TEE TOIMEST

        Must tee saadakse närvutatud lehtede hoidmisel soojas niiskes keskkonnas, mille tulemusena teepõõsa lehed vallandunud fermentide toimel tumenevad ja omandavad väljendunud aroomi. Fermenteerumisprotsess kulgeb vaid hapniku juuresolekul, sest selle käigus osa lehtedes esinevatest ainetest laguneb ja oksüdeerub.
        Roheline tee saadakse teepõõsa lehtede töötlemisel veeauruga, et inaktiveerida lagundavad fermendid. Seetõttu säilib tee algne roheline värvus ja ei lagune lehtedes sisalduvad ühendid, sealhulgas antioksüdandid.
Punane ja kollane tee on vaid osaliselt fermenteeritud, mistõttu neis sisalduvad ühendid on vähe lagunenud. Selle rühma teedest hinnatum on musta draakoni ehk oolongi (wulong)  tee. Tuntakse ka valget teed, mida valmistatakse teepõõsa avanemata noortest pungadest.
        Hiinlased ise kasutavadki vaid rohelist või poolfermenteeritud oolongi teed. Roheline tee värskendab, kustutab janu, ergutab vaimu ja parandab seedimist. Erinevalt kohvist roheline tee ei häiri maksa ja sapiteede talitlust ning ka selle ergutav toime kestab pikemat aega. Samal ajal soodustab tee joomine ka lõdvestumist ja  parandab perifeerset verevarustust.

        Viimase aja uurimused on näidanud rohelise tee soodsat mõju paljude haiguste profülaktikas ja ravis. Laboratoorsed uuringud annavad alust väita, et rohelise tee ekstrakt hoiab ära paljude degeneratiivsete haiguste tekke ja aitab neid ka ravida. Rohelise tee uuritumad toimeained on flavonoidide hulka kuuluvad polüfenoolsed ühendid katehoolid, mis toimivad kui vabu radikaale neutraliseerivad antioksüdandid. Seejuures on tee antioksüdantne aktiivsus tunduvalt suurem, kui näiteks viinamarjamahlal või punasel veinil. 
        Hästi on tuntud rohelises tees sisalduvate ühendite kasulik toime südame-veresoonkonnasse. Rohelises tees sisalduvad polüfenoolid kaitsevad veresooni, aeglustavad veresoonte lupjumist ja alandavad veres kolesterooli sisaldust. Loomkatsetes nende hiirte veres, kelle toidule lisati 2,5% rohelist teed, langes üldise kolesterooli, madala tihedusega kolesterooli (tekitab lupjumist) ja triglütseriidide (vererasva) sisaldus. Seejuures oli rohelist teed saanud hiirte kaal 10-18% väiksem kui kontrollrühmal. Palju rohelist teed joovatel inimestel langeb samamoodi vere kolesterooli-, eriti madala tihedusega (lipoproteiididega seostunud) kolesterooli sisaldus, tõuseb aga kõrge tihedusega kolesterooli hulk, millel on lupjumise eest kaitsev toime. Seejuures paranevad ka maksa ja pankrease ainevahetuse näitajad. Lisaks vähendavad tees sisalduvad ühendid ülemäärast vere hüübivust, mis on oluline infarktiohu vähendamisel.
        Laborikatsed näitavad samuti katehoolide vähivastast toimet. Vähki ärahoidva  toime avaldumisel on mitmed mehhanismid. Katehoolid neutraliseerivad toidus esinevaid kantserogeene nagu nitroosamiinid või aflatoksiin, takistavad kantserogeenide seostumist DNA-ga ja sellega mutatsioonide teket, pärsivad bakterite poolt põhjustatud mutatsioonide teket, kaitsevad ioniseeriva kiirguse ja ultraviolettkiirte eest ning aitavad seedetraktil, maksal ja kopsudel ära hoida kantserogeenide aktiveerumist. Katehoolid ei mõjusta mitte ainult vähitekke esimest (initsiatsiooni-) faasi, mis on seotud muteerunud rakkude tekkega, vaid ka järgnevat kasvufaasi. Katsed näitavad, et rohelises tees leiduv epigallokatehool-3-gallaat hävitab naha-, lümfiteede- ja eesnäärme kasvajate rakke inimesel ja hiirel, jättes puutumata terved rakud. Nimetatud ühend käivitab muundunud rakkudes enesehävitusprotsessi, mida kutsutakse apoptoosiks. Sama ühend pärsib kasvajakoes  veresoonte moodustumise - angiogeneesi, mistõttu kasvaja suurenemine on takistatud. Kasvajarakud eritavad ensüüm kollagenaasi, mis aitab neil erinevatesse kudedesse juurduda. Epigallokatehool-3-gallaat pärsib kollagenaasi moodustumist kasvajarakkudes ja sellega takistab kasvaja metastaseerumist. Teisteks kasvaja eksistentsi seisukohalt olulisteks ensüümideks, mida epigallokatehool-3-gallaat pärsib, on telomeraas ja kasvajarakkude kinooni oksidaas. Epidemioloogilised uuringud näitavad, et rohke rohelise tee joomine võib olla tõhus vahend põie-, eesnäärme-, mao- söögitoru-, rinnanäärme-, jämesoole- ja kopsuvähi tekke ärahoidmisel. Ka loomkatsed on näidanud rohelise (kuid mitte musta) tee rinna- ja eesnäärmevähi vastast toimet.
        Rohelises tees sisalduvad polüfenoolsed ühendid (epigallokatehoolid) suurendavad rasvade oksüdatsiooni ja termogeneesi. Sellega nad "soojendavad" keha,  aitavad rasvu "ära põletada" ning kehakaalu langetada. Vaatamata põhiainevahetuse kiirenemisele kuni 4%  roheline tee ei häiri südametalitlust, sest südame löögisagedus tee toimel ei kiirene. Peamiseks ainevahetust parandavaks toimeks aga on vere glükoositaseme ja insuliini hulga alanemine tees sisalduvate ühendite (nagu difenüülamiin) toimel. See aitab nii vältida kui ravida teist tüüpi diabeeti, mis tänapäeval on organismi vananemisega kaasas käiv haigus.
        Lisaks näitavad mõningad uuringud tee positiivset mõju fertiilses eas naiste viljakusele. Arvatakse, et nii polüfenoolsed ühendid kui ksantiinid soodustavad terve munaraku küpsemist ja loote häireteta arenemist.
        Kui lisame siia veel rohelise tee põletikuvastase (eriti liigespõletike puhul), viirustevastase, bakteritevastase ja neerutalitlust soodustava toime, siis mõistame täiesti, miks teejoomine idamaadel sedavõrd au sees on.

Linke

Eestikeelne ülevaade rohelisest teest

Uusi andmeid rohelise tee kasulikkusest

Ülevaade rohelise tee tervistavast toimest koos linkidega

Ülevaade rohelise tee vähivastasest toimest

Rohelise tee toimest südame-veresoonkonnale

Ülevaade jaapani teetseremooniast

Ülevaade hiina teetseremooniast

Teine ülevaade teetseremooniast

---