EESTI ŠOTI TERJERITE TÕUÜHINGU PÕHIKIRI

ÜLDSÄTTED

Eesti Šoti Terjerite Tõuühing (edaspidi nimetatud EŠTÜ) on Eesti ðoti terjerite kasvatajate omanike ja huviliste vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon Eesti Kennelliidu koosseisus, mis tegutseb liikmete huvide kohaselt.

EŠTÜ asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

EŠTÜ on tõuühing, mis suunab shoti terjerite aretust ja kasvatust, organiseerib näitusi ja ülevaatusi ning osaleb neil. EŠTÜ juhindub oma tegevuses kehtivast seadusandlusest, EŠTÜ põhikirjast, Eesti Kennelliidu normatiivaktidest ja FCI poolt kehtestatud standarditest.

EŠTÜ on juriidiline isik, kellel on iseseisev bilanss, pangaarved, pitsat ja EŠTÜ sümboolika. EŠTÜ omab õigust moodustada piirkondlikke allüksusi, mis ei ole juriidilised isikud. EŠTÜ suhtleb võrdsetel alustel teiste riikide koerakasvatajate organisatsioonidega ning sõlmib koostöölepinguid oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. EŠTÜ töökeel on eesti keel.

EESMÄRGID JA ÜLESANDED

EŠTÜ eesmärgid:

• Ühendada juriidilised ja füüsilised isikud, kelle tegevus või harrastus on seotud ðoti terjerite aretuse ja kasvatusega.
• Tõu arengule ja levikule kaasaaitamine Eesti Vabariigis.
• Loodusesse ja loomadesse mõistva suhtumise kujundamine.

EŠTÜ ülesanded on:

• Kõigi Eesti ðoti terjerite kasvatajate ja omanike ühendamine ühtsesse organisatsiooni.
• Aretuse koordineerimine ja kontroll, võttes aluseks FCI ja EKL aretustöö eeskirjad.
• Tõukasvatajate arvele võtmine, vajalike andmete kogumine ning arvestuse pidamine.
• Selgitus- ja propagandatöö organiseerimine.
• Seminaride, ðoti terjerite erinäituste ja võistluste ning laagrite korraldamine.
• Šoti terjerite tõukohtunike koolitus ning kursuste läbiviimine.
• Tõualase kirjanduse ja materjali kogumine, töötlemine ja väljaandmine.
• Šoti terjerite tõuspetsialistide alg- ja täienduskoolitus.
• Kontaktide hoidmine EKL-I, teiste tõuühingute ja klubidega ning muude kennelühendustega.
• Oma liikmete huvide esindamine.
• EKL-is tõualasetes küsimustes arvamuse avaldamine.
• EKL-ile igaaastase tegevuse kokkuvõtliku aruande, järgmise aasta tegevusplaani, liikmete arvu ja ühingut juhtima valitud või määratud isikute anmete esitamine.

LIIKMESKOND

• EŠTÜ liikmeks võivad olla ðoti terjeritest huvitatud füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad osaleda ja kaasa aidata EŠTÜ ees seisvate ülesannete lahendamisele.
• EŠTÜ liikmeks vastuvõtmise otsustab EŠTÜ juhatus. Liikmeks astumisel tuleb esitada kirjalik avaldus, tasuda sisseastumis- ja liikmemaks.
• EŠTÜ liikmeks astuja loetakse liikmeks liikmemaksu tasumise päevast.
• Liikmel on õigus lahkuda EŠTÜst kirjaliku avalduse põhjal.
• Liige võidakse EŠTÜst välja arvata, kui ta on eksinud EŠTÜ põhikirja, otsuste või EKL-i normatiivaktide vastu. Liikme väljaheitmise otsustab üldkoosolek 2/3 häälteenamusega.
• EŠTÜst välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.
• Juhatus loeb liikme EŠTÜst lahkunuks, kui ta ei ole tasunud õigeaegselt liikmemaksu, mispeale võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.
• Liikmel, kes lahkub EŠTÜst või arvatakse EŠTÜst välja, ei ole mingit õigust EŠTÜvarale ja talle ei tagastata sisseastumis- ja liikmemaksu.
• Liikmetelt võetavate maksude suuruse otsustab EŠTÜ üldkoosolek.

EŠTÜ liikmel on õigus:

• Osaleda kõigil EŠTÜ üritustel.
• Osaleda hääleõigusega EŠTÜ üldkoosolekul või oma häält lihtkirjaliku volikirjaga teisele EŠTÜ liikmele delegeerida, olla valitud EŠTÜ juhtorganitesse.
• Saada pidevat informatsiooni EŠTÜ tegevuse kohta.
• Astuda EŠTÜst välja.
• EŠTÜ liige on kohustatud:
• Järgima käesolevat põhikirja ning EŠTÜ juhtorganite otsuseid.
• Tasuma tähtaegselt liikmemaksu.
• Suhtuma loomadesse ja loodusesse heaperemehelikult.
• Olema lojaalne EŠTÜle.

JUHTIMINE

EŠTÜ kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek.

• Üldkoosolek on pädev lahendama kõiki EŠTÜ tegevusega seotud küsimusi.
• Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on esindatud üle poole EŠTÜ liikmetest. Juhul, kui on esindatud vähem kui pool liikmetest, kutsutakse 21 päeva jooksul kokku sama päevakorraga uus üldkoosolek, mis on otsustusvõimeline esindatud häälte arvust sõltumata.
• Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälte-enamusega, häälte võrdse jagunemise korral jääb otsustavaks koosoleku juhataja hääl.
• EŠTÜ koguneb üldkoosolekule juhatuse kutsel vähemalt üks kord aastas. Üldkoosolekust antakse liikmetele teada vähemalt 14 päeva enne selle toimumist.
• Üldkoosoleku kutsub kokku ja valmistab ette EŠTÜ juhatus.
• Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda juhatuse algatusel või 10% liikmete kirjalikul nõudmisel, kus on näidatud koosoleku kokkukutsumise põhjus ja arutusele tulevate küsimuste päevakord. Erakorraline koosolek tuleb läbi viia hiljemalt 30 päeva möödumisel nõudmise esitamisest.

Üldkoosoleku pädevused on:

• Täienduste ja muudatuste tegemine põhikirjas ja uue põhikirja vastuvõtmine, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 EŠTÜ üldkoosolekust osavõtjatest.
• Juhatuse, majandusaruande ja tegevusplaanide kinnitamine.
• EŠTÜ juhatuse ja revidendi või revisjonikomisjoni valimine.
• Muude EŠTÜ tegevusega seotud küsimuste otsustamine.

EŠTÜ JUHATUS

EŠTÜ juhatus on 5 kuni 7 liikmeline ja valitakse 2 aastaks.

EŠTÜ juhatuse pädevused on:

• EŠTÜ liikmete vastuvõtmine ja registri pidamine.
• Liikmemaksude laekumise jälgimine.
• Koolitusseminaride ja näituste korraldamine.
• Tõualase kirjanduse kogumine, tõlkimine ja väljaandmine.
• Aretustöö koordineerimine ja seda puudutavate normide väljatöötamine.
• Majandusaasta aruande ja bilansi esitamine üldkoosolekule.
• Üldkoosoleku päevakorra ettevalmistamine.
• Üldkoosolekul vastuvõetud otsuste elluviimine.
• EŠTÜ esindamine, huvide eest seismine ja lepingute sõlmimine.
• Ajutiste komiteede moodustamine ja neile volituste andmine.
• Põhivahendite soetamine, rentimine ja võõrandamine, käibevahendite seisu jälgmine.
• Muude küsimuste lahendamine, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse ning on antud juhatuse pädevusse.

Juhatus valitakse üldkoosolekul lihthäälteenamusega.

Juhatuse liikmeid võib tagandada juhatuse ettepanekul või 10% liikmete kirjaliku avalduse põhjal üldkoosoleku otsusega. Eelnevalt peavad olema välja saadetud kutsed üldkoosolekule vastava päevakorra punktiga. Tagandamine toimub vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenute häälteenamusega.

Juhatus valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe.

EŠTÜ juhatuse esimehe ülesanded ja õigused on:

• Juhatuse tegevuse koordineerimine.
• Juhatuse istungite juhatamine.
• EŠTÜ esindamine õigustoimingutes.
• Juhatuse otsuste alusel EŠTÜ vahendite kasutamine, jooksva tegevusega seotud lepingute sõlmimine, volikirjade välja andmine.
• EŠTÜ rahaliste vahendite ja omandi eesmärgipärase kasutamise ning raamatupidamisarvestuse tagamine.
• Juhatusele EŠTÜ aastaaruande ja bilansi projekti esitamine.

EŠTÜt on õigus õigustoimingutes esindada kas juhatuse esimehel ainuisikuliselt või kõikidel ülejäänud juhatuse liikmetel ühiselt.

Juhatus tuleb kokku esimehe või aseesimehe kutsel või kui seda nõuab vähemalt kaks juhatuse liiget. Juhatus käib koos vähemalt neli korda aastas, vajaduse korral sagedamini.

Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal viibivad vähemalt pooled selle liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte jagunemisel võrdselt poolt- ja vastuhäälteks on otsustav juhatuse esimehe hääl.

RAHALISED VAHENDID JA REVISJON

EŠTÜ majandusaastaks on kalendriaasta. Esimene majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril 2000. a.

EŠTÜ saab tulusid:

• Sisseastumis- ja liikmemaksudest.
• Näitustest, kursustest, ülevaatustest, laagritest, reklaamist, erialakirjanduse väljaandmisest saadavatest rahalistest vahenditest.
• Annetustest, kingitustest, lepingulisest tegevusest ja oma põhikirjaliste ülesannete täitmisel saadavatest rahalistest vahenditest.

EŠTÜ rahalisi vahendeid kasutatakse ainult EŠTÜ juhatuse esimehe või ülejäänud juhatuse liikmete ühisel korraldusel ja nõusolekul.

EŠTÜ rahalisi vahendeid kasutatakse:

• Kohustuslike maksete ja eraldiste tegemiseks.
• EŠTÜ põhikirjast tulenevate kulutuste katteks.

Finantstegevust revideeritakse vähemalt üks kord aastas. Finantsaruanne koos vajalike dokumentidega ja juhatuse aruandega esitatakse revidendile vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekut. Revident annab kirjaliku arvamuse juhatusele vähemalt nädal enne üldkoosolekut. EŠTÜ revident kontrollib piirkondlike allüksuste rahalist olukorda.

TEGEVUSE LÕPETAMINE

EŠTÜ tegevus lõpetatakse kohtuotsusega või üldkoosoleku otsusega või muudel seadusega ettenähtud juhtudel ja korras. EŠTÜ tegevuse lõpetamiseks moodustab EŠTÜ üldkoosolek EŠTÜ likvideerimiskomisjoni, kellele lähevad üle juhatuse ja juhatuse esimehe volitused.

EŠTÜ tegevus loetakse lõppenuks likvideerimiskomisjoni otsusega ja see tehakse teatavaks vabariiklikus ajakirjanduses. Nimetatud aja jooksul korraldab likvideerimiskomisjon EŠTÜ vahendite ja vara sarnase eesmärgiga tegutseva juriidilise isiku valdusesse andmise või liikmete vahel jagamise või müügi, lepingute lõpetamisega kaasnevate kohustuste täitmise ja katab muud EŠTÜ tegevuse lõpetamisega seotud kulud.

EŠTÜ tegevuse lõpetab üldkoosolek 3/4 häälteenamusega. Tegevuse lõppedes läheb arhiiv üle EKL-ile või õigusjärglasele viimase koosoleku otsuse alusel.