Mõisted: kulud, kulude juhtimine, kuluarvestus, juhtimisarvestus

 

Allikas: Sander Karu „Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis“ I osa, Rafiko Kirjastus 2008; 336 lk.

 

Abitegevuse kulukoht (auxiliary unit) – organisatsiooni põhitegevusega mitteseotud allüksus, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töökoht, mille kulud arvestatakse eraldi ja mille jaotamine põhitegevuse kuluobjektidele (põhitoodetele, põhiteenustele) ei ole tihti otstarbekas. Abiteenistuse kulukoha kulud arvestatakse vajadusel abiteenistuse kuluobjektidele (n organisatsiooni söökla kulud arvestatakse sööklas pakutavate toitudele).

 

Ajakäituriga tegevuspõhine kuluarvestus (time-driven activity based costing, TDABC) on tegevuspõhise kuluarvestuse meetod, mille abil jaotatakse otse ja automaatselt ressursside kulud tegevustele ajapõhiste võrrandite abil

 

Amortisatsioonikulu (kulum, depretsiatsioon) (depreciation, ka amortisation, amortization) vt põhivara amortisatsioonikulu

 

Astakkulu (step cost, step-variable cost) on kulu, mis teatud kulukäiturite arvu vahemikus on püsiv, kuid teatud kulukäiturite arvu juures muutub astmeliselt

 

Astmeline meetod (step method) on üldkulude jaotamise meetod, mille puhul erinevate tugiteenuste kulud jaotatakse sammhaaval nii erinevatele tugiteenuste kui ka põhitegevuse kulukohtadele

 

Avastamiskulud (detection costs) on kulutused nendele tegevustele, mis on suunatud organisatsioonisiseste toodete, protsesside ja teiste tegevuste keskkonnanõuetele vastavuse kindlakstegemisele

 

Baasiline eelarvestamine (baasist lähtuv, traditsiooniline, ajalooline, iibeline eelarvestamine) (base budgeting, incremental budgeting) -  eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi tulemused ja kasutab neid eelarvestamisel "baasina"

 

Benchmark vt tippmõõdik

 

Benchmarking vt võrdlevanalüüs

 

Eelarvestatud üldkulu määr (varemmääratud üldkulu määr) (predetermined overhead rate) kehtestatakse kui kulunorm (normatiivne kulu), tavaliselt enne kasutamisperioodi algust, ja see kehtib kogu perioodi jooksul

 

Ekvivalentühikute (equivalent units) arv väljendab valmistooteid ja erinevas valmidusastmes pooltooteid protsesskuluarvestuses, võrdub pooltoodete arv * valmidusaste

 

Ennetuskulud (prevention costs) on kulutused, mis on suunatud ennetavatele tegevustele sh keskkonnale ohtlike saasteainete ja jäätmete tootmise vältimisele

 

Esmaskulud (prime costs) vt otsekulud

 

Ettevõtte üldkulud vt organisatsiooni üldkulud

 

Depretsiatsioon (depreciation, ka amortisation, amortization) vt põhivara amortisatsioonikulu

 

Finantskulud (finance costs, financial costs, financial expenses) on kulud, kulutused, mis on seotud organisatsiooni tegevuse rahastamisega, investeerimistegevusega, valuutakursside muutusega ja finantsvarade ümberhindlusega

 

Jaotuskulud (logistic costs) vt logistikakulud

 

Jätkuvad kulud (realiseerimata kulud) (unexpired costs) on kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel. Realiseerimata kulud kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks müümata valmistoodang, kulutused materiaalsele põhivarale)

 

Jääktulu (contribution margin) võrdub müügitulu miinus muutuvad kulud

 

Jääktuluarvestus (osakuluarvestus, marginaalkuluarvestus, kattearvestus, piirkuluarvestus) (marginal costing, variable costing) on kulude arvestuse protsess ja meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud muutuvkuludeks ja püsikuludeks ning mille kasutamisel arvestatakse kuluobjektidele ainult muutuvkulud

 

Jääktulupõhine kasumiaruanne (contribution income statement) on kasumiaruanne, milles tuuakse välja erinevad jääktulu (kasumi) tasemed, keskendudes muutuv- ja püsikuludele

 

Kapitaliseeritavad kulud (capitalized costs) on kulutused, mis kajastatakse enne kasumiaruandes näitamist bilansis varana

 

Kasum/kahjum (profit/loss) on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe (RTJ1 2005, § 31).

 

Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) (statement of income, income statement) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit)

 

Kasum (kahjum) valuutakursside muutustest - valuutakursside muutustega seotud tulude ja kulude vahe

 

Kattearvestus vt jääktuluarvestus

 

Kaudkulud (kaudsed kulud) (indirect costs) on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud

 

Kaudsed kulud vt kaudkulud

 

Kaudsed materjalikulud (indirect materials cost) on kõik materjali kulud, mis ei ole tehtud otseselt toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks

 

Kaudsed tööjõu kulud (indirect labour costs) on kulud, mis koosnevad toote valmistamisega või teenuse osutamisega vahetult mittetegelevate töötajate palgakuludest ja nendelt arvestatud maksudest

 

Keskkonnaalane täiskuluarvestus (full environmental costing) on kuluarvestuse meetod, mille tulemusena arvestatakse toodetele nii organisatsiooni enda kui ka avalikkuse poolt keskkonnale tehtud kulutused

 

Keskkonnaalased tootekulud (environmental product costs) on näiteks tootmis-, turustus- ja kohaletoimetamisprotsesside keskkonnakulud, samuti ostujärgsed keskkonnakulud

 

Keskkonnakulud (environmental costs) on kulutused, mis on tekkinud kehva keskkonnakvaliteedi tõttu

 

Keskkonnakulude aruanne (environmental cost report) on aruanne, mille eesmärgiks on parendada organisatsiooni kesk-konnaalast tegevust ja kontrollida keskkonnakulusid ja tulusid

 

Keskmine kulu (average cost) on erinevate kuluobjektide või kuluelementide kulude aritmeetiline keskmine

 

Kogu jääktulu (total contribution margin) leitakse, korrutades ühiku jääktulu müüdud ühikute arvuga

 

Kogukulud (kulud kokku) (total cost) on kõik kulud või kulutused kokku

 

Konversioonikulu (conversion cost, cost of conversion) vt töötlemiskulu

 

Kulu (expense= expired cost; cost - ainult kasumiaruande kontekstis) - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist (RPS, § 3 )

 

Kuluarvestussüsteem (costing system, cost accounting system) - kulude arvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude juhtimiseks ja arvestuseks

 

Kuluarvestuse süsteem vt  kuluarvestussüsteem

 

Kulu-maht-kasum analüüs (KMK-analüüs) (cost-volume-profit analysis, KMK) -  planeerimis- ja analüüsimeetod, milles keskendutakse kulude (costs), müügimahu (volume) ja kasumi (profit) omavaheliste seoste analüüsile

 

Kulude arvestuse süsteem vt  kuluarvestussüsteem

 

Kulude hindamine (cost estimation) on kulutuste ja kulude kindlakstegemine protsess, mille eesmärk on täpselt defineeritud kuluobjekti ja tema kulukäiturite vaheliste seoste täpsustamine ja arendamine

 

Kulude jaotamine – 1) üldmõiste (cost absorption, cost allocation, ing; cost assignment= tracing&allocating, am), protsess mille käigus kulud seostatakse kuluobjektidega ja arvestatakse kuluobjektidele; 2) kuluobjektga kaudselt seotud kulude (kaudkulud, üldkulud) arvestamine kuluobjektidele (allocation, am); 3)tugiteenuste kulude arvestamine tootmise kulukeskustele (cost apportionment, indirect allocation, ingl); 4) kulukeskustesse kogutud nii tootmise üldkulude (production overhead absorption) kui ka organisatsiooni üldkulude arvestamine (overhead absorption) kuluobjektidele kulukäiturite abil lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektga

 

Kulude jaotamine (overhead absorption) - tegevus ja/või osaprotsess, mille käigus kaudkulud paigutatakse (või jaotatakse) ja kogutakse kulukeskustele (allüksustele, tootmise/teeninduse kulukeskustele, abikulukeskustele, tugikeskustele), lähtuvalt nende seosest vastava kulukeskusega ning edasi jaotatakse kulukeskustesse kogutud kaudkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektga. Kulude jaotamise käigus arvestatakse kuluobjektidele nii tootmise üldkulud (production overhead absorption) kui ka organisatsiooni üldkulud  (overhead absorption)

 

Kulude kogumine (cost accumulation) on tegevus, mille käigus kulud kogutakse loogilistesse gruppidesse e kulukogumitesse lähtuvalt eesmärkidest ning summeeritakse

 

Kulude käitumine (cost behaviour) on viis, kuidas kuluobjekti kulud muutuvad erinevatel tegevustasemetel (erinevate müügi- ja tootmismahtude korral)

 

Kulude klassifitseerimine (cost classification) vt kulude liigitamine

 

Kulude kodeerimine on tegevus, mille käigus lisatakse igale kulutusele ja kulule kood

 

Kulude liigitamine (kulude klassifitseerimine) (cost classification) on tegevus, mille käigus eristatakse erinevad kuluelemendid (cost item, cost element) ja grupeeritakse kuluelemendid loogilistesse gruppidesse (kulukogumitesse) lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad, väärtust lisavad jt), funktsioonidest (tootmiskulud, müügikulud jt) või kasutamisest majandusüksustes (CIMA 2002, lk 27)

 

Kulude mõõtmine (cost measurement) on tegevus, mille käigus tehakse kindlaks kulude rahaline väärtus

 

Kulude objektiivne liigitamine (objective classification) on tegevus, mille käigus kulud liigitatakse lähtuvalt nende tegemise eesmärgist

 

 

Kulude paigutamine (cost allocation, ingl; tracing, am) on tegevus, mille käigus arvestatakse otsekulud otse (ilma jaotamata) kuluobjektidele ja/või kulukeskustele (allüksustele, abikulukeskustele, tugikeskustele, tugiteenuste kulukeskustele) lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektga ja/või –keskusega

 

Kulude pool vt kulukogum

 

Kulude subjektiivne liigitamine (subjective classification) on tegevus, mille käigus kulud liigitatakse lähtuvalt nende olemusest

 

Kulude ülejaotamine (overcosting, over absorption) on üldkulude jaotamise tulemus, mille korral on kuluobjektile arvestatud rohkem üldkulusid, kui selle kuluobjektiga seoses on tehtud

 

Kulude alajaotamine (undercosting, under absorption) on üldkulude jaotamise tulemus, mille korral on kuluobjektile arvestatud vähem üldkulusid, kui selle kuluobjektiga seoses on tehtud

 

Kuluelement (cost item, cost element) on kogukuludesse kuuluv eraldi mõõdetav, hinnatav ja arvestatav kõige väiksem kulukomponent või -kirje

 

Kulukandja vt kuluobjekt

 

Kulukeskus (cost center, cost centre) - vastutuskeskus, mille juht vastutab allüksuse kulutuste ja kulude eest eesmärgiga kindlustada kvaliteetne toode/teenus madalamate (eelarvestatud) kuludega

 

Kulukogum (kulude pool) (cost pool) on loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur

 

Kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) (cost center, expense center) on allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade

 

Kulukäitur (cost driver, allocation base) on iga mõjur, sündmus, koefitsent, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel jaotatakse kulud

 

Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm (Mereste 2003, lk 447)

 

Kulum (depreciation, ka amortisation, amortization) vt põhivara amortisatsioonikulu

 

Kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (n toode, teenus, projekt, protsess, tegevus, regioon ja/või allüksus jne)

 

Kuluobjekti kulu vt ühiku kulu

 

Kuluobjekti (ühiku) tasandi tegevused (unit-level activities) – tegevused tegevuspõhises kuluarvestuses, mis sooritatakse iga kuluobjekti jaoks

 

Kulutus (väljaminek) (cost) – väljaminekud, mis ei ole kasumiaruandes kantud kulusse, vaid arvestatakse bilansis varana. Kulutus on sõltumatu raha liikumisest

 

Kuluvõrrand (cost function) on matemaatiline võrrand, mis näitab kulude muutumist kulusid mõjutavate kulukäiturite muutuse tulemusena

 

Kulu ühik (cost units) vt kuluobjekt

 

Kõrvaltoote kuluarvestus (by-products costing) on kuluarvestuse meetod, mida kasutatakse kõrvaltoodete kulude arvestamise

 

Lahknemispunkt (split off point) on koht (punkt) ühisprotsessis, kus protsessi tulemusena ühest materjalist või lõpetamata tootest tekib üks või mitu erinevat toodet

 

Lepingu kuluarvestuses (contract costing) käsitletakse tööna lepingut ja eesmärgiks on leida lepingu täitmiseks tehtud kulud

 

Lineaarsed kulud (linear cost) on kulud, mis muutuvad tegevusmahuga lineaarselt

 

Logistikakulud (jaotuskulud) (logistic costs, distribution costs) on kulud, mis on seotud logistikaga ja kaupade toimeta¬misega klientidele

 

Läbilaske kuluarvestus (througput costing, super-variable costing) on kuluarvestusmeetod, kus toodete kuluna arvestatakse ainult ühiku-taseme otsekulusid

 

Läbilaske marginaal (throughput margin) on toote kasumlikkuse mõõt, mis võrdub müügihind miinus materjalide soetusmaksumus

 

Lõplikud kulud (realiseeritud kulud) (expired costs) on kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale üldse majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende tekkimise perioodil

 

Marginaalkulu (osakulu, piirkulu) (marginal cost) on kulu, mis on vajalik ühe täiendava kuluobjekti (toote, teenuse, ühiku) valmistamiseks

 

Marginaalkuluarvestus vt jääktuluarvestus

 

Mineviku kulu (tegelik kulu, ajalooline kulu) (historical cost), - minevikus tehtud kulu

 

Mittekapitaliseeritavad kulud (non-capitalized costs) on kulutused, mis kajastatakse vahetult kasumiaruandes

 

Mittelineaarsed kulud (nonlinear cost) on kulud, mis muutuvad tegevusmahuga mittelineaarselt

 

Mittepõhitegevuse kulud (organisatsiooni üldkulud) (nonproduction cost, nonmanufacturing costs, non-manufacturing costs) on kulud, mis tehakse seoses organisatsiooni üldjuhtimisega ja abitegevustega

 

Mittetootmiskulud (non-manufacturing costs) – põhitegevuse (tootmise või teenuse osutamise) protsessiga mitteseotud kulud (turustuskulud, üldhalduskulud, teatud juhtudel ka finantskulud ja muud ärikulud)

 

Muud otsekulud (direct expenses) on kulud, mille hulka kuuluvad kõik muud otseselt toote valmistamisega või teenuse osutamisega tehtud kulud va otsesed materjalikulud ja otsesed tööjõukulud

 

Muud tootmise üldkulud (indirect expenses) on kulud, mille hulka kuuluvad kõik muud tootmisega seoses tehtud kulud va otsekulud, kaudsed materjali ja tööjõukulud ning põhivarade kulum

 

Muud ärikulud on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees

 

Muundamiskulu (conversion cost, cost of conversion) vt töötlemiskulu

 

Muutuvkulud (muutuvad kulud) (variable costs) on kulud, mis olulisusvahemikus muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumisega

 

Muutuvad kulud vt muutuvkulud

 

Mõõdik (measure, indicator) -  (majandus)näitaja tulemuslikkuse mõõtmiseks (performance measurement), mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saavutamiseks vajalikke protsesse, tegevusi ja toiminguid

 

Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu (cost of goods sold) on aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste maksumus ning tootmiskaod ja muud sarnased tootmiskulud, mida ei lülitata müüdud toodete maksumusse. Arvestatakse samasugustest põhimõtetest ja kogustest lähtuvalt, nagu on arvestatud müügitulu

 

Müügikulud (selling costs, selling expenses) on kulud, mis on seotud müügitegevusega, müügitööks vajaliku personali, andmebaaside, varustuse ja tööruumide kulud

 

Normkuludel põhinev kuluarvestussüsteem (normal costing system) on kuluarvestussüsteem, mis kasutab toote kulude arvestusel tegelikke otseseid materjali- ja töö-jõukulusid ja eelarvestatud normatiivseid üldkulude määrasid (üldkulu määra norme)

 

Normkulu arvestus (normal costing) vt normkuludel põhinev kuluarvestussüsteem

 

Nullbaasiga eelarvestamine (zero-based budgeting, priority-based budgeting, ZBB) -  eesmärgist lähtuv eelarvestamise meetod, mille korral kulud eelarvestatakse järgmis(t)e perioodi(de) tuludest lähtuvalt. Iga tegevuse ja/või ressursi esialgne eelarve on null

 

Olulisusvahemik (relevant range) on tegevusmahtude vahemik, kuhu kulukäituri tegelikud väärtused kuuluvad suure tõenäosusega ja mille korral eeldatakse, et seos tegevusmahu muutuse ja (kogu)kulude muutuse vahel on lineaarne

 

Operatiivne controlling (operational control, task control) -  protsess, mille käigus tegeldakse põhiliselt organisatsiooni plaanide ja eelarvete igapäevase juurutamisega allüksuste, projektide ja tegevuste tasandil

 

Operatiivne kulude juhtimine (operational cost management) on protsess, mis tagab kulude info operatiivsete ja üksikute operatsioonide juhtimisotsuste vastuvõtmiseks

 

Operatsioonikulu arvestus (operation costing) on töö- ja protsessikuluarvestuse hübriid, mida kasutatakse organisatsioonides, mis toodavad suuri, ühesuguste toodete partiisid, kasutades eri tüüpi materjale

 

Organisatsiooni üldkulud (overhead, nonproduction cost, nonmanufacturing costs, non-manufacturing costs) on kulud, mis tehakse seoses organisatsiooni üldjuhtimisega

 

Osakuluarvestus vt jääktuluarvestus

 

Osakuluarvestuse süsteem (marginal costing system, variable costing system) on kulude arvestuse süsteem, mille kasutamisel liigitatakse kulud muutuvkuludeks ja püsikuludeks ning mille kasutamisel arvestatakse kuluobjektidele ainult muutuvkulud

 

Ostujärgsed keskkonnakulud (environmental postpurchase costs) on peale toote müümist toote kasutamise ja hävitamise käigus keskkonna saastamisega tekkivad kulud

 

Otsekulud (otsesed kulud, esmaskulud) (direct costs) on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile

 

Otsemeetod (direct method) on üldkulude jaotamise meetod, mille puhul ignoreeritakse tugiteenuste vahelisi kulu-vooge

 

Otsesed kulud vt otsekulud

 

Otsesed materjalikulud (direct materials cost) on kõik materjali kulud, mis on otseselt kasutatud toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks

 

Otsesed tööjõukulud (direct labour costs) on kulud, mis koosnevad toote valmistamisega või teenuse osutamisega vahetult tegelevate töötajate (tootmistööliste, teenindajate, müüjate) palgakuludest ja nendelt arvestatud maksudest

 

Paindlik eelarve (flexible budget) -  eelarve, mis võimaldab eelarvestada tulusid ja kulusid erinevatel tegevustasemetel ja milles on kulud liigitatud muutuv- ja püsikuludeks

 

Partii kuluarvestuses (batch costing) käsitletakse tööna toodete, teenuste või kaupade partiid ja eesmärgiks on leida partii täitmiseks tehtud kulud

 

Partii tasandi tegevused (batch-level activities) – tegevused tegevuspõhises kuluarvestuses, mis sooritatakse pigem iga partii kui kuluobjekt jaoks

 

Perioodi kulutus (perioodi kulu) (period costs) on kulutused, mis kajastatakse kuluna tekkimise perioodi kasumiaruandes sõltumata sellest, kas aruandeperioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted müüakse ära või mitte

 

Perioodi puhaskasum (-kahjumiks) (net profit or loss, net profit or loss for the period) - aruandeperioodi kõikide tulude ja kulude vahe

 

Piirangute teooria (theory of constrains, TOC) on piirangute kindlakstegemise ja juhtimise meetod, mille tulemusena kiireneb tootmisprotsess ja suureneb kasumlikkus

 

Piirkuluarvestus vt jääktuluarvestus

 

Projekt  (project) - teatud ajaperioodil ainulaadse eesmärgi (tulemuse) saavutamiseks tehtav tööde ja tegevuste kogum

 

Projektikulud (project costs) - põhitegevuse kulud projektorganisatsioonis vt põhitegevuse kulud

 

Projekti kuluarvestuses (project costing) käsitletakse tööna projekti ja eesmärgiks on leida projekti täitmiseks tehtud kulud

 

Projekti üldkuludeks nimetatakse põhitegevuse üldkulusid projektorganisatsioonis vt põhitegevuse üldkulud

 

Protsess (process) -  omavahel seotud korduvate tööde/tegevuste/osaprotsesside ahel, mille käigus muudetakse sisendid kindlateks väljunditeks

 

Protsessikuluarvestuse süsteem (process costing system) on toote kuluarvestussüsteem, kus kuluobjektiks on tootmisprotsessid või osakonnad. Protsessikuluarvestuse süsteemis arvestatakse toote/teenuse kulud protsesside või osakondade lõikes ning seejärel jaotatakse need suurele hulgale peaaegu samalaadsetele toodetele/teenustele.

 

Protsessikuluarvestuseks (process costing) nimetatakse kuluarvestuse protsessi, mida kasutatakse protsessikuluarvestuse süsteemis

 

Puhaskasum (-kahjumiks) (net profit or loss) - kõikide tulude ja kulude vahe

 

Põhitegevuse kulud (tootmiskulud) (manufacturing costs, product manufacturing cost) on kulud, mida tehakse põhitegevuse protsessides (toodete valmistamise, teenuste osutamise, projektide elluviimise) organisatsiooni väljundite (toodete, teenuste ja/või projektide) valmistamisega seoses

 

Põhitegevuse kulukoht (põhitegevuse kulukeskus, tootmise kulukoht, tootmise kulukeskus) (production cost center, expense center) – põhitegevuse allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töökoht, mille kulud kogutakse ja arvestatakse eraldi ning hiljem jaotatakse kuluobjektidele (toodetele, teenustele) kasutades kulukäitureid

 

Põhitegevuse üldkulud (tootmise üldkulud, tootmislikud üldkulud, tootmise lisakulud) (production overhead, manufacturing overhead, factory overhead) on kõik ülejäänud põhitegevuse kulud, va otsekulud

 

Põhivara amortisatsioonikulu (kulum, depretsiatsioon) (depreciation, ka amortisation, amortization) on materiaalselt ja immateriaalselt (põhitegevuses kasutatud) põhivaralt ja soetus-maksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ja/või väärtuse langusest (alla-hindlustest ja/või mahakandmistest) tekkinud kulu

 

Püsikulud (püsivad kulud) (fixed costs) on kulud, mis jäävad olulisusvahemikus muutumatuks erinevate tegevusmahtude juures teatud ajaperioodil

 

Püsivad kulud vt püsikulud

 

Realiseerimata kulud vt jätkuvad kulud (unexpired costs)

 

Realiseeritud kulud vt lõplikud kulud (expired costs)

 

Ressursi kulukäitur (resource cost driver) -  mõõdik (mõjur, jaotuse alus), mille abil seostatakse ressursside kulud vastavate tegevustega ning jaotatakse erinevate ressursside kulud tegevustele

 

Ressursi kulukäituri määr (ressource cost rate) võrdub ressursi kulu jagatud kulukäituri arvuga ja näitab ressursi kulu kulukäituri ühiku kohta

 

Segakulud (mixed costs, semi-variable costs, semi-fixed costs) on kogukulud, mis sisaldavad muutuvat ja püsivat komponenti

 

Sihtväärtus (target) -  mõõdikule või näitajale lisatud täpsustav (arv)väärtus, mis seatakse eesmärgiks

 

Sisekahjustuste kulud (internal failure costs) on kulutused nendele tegevustele, mille tõttu on toodetud ja keskkonda väljastatud saasteaineid ja jäätmeid

 

Standardkuludel põhinev kuluarvestussüsteem (standard costing system) on kuluarvestussüsteem, mis kasutab toote kulude arvestusel kõigi kolme tootmiskulu kindlaks tegemiseks varem kindlaksmääratud eelarvestatud standardkulusid ja koguseid

 

Standardkulu arvestus (standard costing) vt standardkuludel põhinev kuluarvestussüsteem

 

Strateegiline controlling (strategic control, strategy formulation) -  protsess, mille käigus otsustatakse organisatsiooni eesmärgid, strateegiad, nende saavutamiseks vajalikud ressursid ning ressursside omandamise, kasutamise ja ümberpaigutamise juhtimiseks vajalikud meetmed

 

Strateegiline kulude juhtimine (strategic cost management) on kulude juhtimiseks vajaliku info arendamine, et tagada peamise juhtimisfunktsiooni, strateegilise juhtimise, infoga varustamist

 

Strateegiline äriüksus (ka strateegiline talitlusüksus) (strategic business unit) -  oma klientide ja konkurentidega, iseseisva kuluarvestusega ning omaenda strateegiast juhinduv organisatsioonisisene allüksus

 

Taktikaline controlling (management control) -  protsess, mille kaudu juhid mõjutavad teisi organisatsiooni liikmeid eesmärgiga viia ellu organisatsiooni strateegiaid

 

Taktikaline kulude juhtimine (tactical cost management) on protsess, mis tagab info kuludest taktikaliste juhtimisotsuste vastuvõtmiseks

 

Tasakaalus tulemuskaart (tasakaalustatud mõõtmismudel, tasakaalus töölaud) (balanced scorecard) -  strateegiline juhtimissüsteem, mille abil arendatakse organisatsiooni strateegiat ja teisendatakse organisatsiooni visioon, missioon ja strateegia mõõdetavateks tegevusteks neljas perspektiivis (valdkonnas, aspektis) (finantsperspektiiv, kliendiperspektiiv, protsessiperspektiiv, arengu- ja kasvuperspektiiv)

 

Teeninduse üldkuludeks nimetatakse põhitegevuse üldkulusid teenindusorganisatsioonis vt põhitegevuse üldkulud

 

Teeninduskuludeks nimetatakse põhitegevuse kulusid teenindusorganisatsioonis vt põhitegevuse kulud

 

Tegelikel kuludel põhinev kuluarvestussüsteem (actual costing system) on kuluarvestussüsteem, mis kasutab toote kulude arvestusel kõikide toodete tegelikke kulusid Tegelikel kuludel põhinevat kulude arvestust nimetatakse sageli tegelike kulude arvestuseks

 

Tegelike kulude arvestus (actual costing) vt tegelikel kuludel põhinev kuluarvestussüsteem

 

Tegelik üldkulu (actual overhead) on tegevusperioodil (aruandeperioodil) tegelikult tehtud üldkulude summa

 

Tegevuse kulu (activity cost) all mõistame kulutusi ja kulusid, mis on tehtud vastava tegevuse tegemiseks (näiteks materjalide sisseost, tööpingi häälestamine, tellimuste vastuvõtmine). Tegevuse kulu ei ole tegevuskulu kasumiaruande skeem 1 tähenduses

 

Tegevuse kulukogum (activity cost pool) -  kulude kogum, mille moodustavad kõik selle tegevusega seotud kulud.

 

Tegevuse kulukäitur (activity cost driver), on kulukäitur (mõõdikud, mõjurid, jaotuse alused), mille abil mõõdetakse, kui palju tegevusi tehakse seoses kuluobjektiga (toote valmistamisega, teenuse osutamisega) ja mille alusel jaotatakse tegevuste kulud kuluobjektidele

 

Tegevuse kulukäituri määr (tegevuse kulukogumi kulukäituri määr) (activity rate, activity cost rate) võrdub tegevuse kulukogumi kulu jagatud kulukäituriks valitud tegevuste arvuga ja näitab vastava tegevuse (kulukogumisse kuuluvate tegevuste) kulu ühe tegevuse kohta ehk kui suur on ühe tegevuse kulu

 

Tegevuse kulukogumi kulukäituri määr (activity rate, activity cost rate) vt tegevuse kulukäituri määr

 

Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB) -  eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (kuluobjektide) kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning selleks tehtavad vajalikud kulutused

 

Tegevuspõhine juhtimine (activity-based management, ABM) on juhtimismeetod, mille käigus lisatakse kliendi poolt tunnetatud väärtused igale tegevusele, eristatakse väärtust lisavad ja väärtust mittelisavad tegevused ning suurendatakse väärtust lisavaid tegevusi ja vähendatakse või elimineeritakse väärtust mittelisavad tegevused

 

Tegevuspõhine kuluarvestus (activity-based costing, ABC) – kulude arvestuse meetod, mille abil arvestatakse kulud kuluobjektidele (toodetele/teenustele), lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega kasutades tegevuspõhiseid kulukäitureid

 

Tegevuspõhine kuluarvestussüsteem (activity-based co¬ting system, ABC system) on kuluarvestussüsteem, mille abil jaotatakse üldkulud (ressursi kulud) toodetele/ teenustele mitmete kulukäiturite abil, kasutades põhjus-tagajärg seoseid tegevustega

 

Tegevuspõhine kulukäitur (activity-based cost driver) vt tegevuse kulukäitur

 

Tekkepõhine arvestus (accrual basis of accounting) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu  toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud

 

Tellimuse kuluarvestuses (job costing) käsitletakse tööna tellimust ja eesmärgiks on leida tellimuse täitmiseks tehtud kulud

 

Tellimuskuluarvestuse süsteem vt töökuluarvestuse süsteem

 

Tellimusjärgne kuluarvestuse süsteem vt töökuluarvestuse süsteem

 

Tippmõõdik (benchmark) on võrdlevanalüüsi aluseks olev parim näitaja, mõõdik või tulemus

 

Toodet toetavad tegevused (product-sustaining activities) – tegevused tegevuspõhises kuluarvestuses, mis toetavad antud toodangu tootmist (toote disainimine, muutuste sisseviimine tellimustesse, uurimis¬tööd)

 

Tootmist toetavad tegevused (facility-sustaining activities) – tegevused tegevuspõhises kuluarvestuses, mis toetavad antud toodangu tootmist üldiselt

 

Toote kulutus (product cost or inventoriable cost; cost of products, services and the other objects) on kulutused, mis on tehtud põhitegevuse protsessis seoses ostetud või müügiks toodetud varude soetamisega

 

Toote kuluarvestus (product costing) on protsess, mille käigus kogutakse, liigitatakse ja jaotatakse otsesed materjalikulud, otsesed tööjõukulud ja üldkulud organisatsiooni väljundiks olevatele kuluobjektidele (toodetele/teenustele)

 

Toote kuluarvestuse süsteem (product-costing system) on kuluarvestuse süsteem, milles arvestatakse kulud toodetele, teenustele ja teistele kuluobjektidele, mis on organisatsiooni väljundiks

 

Toote/teenuse eelarve (product budget) -  eelarve, milles eelarvestatakse iga toote/teenuse ehk kuluobjekt müügist saadav kasum ja/või jääktulu

 

Tootmise üldkuludeks nimetatakse põhitegevuse üldkulusid tootmisorganisatsioonis vt põhitegevuse üldkulud

 

Tootmiskulud (manufacturing costs) on kulud, mida tehakse põhitegevuse (tootmise või teenuse osutamise) protsessis väljundite (näiteks toodete ja teenuste) valmistamisega seoses. Tootmiskulud koosnevad otsekuludest (esmaskuludest) ja tootmise üldkuludest

 

Tootmise üldkulud (tootmislikud üldkulud, tootmise lisakulud) (production overhead, manufacturing overhead, factory overhead) on kõik ülejäänud tootmiskulud, mis ei ole liigitatavad  otsekuludena (esmaskuludena), vt põhitegevuse üldkulud

 

Tootmislikud üldkulud vt põhitegevuse üldkulud

 

Traditsiooniline kuluarvestussüsteem (traditional costing system) on kuluarvestussüsteem, mille abil jaotatakse kõik üldkulud toodetele/teenustele, kasutades traditsioonilisi mahupõhiseid kulukäitureid

 

Traditsiooniline kuluarvestus ehk täiskuluarvestus (traditional costing, absorption costing, full costing) on kuluarvestuse protsess, mida kasutatakse traditsioonilises kuluarvestussüsteemis

 

Tugiteenuse kulukoht (tugiteenuse kulukeskus, tugitegevuse kulukeskus) (service cost center, support service, service department) –tugiteenuseid osutav allüksus, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töökoht, mille kulud kogutakse ja arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele (toodetele, teenustele) läbi selle kulukoha (enamasti läbi põhitegevuse, ka üldjuhtimise kulukoha), millele tugiteenust osutati

 

Tulemuslikkuse juhtimise (performance management) on juhtimistegevus, mille eesmärgiks on tagada, et organisatsioon ja selle kõik allsüsteemid (protsessid, allüksused, meeskonnad, töötajad jne) saavutaksid koostöös organisatsiooni ette püstitatud eesmärgid

 

Tulemusmõõdik (lag indicator, lagging indicator, outcome measure, result measure) -  näitaja, mida kasutatakse majandustulemuste (väljundi) mõõtmiseks

 

Tuleviku kulu (e eelarvestatud kulu, prognoositav kulu) (budgeted cost) – tulevikus tehtav või tulevikuks eelarvestatud ja prognoositud kulutus või kulu

 

Tulud (income, revenue) - aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali (RTJ1 2005, § 24)

 

Tulude ja kulude aruanne vt kasumiaruanne (statement of income, income statement)

 

Tulude ja kulude vastavuse printsiip (matching of costs with revenues) - aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud

 

Turustuskulud (sales and distribution costs) on organisatsioonis (organisatsioonis) turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne). Kuna „turustus“ ja „turundus“ on erinevad mõisted, siis on oluline pöörata sellele tähelepanu ka kulude juhtimises ja arvestuses

 

Täiskuluarvestus (traditsiooniline kuluarvestus, lihtkuluarvestus) (absorption costing, full costing) on kulude arvestuse protsess ja meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele. Vt ka traditsiooniline kuluarvestus

 

Täiskuluarvestuse süsteem (absorption costing system, full costing system) on kulude arvestuse süsteem, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele

 

Töökuluandmik (job cost sheet) on dokument, milles kajastatakse ja summeeritakse konkreetse tööga tehtud otsesed materjali- ja tööjõukulud ning tootmise üldkulud

 

Töökuluarvestuse süsteem (tellimuskuluarvestuse süsteem, tellimusjärgne kuluarvestuse süsteem) (job costing system, job order cost system) on toote kuluarvestussüsteem, kus kuluobjektiks on töö (tellimus) ja kulud arvestatakse kindlale tööle (tellimusele).

 

Töökuluarvestus (job-order costing) on kuluarvestuse protsess, mida kasutatakse töökuluarvestuse süsteemis

 

Töökäsk (tööpilet) (time ticket) on otsese tööjõukulu arvestuse aluseks algdokument, milles fikseeritakse töötundide arv ja töötunni maksumus

 

Töötlemiskulu (konversioonikulu, muundamiskulu) (conversion cost, cost of conversion) on kulu, mida tehakse põhiprotsessis soetatud sisendite muutmisel väljundiks (e. ostetud materjalide muutmiseks valmistoodanguks). Töötlemiskulu koosneb otsekuludest (va ostetud materjal, pooltooted ja teenused) ja tootmise üldkuludest. Kõige lihtsam on töötlemiskulu leida, lahutades tootmiskuludest ostetud materjalide, pooltoodete ja teenuste kulud

 

Uurimis- ja arendustegevuse kulud (research and development costs, R&D) on kulutused, mis on seotud strateegiate välja-töötamisega, uurimistöödega, arendustegevuse või uute toodete väljatöötamisega

 

Valmistatud toodangu kulu (valmistatud toodete kulu, valmistoodangu soetusmaksumus) (cost of goods manufactured) on kulutused, mis on tehtud põhiprotsessis (tootmisprotsessis) toodete valmistamiseks perioodi jooksul

 

Valmistatud toodete kulu (cost of goods manufactured) vt valmistatud toodangu kulu

 

Valmistoodangu soetusmaksumus (cost of goods manufactured) vt valmistatud toodangu kulu

 

Vastastikuse mõju meetod (reciprocal method) on üld-kulude jaotamise meetod, mille puhul tugiteenuseid osutavate kulukohtade kulud jaotatakse põhitegevuse kulukohtadele võrrandi abil

 

Vastutuspõhine arvestus (responsibility accounting) -  arvestusmeetod, mille abil täpsustatakse vastutus majandusnäitajate saavutamise eest veendumaks, et iga organisatsiooni töötaja püüdleb omaniku poolt püstitatud ja tippjuhtkonna poolt elluviidavate eesmärkide poole

 

Võimsuse kulu määr (capacity cost rate) ajakäituriga tegevuspõhises kuluarvestuses võrdub hangitud võimsuse kulud jagatud hangitud ressursside tegeliku võimsusega

 

Võrdlevanalüüs (benchmarking) -  protsess, mille käigus organisatsioon teeb kindlaks oma kriitilised edufaktorid, uurib, kuidas teistel edukamatel organisatsioonidel (või organisatsiooni allüksustel) on õnnestunud neid faktoreid saavutada ning viib tegevusse sisse vajalikud täiustused

 

Väliskahjustuste kulud (external failure costs) on kulutused nendele tegevustele, mis sooritatakse pärast saasteainete ja jäätmete keskkonda väljastamist

 

Väljaminek vt kulutus

 

Väljastostmine (tööde ja teenuste sisseostmine) (outsourcing) -  tööde ja teenuste teistelt organisatsioonidelt ostmise protsess.

 

Väärtusahel (value chain) -  omavahel seotud protsesside, tegevuste ja operatsioonide süsteem, mis algab ressursside omandamisega ning lõppeb kliendi poolt väärtustatud toodete/teenuste pakkumisega. Laiendatud väärtusahel (extended value chain) hõlmab ka organisatsiooniväliseid huvigruppe ja koostööpartnereid

 

Väärtusahela analüüs (value-chain analysis) -  strateegilise analüüsi meetod, mille abil analüüsitakse (lisand)väärtuse loomise võimalusi organisatsioonis ja tehakse kindlaks kohad, kus on võimalik suurendada kliendile loodavat väärtust ja vähendada kulusid

 

Väärtuskäiturid (tulemuslikkuse käiturid) (value drivers, performance drivers) – faktorid, (valdkonnad, perspektiivid, mõjurid, sündmused, koefitsendid, tegurid või tegevused) mille abil mõjutatakse tulemuslikkust ning genereeritakse lisandväärtust ja kasumit

 

Ärikasum (ärikahjum) - kõigi äritegevusega seotus tulude ja kulude vahe

 

Ühiku jääktulu (unit contribution margin) on ühiku müügihinna ja ühiku muutuvkulu vahe. Ühiku jääktulu näitab, kui palju suureneb kasum, kui müügimaht suureneb ühe ühiku võrra

 

Ühiku kulu (unit cost) on ühe kuluobjektiga seoses tehtud või kuluobjektile arvestatud kulutus(ed) või kulu(d)

 

Ühiskuludeks (joint costs) nimetatakse kulutusi, mis on ühised kogu tehnoloogilise protsessi lahknemispunktini

 

Ühisprotsess (joint process) on protsess, mis muudab üheaegselt sisendi mitmeks väljundiks

 

Ühistooted (joint products) on tooted, mis saadakse ühtse sisendi töötlemisel

 

Ühistoote kuluarvestus (joint product costing) on kuluarvestuse meetod, mida kasutatakse, kui töötlusest tuleb korraga kaks või rohkem toodet ning igaühel neist on märkimisväärne müügiväärtus võrreldes teistega

 

Üldhalduskulud (admistration costs, general and administrative expenses, administrative costs) on organisatsioonis (organisatsioonis) üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja -seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne)

 

Üldjuhtimise kulukoht (general management) – organisatsiooni üldjuhtimise allüksus, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töökoht, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele (toodetele, teenustele)

 

Üldkulude alajaotamine (underapplied overhead) – olukord, kui tegelikud üldkulud on suuremad kui eelarvestatud üldkulud

 

Üldkulude ülejaotamine (overapplied overhead). – olukord, kui tegelikud üldkulud on väiksemad kui eelarvestatud üldkulud

 

Üldkulu määr (absorption rate, overhead absorption rate) on mõõdik, mis näitab üldkulude summat ühe kulukäituri kohta

* algusesse