutavaks teha. Messias, tädi Sigrid… öelge mulle palun ausalt - kas te olete ikka Messias… see Jumalik Fluidum, keda ma olen uskunud end teis nägevat. Ei te peate olema, ma ei võinud eksida. Jumal hoidku, kuidas ei saa te hakkama kõige lihtsamagagi nagu veest veini tegemine? See on ju lihtlabane, elementaarne! Tunnistage üles tädi Sigrid, kas te olete ikka see Kõigekõrgem, kelle poole me oma hädadega pöörduda saame!

Sigrid - Ma ei tea… Ma arvan, et olen ikka küll see…

Politseinik Eeva - Fluidum?

Sigrid - Jajah…

Kabriolett - (Võtab maast peotäie mulda) Siis tõestage… siis tõestage seda meile. Siin on muld, mille te saate juhul, kui te tõepoolest Messias olete, leivaks… kõige tavalisemaks rukkileivaks muuta… Vaadake… Messiase jaoks on see veel lihtsam kui vee veiniks muutmine… veel lihtsam kui see mis te ütlesitegi - seksimine!

Sigrid - (Võtab mulla enda kätte. Nutuselt.) No kuda ma siis teen seda leiba!?

Kabriolett - (Resoluutselt) Te olete Messias, te peate seda ise teadma. Palun muutke muld viivitamatult leivaks…

Sigrid - (meeleheitlikult) Muld leivaks! Muld kohe rukkileivaks… ma palun sind leib mine mullaks… ei vastupidi.. Miks sa ei taha minna ku messias sulle ütleb sa kuradi… (teeb peod vargsi lahti ja vaatab. Kõik üritavad Sigridi pihkudesse vaadata, see varjab)

Vanaema - Noh, kas tuli leib?

Sigrid - (hirmunult) Tuli jah!

Kabriolett - Näita!

Sigrid - Ei näita!

Politseinik Dmitri - Näitad küll, kui politsei sulle ütleb, et näitad!

Sigrid - (hakkab nutma) On küll leib… hea pehme leib on…Hea… köömnetega rukkileib on. Mul on kõht tühi… Ma tahan süüa. Ma tahan väga kõvasti süüa! (Topib mulla endale suhu ja neelab nuttes alla.)

Punamütsike - No on inimene. Sõi ise kõik leiva ära…

Vanaema - Aga ikka on Messias… Kes see muu mulda leivaks oskaks teha…

Politseinik Eeva - Anna meile ikka meie igapäevast leiba, Sigridike.

Kabriolett - (kahtlevalt. Katus sõidab) Ah nii! Tegid mulla leivaks ja sõid kõik jüngrite eest ära! (Ligineb Sigridile) Nii ahnelt sõid, et suu siiamaani kõrvuni leivaga koos. Kas on see ikka leib… (teistele) Muld on see - vaadake ise inimesed - see on see sama maamuld mille ta nagu mutt endale suhu toppis. Ta sõi mulda nagu vihmauss, valetas meile imeteost. Me oleme langenud valede ohvriks. See naine on võltsmessias, sharlatan. Kuidas kutsutakse niisugust inimest, kes valede ja alatustega inimeste lähedusse poeb ja end neile kõige pühamana näitab…

Politseinik Eeva - (ligineb Sigridile ja nuusutab) Muld jah… mulla lõhna hõhgub temast… ja mitte ainult - veel on midagi - hõng, hõng, nagu oleks raibe maa seest välja kaevatud…

Punamütsike - (hakkab nutma) Ähähää - nõid!

Vanaema - Siis on nõid jah…

Kabriolett - Oh jumal, siis on ju asjad hoopis hullud. Me tegime ülekohut Äntonile, ausale pensionärile ja teise grupi invaliidile…

Politseinik Dmitri - Töökangelasele…

Kabriolett - Me oleme teinud korvamatut kurja, sest meid on mõjutanud see Jumaliku Fluidumi sildi all esinenud…

Koos - Nõid! (Lavalt möödub tuima näoga aednik töötava muruniidukiga)

Kabriolett -

on`s Fluidumile kohane kas
teha rahvas peediks
et kannatasid Kabriolett
ja tubli Parameedik

kas on siis õige Fluidum see
kes varjub sitsi-siidi
ja tahab ära tappa teise
grupi invaliidi

on asi niigi selge vist
ei vaja ekspertiisi
ta pakub meile lunastuse
asemel striptiisi

kuis naine kes kord määris meile
moka peale võid
nüüd tuleb välja pole muud
kui vana vastik nõid

Politseinik Eeva - Valepunn! Rebigem valepunnil riided seljast, määrime ta nõega kokku ja ajame piitsahoopidega maalt välja! (Võtavad kõik koos Sigridi kinni)

Politseinik Dmitri - (tõmbab püstoli välja) Ma teen pauku ka… et ta siit kiiremini kaoks… (Kõik peale Sigridi viskuvad hirmunult pikali)

Politsinik Eeva - Dmitri, Dmitrjuhha… sa oled snaiper küll, aga…pane püstol ära… igaks juhuks pane ära! (Änton ajab end uimasena üles, näeb püstoliga Dmitrit ja viskub surmahirmus põrandale)

Änton - Mis siin toimub?

Kabriolett - Kohus! Kohus nõia üle, ilgeima maapealse valejumala üle, kes iial oma jalgadega maapinda puudutanud. (Dmitri paneb püstoli kabuuri, kõik tõusevad)

Sigrid - Ma ei ole süüdi… ei ole. Ärge tehke mulle halba. Vaadake veel, äkki ikkagi on mul veel natuke seda fluidumit.

Koos - Välja see nõiamoor maalt… välja…! (Kõik mattub pimedusse, valgussähvatused)

Kuldkala vaim - Hahhaa! Lõpuks ometi! Õiglus on jõudnud pärale, janu tõe järgi on vallutanud inimeste meeled. Aga oodake, pensionärid… mõelge järele! Äkki on Sigrid siiski Fluidum, Jumalik Fluidum, niisugune, kelles te alles natuke aega tagasi kindlad olite. Ärge talitage huupi. Andke talle veel üks võimalus veekatse näol. Kui ta suudab kõndida vee peal, on ta Messias, keda te nii vajate. Viige ta järve ja kui ta suudab selle oma kahe jala peal ületada, on ta tõestanud, et võib teie ees seista nagu Messias. Ja kui ei - kui veepind ei kanna teda, saab temast kalatoit… hahaa… mis oleks veel õiglasem karistus petisele…

Kabriolett - Kas kuulsite - tõelisuse hääl ise ütleb meile mismoodi toimida!

Sigrid - Ei! Palun! Ainult mitte seda! Ma teen mida käsite. Ma lähen maalt välja, räim, ma lähen siit minema ja kunagi enam ei näe te mind! Ma võin veel mulda süüa, kui see teile meeldima peaks. Ei - ainult mitte vette! (kõik rabavad Sigridist kinni ja viivad ta järve kaldale)

Sigrid - (Äntonile) Änton, kullake… anna andeks… ma olen sulle liiga teinud… Nad surusid mulle peale selle Fluidumi. Ma ei tahtnud seda. Ma tahtsin ainult sind, ainult sind armastada… Kas sa annad mulle andeks…

Änton - (Läheb Sigridi juurde ja võtab tal ümbert kinni) Muidugi, Sikikene, muidugi annan ma sulle andeks. Pikk elu üheskoos maha elatud - ikka eksides ja andestades…

Politseinik Eeva - Ilus vaadata, kuidas Änton oma naisest hoolib.

Politseinik Dmitri - (Pühib pisara) Ilus jah! Väga ilus! Armastus…

Kabriolett - Suur inimene, on meie Änton Luukas. See oli andestus! See oli peaaegu, et Jumalik andestus!

Sigrid - (Äntonile) Sa oled parem kui mina. Käitusin sinuga nagu jõhkard, nagu… Aga sina… sina päästad mu ikkagi, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud!

Änton - Mina olen sulle alati andeks andnud, Sikikene, aga teised? (Teised raputavad pead ja vaatavad Sigridit vihaselt)

Sigrid - Aga teised ei loe ju… kui sa mind armastad… sa viid mind siit minema ja armastad… elu lõpuni, Änton… (Änton raputab pead)

Sigrid - Aga Änton…

Änton - (kurvalt) Ei. Mina saan sulle andestada, aga mitte õigeks mõista... mida inimesed niimoodi minust arvaksid? Õiglus võidutsegu. Kas vee peal või vee all, Sigrid. (Pühib pisara, tõukavad Sigridi vette, see röögib meeleheitlikult ja vajub vee alla. Lavalt möödub tuima näoga aednik töötava muruniidukiga. Kõik mattub pimedusse, valgussähvatused, kostub võigast Kuldkalakese naeru.)

EESRIIE

 

2 VAATUS
2. Pilt