|
Ma pole kunagi osanud loogiliselt seletada asjaolu, miks üle 50 miljoni inimese on koondunud kehvast kliimast vaevatud ja mitte just eriti eksootilise loodusega Briti saartele. Veelgi arusaamatum on see, et miljonid inimesed jätavad oma sooja kodu ja võtavad rahakoti puuga selga, et seda kõrge elukallidusega saart külastada. Et asjasse selgust tuua, otsustasin ise perra kaeda.
|
|
Olgu linnad nii huvitavad ja kaunid kui tahes, ei paku nad mulle siiski seda, mida hing tõeliselt ihkab. Alles linnakärast eemal, vabas ja metsikus looduses, tunnen end tõeliselt hästi. Seal, kaugete mägede ja orgude taga, kuhu kiirteed ja hamburgerid ei ole jõudnud, peidavad end maa tõelised võlud. Ðotimaal pakub sellist eraldatust lugemautute mägedega üle külvatud Highland ehk Mägismaa.
|
|
Peale saare kõrgeima tipu võtmist polnud põhjust loorberitele puhkama jääda. Ees ootas 73 miili pikkune Great Glen Way, mis mööda järvi ja mägesid pidi mind Ðotimaa teisele rannikule juhatama.
|
|
Kahe nädalaga olin maha käinud üle 300 kilomeetri ja vallutanud 4 Munrot. Huvitav, kui kaua tavainimesel marsruudil kodu-töö-pood auto ja parkla vahet jalutades sellise maa läbimiseks aega kulub? Kuigi jalad arvasid, et külmad tuuled on viimasegi mõistuseraasu peast puhunud, ei kavatsenudki ma pausi pidada.
|
|
Minu plaanid viivad mind aga Ðotimaa suurimale ja tuntuimale saarele ja seega pean lumiste tippudega selleks korraks hüvasti jätma. Sõit saarele oli üks maalilisemaid ja minu lootus bussis lühikeseks jäänud ööd väikese uinakuga pikendada oli juba ette nurjumisele määratud. Metsade, orgude ja jõgede vahel keerutav tee naelutas mind ninaga vastu klaasi ja sundis suuremaid mägesid pead keerutades kord vasakust, kord paremast aknast jälgima.
|
|
Vaata matkamarsruuti otse Skye saare kaardilt. Lisaks ka kaunid vaated kaardil märgitud paikadest. NB! Kaardi suurus 3.8 MB
|
