|
Ametlik FCI Standard nr. 73/02.02 1998/GB OTI TERJER - Tõustandardi tõlgendusi Käesolev tõlgendus pärineb tuntud rootslasest oti terjeri kasvatajalt ja kohtunikult, kenneli Raglan omanikult hr. Dan Ericssonilt 24.02.96 Lahtis peetud kasvatajapäevalt. Ajakirjast Skotti 1996, nr.1 tlk. Viive Maranik. Tõlge on ilmunud ajakirjas "oti Terjer" 2001, 1. oti terjer on üks mitmest madalajalgsest terjeritõust, kellel on üks ja sama algupära. Põhilised erinevused otlase, westie ja cairni vahel on kasv : otlane on madalaim (u. 25-28), westie on veidi kõrgem (u. 28 cm), cairn on kõrgeim (u. 30 cm); kere : otlane on võimas, westie on kergem ja cairn on kergeim. Tänapäeval esineb üldiselt liiga palju liigkergeid otlasi, kes meenutavad westie´t. Tõugudevahelisi tüüpide erinevusi peaks aretuses arvestama, vältides suundumist ühtsele terjeritüübile. otlase tõustandardi tähtsaim fraas on : STRUDY, THICK-SET DOG ehk TUGEV, KOMPAKTSE KEHAEHITUSEGA KOER. otlases peab olema palju substantsi ja palju taset, kehaehituselt õiget otlast on raske saada. otlane ei saa olla liiga elegantne ja õrnajooneline, need on üldisele terjeritüübile tüüpilised omadused. otlane peaks pigem olema rohkem massiivne kui elegantne. Tõustandardi tõlgendus osade kaupa: Üldmulje otlane peab olema ruudukujuline, mitte kunagi piklik, torukujuline. Ta peab olema madal, mitte kunagi kõrge, alati lowslung / sügav. Selle madala puhul peetakse silmas just kere madalust, mitte turja kõrgust. otlasest, kes noorena ei ole madal, ei tule hiljemgi madalat. Neist võivad tulla küll laiemad ja raskemad, aga mitte madalad. Võib olla kaks turjakõrguselt ühesugust koera, kellest üks on kõrge ja teine madal, see sõltub just rinnakorvi sügavusest. Rinnakorv peab olema madal. Jäsemed on ümber rinnakorvi nii, et kämmal peaks mahtuma kergelt jalgade vahele ja rinnakorv tunduma kämblal kui kanamuna. Proportsioonidelt peab otlane olema tasakaalus, ideaalsete proportsioonidega koeral on pea, kael ja selg ühepikkused, moodustades igaüks 1/3 koerast. Kaasaegne trend soosib väljapaistvalt ülipikka kaela, mis on taas suund üldisele terjeritüübile. Enamlevinud on siiski lühikaelaline otlane, kelle pea ja selja proportsioon on küll õige, kuid koera selg tundub pikavõitu, sest kael on lühike. Iseloom otlane peab olema bold ehk julge, mitte kunagi tige. otlane peab välja paistma koerana, kes on valmis minema kuhu tahes ja tegema mida tahes. Tal peab olema terjeri iseloom. Näitustel peab otlane seisma ise oma jalgadel ja pidama saba püsti, kuigi emased üldiselt väsivad kergemini ja muutuvad laisaks. Sellele lisaks on otlased väga isepäised. Üldiselt on otlased enim huvitatud teistest otlastest kui muudest tõugudest, mida on näha rühmavõistlustel. Näitustel ei peaks otlast pooma ega ka kandma rihma otsas nii, et esijalad ei puuduta korralikult maad. Liikumine otlane peab liikuma stiilselt, pea püsti ja näima uhkena. Kui otlane liigub pea all, jätab ta pika koera mulje. otlasel peab olema vaba liikumine. Ta peab liikuma pika sammuga, mitte kergelt nagu shih tzu, ega ka mitte hurdalikult lennukalt. Kerge liikumine on põhjustatud kergest kerest ja kergest rindkehast. Lühike, tippiv samm on üldine viga. Õige kehaehitusega otlane traavib kiires tempos ega lähe üle galopile. Pea Pea näib pikana märkimisväärsest laiusest hoolimata. otlase pea ei ole kitsas nagu foxterjeril. Kolju- ja koonuosa on ühepikkused ja paralleelsete joontega. Tähtis on otsmikulõige (stop e. üleminek laubalt koonule). Kui otlasel ei ole stop-i, on silmad teineteisele liiga lähedal ja see tekkitab jõllitava pilgu. Liigne stop aga tekitab sügava profiili, muutes otlase nautserilaadseks. Kolju peab olema puhas, s.t. seal ei tohi olla kühme peal ega külgedel. Koonuosa peab olema tugev ja lõuad laiad. Lõtva (toorest) kaelanahka ei tohi olla, nahk peab nii peas kui kaelal olema pingul. Ilme otlase ilme peab olema terane ja hindav, nagu oleks ta hetkel midagi tegemas. Ilme ei või olla aval, kukupailik, armas ega musimaias. Silmad otlase silmad on väikesed, mandlikujulised, tumedad. otlase silmavaade peab olema suunatud otse piki koonuselga nina suunas. Ta pilk ei tohi olla külgedele laiali suunatud ega ka otse ettepoole jõllitav nagu ümarsilmsetel tõugudel. Silmade tähtsaim omadus on siiski nende õige kuju, värv on teisejärguline. Kõrvad Terased, pealael nurkades asetsevad. Kõrvad peavad olema väikesed ja teravatipulised, mitte kunagi ümmargused. Pikapealisel koeral võivad kõrvad olla siiski veidike suuremad, tähtsaimad on siingi õiged mõõtsuhted. Kõrvade asetuses eelistatakse kahe vealise vahel valides siiski enam liialt lähedal asetsevaid, kui et liiga laiali asetsevaid kõrvu. Suu Lai lõug ja täielik käärhambumus. Paari premolari puudumine ei ole suur probleem juhul, kui hambumus on korras. Kõik lõikehambad peavad alati olemas olema. Nina Mitte püstine seakärss vaid natuke allapoole kaarduv, aristokraatlik. Alati must pigment, ka nisuvärvi koertel. otlase pea on pikk ja puhas ning tal peab olema valvas ilme. otlasele on enim tüüpiline natuke liiga tugev pea, kui et liiga kitsas pea. Kael Lihaseline ja keskmise pikkusega. Mõned on lühikaelalised ja teisalt uus suund on õhukesed , ülipikad kaelad, mis mõlemad on valed. Kere Kere on otlase juures eriti tähtis. See peab olema lühike, sügav ja ruudukujuline. Kere pikkus peab olema tasakaalus kogu koeraga. Dan Ericssonil on ütlus - Kui näed liiga lühikest otlast, oled kohtunud haruldusega, kui näed aga liiga pikka otlast, oled tulnud tavalisele koertenäitusele. Rindkere Roided peavad olema ümarad ja kaarduvad lõpuni välja. Vahemaa reiest viimase roideni peab olema tõeliselt lühike. otlane ei või külgedelt olla lapik, see on jällegi märk üldisest terjeritüübist. Vääraks kehaehituseks on samuti ümar, kuid mittesügav rindkere, sest siis on otlane liiga kõrge just rindkere sügavuse puudumise tõttu. Eest vaadates peab otlane tagantpoolt laienema. Rindkere on eriti tähtis, õige sügavus on mõõdetav, kui asetada rusikas käsi rindkere alla just esijäsemete taha. Kui käe ja rindkere vahele jääb ruumi, on otlane liiga kõrge, kui aga käsi napilt mahub sinna, on otlane sobivalt madal. Esiosa peab olema nii lai, et näeks välja ruudukujuline. Kere peab rippuma jäsemete vahel, mitte asetsema nende peal. Inimese avatud kämmal peaks vabalt mahtuma koera esijäsemete vahele. Esijäsemed Esijäsemed peavad olema sirged, tugevate luudega, mitte väljapoole ega ka sissepoole pöördunud. On täiesti võimalik saada aretuses sirgeid esijäsemeid ja peabki saama tõustandardile vastavaid koeri, kui et muutma tõustandardit koerte järgi. Kutsikad võivad joosta ja hüpata, saamata kõveraid esijäsemeid, halb esiosa on sünnipärane ja tõeliselt raske viga tõus. Jalad peavad asetsema koera all, see sõltub abaluust ja õlavarre pikkusest, otlasel peab tingimata olema esirinda. Ja esijäsemed on koerale tõeliselt tähtsad, kuna 2/3 koera kaalust on esijäsemete kanda. Tagaosa Eriti lai ja lihaseline. Kutsikad on sageli cow-hocked enne, kui lihased arenevad. Põlved on veidike kaardunud, mitte aga siiski nii palju, et jalgpall vahele mahub. Tagaliigeste nurgad peavad olema head, samuti põlvenurk, millest sõltub pikk tagatõuge. Käpad on tihedasti koosasetsevate varvastega ja küllaltki suured. Saba Porgandisaba, natuke kaarduv, kõrgele kinnitunud. Saba peab olema keskmise pikkusega, juurel jämedam ja ahenema otsa suunas nagu porgand, aga mitte kui ühtlane sigar. Saba peab kergelt kaarduma ettepoole. Liigselt rõõmus e. seljale kaarduv saba on siiski parem kui laisk saba. Rõõmus saba ei tohi siiski olla rõngasse minev. Saba peab olema kinnitunud nii, et selle taga on veel ruumi, st ei tohi olla kinnitunud koera kerenurka. Karvkate otlase karvkate on kahekordne. Pealiskarv on tugev ja karm ning tihedalt liibunud vastu keha. Eriti lühike karvkate tundub alati tugev ja karm. Pealiskarva pikkus ei ole täpselt määratletud, karm karv võib olla suhteliselt pikk ja siiski suhteliselt sile. Sageli tõeliselt hea tugev pealiskarv läheb natukene lainesse ja seetõttu pole hea lühike sile karvkate, mis võib peita pealiskarva tõelist kvaliteeti. Liiga pikad hõlmad ei ole terjeripärased. Värv ei mõjuta otseselt karva kvaliteeti. Värvus Must (black) musta eri varjundid. Mustadki võivad olla erinevat tooni, alates sinakasmustast kuni pruunikasmustani. Kirju (brindle) hele või tume. Brindle tähendab seda, et erinevat värvi karvad on segatud. Ühes karvas on vaid ühte värvust, mitte nagu nautseritel, kellel on ühes ja samas karvas kahte eri värvust. Nisu (wheaten) hele või tume. Erinevad nisu toonid. Valge ei ole nisu, tänapäeval ongi liialt palju valgeid, keda nimetatakse nisuvärvi olevateks. Nisu ei ole hea ainult värvi pärast ja liialt sageli hinnatakse koera vaid värvi tõttu. Kasv Kõrgus: 25,4 28 cm. Mõned otlased on liiga suured. Kaal: 8,6 10,4 kg. Enamik on raskemad. Tugev, kompaktse kehaehitusega, ruudukujuline vorm on tähtsam kui täpsed mõõdud. Lõppkommentaarid
 |