Tiit Ilvese Taastusravi  Suur-Ameerika 18A      tel. 6009630

Kaelavalud ja radikuliit

Esilehele

Tegevus ja kontakt
Valud seljas
Kaelavalud ja radikuliit
Arvuti ja lülisammas
Manuaalne meditsiin
TerapiMaster
Endast
 

Tundub, et pole olemas inimest, kellel ei ole kael või selg valutanud. Kuid iga kaelavalu ei saa kohe radikuliidiks nimetada.

Mõnel on kaelavalud kerged, ega häiri nende igapäevast tööd, teistel tekitavad kaelavalud pikema või lühemaajalise töövõimetuse. Kuna kaelavaludel on kombeks korduda, on spetsialistid hakanud seda käsitlema kroonilise protsessina. Lisaks sellele kaasnevad kaelaosavalule võrdlemisi kiiresti haiguslikud muutused ka alaseljas. Seda just sundasendis töötajatel, näiteks iga päev 5 – 6 tundi arvuti taga istujal.

Valus surve närvijuurele

Üldjuhul nimetatakse rahvasuus igat valu kaela piirkonnas kaelaradikuliidiks, kuid päris nii see ei ole. Tõeline kaelaradikuliit on tõsine neuroloogiline haigus, mille puhul valu kiirgub lülisamba kaelaosast mööda õla-ja küünarvart sõrmedesse. Kaela radikuliidi valu põhjustab alati mehhaaniline surve närvijuurele. Närvijuure surve kõige levinum põhjus on lülisamba lülidevahelise kõhreketta väljasopistumine. Kuna närvijuured väljuvad lülidevahelise mulgu kaudu, siis võib selle ahenemine põhjustada survet närvijuurele.

 

Kõhreketta väljasopistumine

Kõhreketta sopistumisel tekib närvi pitsumine

Lülidevahelise mulgu ahenemist võivad tingida kõhrelise ketta ja lülidevaheliste liigeste haiguslikud muutused. Lülidevahelise kõhreketta väljasopistumisest tingitud kaelavalud tekivad järsku lülisamba järsu ebaloomuliku liigutusega ülekoormamise tagajärjel. Sageli võib see olla ka trauma tagajärg.

Kätte kanduvad valud võivad olla tingitud kaela lüli haigusest

Kaelalülide kõhreketta sopistumisel tekiv närvi pitsumine annab valu kandumise kätte

Kätte kiirguvate valudega kaasuvad käe tundlikkuse ja jõu vähenemine. Valu tugevdavad isegi köhimine ja aevastamine. Leevendust võib tuua voodirahu, ja mõnes asendis võib valu ka kaduda. Esmakordne kaelavalu püsib tavaliselt paar-kolm päeva ja möödub ilma erilise ravita, kuid võib aasta-kahe pärast avalduda juba tõsise kaelaradikuliidina

Suuremal osal kaelaradikuliidi all kannatajatel on haiguse põhjuseks korduv lülisamba seljaosa ülekoormus. Kui valud on juba varem esinenud, siis võib uut ägenemist esile kutsuda väiksemgi ülekoormus, kiire või ebamugav liigutus, pikaajaline sundasendis viibimine, külmetus või viirusnakkus. Kergematel kaelaradikuliidi juhtudel on valulikud ainult teatud kaela liigutused ja valu ei kandu kätte. Tõsisematel juhtudel tekib kaela tugev lihaspinge ja vähemgi kaela või keha liigutus tekitab tugevat valu kaela, pähe ja kätte.

Lihaspingete nõiaring

Lihasülepinge on kõige tüüpilisem kaelaradikuliiti soodustav tegur. Just seda vältides saaksime ära hoida kaelaradikuliidi teket.

Lülisamba kaelaosa on kõige liikuvam lülisamba osa ja siin paiknevad lihased on eriti haavatavad ülepingele ja ülekoormusele. See osa lülisambast kannab meie pea ja kahe käe raskust. Pea raskuskese on paigutunud veidi ettepoole. Seega on peal soodumus kalduda ette, kuid tänu võimsatele kuklasidemetele ja lihastele tasakaalustatakse pea asend. Istuval tööl on meie pea tavaliselt kallutatud ette, nii on kaela tagumised lihased kogu aeg üle koormatud. Sellest tuleneb sagedasem valulikkus kukla ja kaela tagumistes lihastes. Valud on painavad, närivat laadi, paiknedes kukla piirkonnas. Valu võib ka kiirguda allapoole abaluu ülemise nurga piirkonda. Valu on tavaliselt püsiv, ei esine hoogudena. Valud pidevalt suurenevad, kuid ei kaasne tasakaalu- ja nägemishäireid. Valud suurenevad tavaliselt peale kaelalihaste staatilist koormamist, peale pikemat istumist arvuti taga. Pingepeavalude korral kaasneb sagedasti kuklas "sipelgate jooksmine", "nõelte torkimine" ja kõrvetustunne.

Õlavöötme ja lülisamba vahel on lihasühendus, mistõttu lihasaktiivsus kätes tõstab ka koormust lülisambale. Raskuse kandmise ajal stabiliseeritakse lülisamba kaelaosa tänu lihaspingele trapetslihase ülenevas osas ja abaluu tõsturlihases. Sellega stabiliseerub ka pea. Kaudselt haaratakse stabilisatsiooniprotsessi üheaegselt ka teisi rindkere ja pea piirkonna lihaseid. Sellega on seostatav valuliku lihasülepinge kandumine rindkerre või pähe.

Üheks lihaspinge põhjuseks võib olla ka alajahtumine. Külmetuse tagajärjel, aga ka tõmbetuule tagajärjel tekib lihastes aeglaselt 24-48 tunni jooksul lihase tooniline lühenemine. Kiire alajahtumine toimub higisena tuuletõmbusse sattumisel. Higi kiirel aurustumisel kaela piirkonna nahapinna temperatuur alaneb järsult, kutsudes esile lihaste lühenemise. Et seda vältida, tuleks näiteks pärast trenni või sauna ülessoojenenud turjalihas kasvõi saunalina või tressipluusiga võimaliku tuuletõmbe eest kinni katta.

Järsk pealiigutus teeb kurja

Teiseks suuremaks iseärasuseks lülisamba kaelaosas on kaela lülisambaarteri (a. vetebralis) kulgemine lülide mulkudest tekkinud kanalis.

Arter kulgeb mõlemal pool lülisambas, varustades eelkõige väikeaju, mis vastutab tasakaalu eest. Pea pööramisel vasemale ja paremale toimub lülide liikumise tõttu teatud pea asendis lüliarteri ahenemine. Seda peab meeles pidama kaelalihaste harjutuste sooritamise juures. Kaela liigutused ei tohi olla suure intensiivsuse ja ulatusega. Vastasel korral tekib väikeaju verevarustuse puudulikkus, mis avaldub pearingluses, peauimasuses või üldises halvas enesetundes. Kuna tegemist on elutähtsa organi verevarustuse häirumisega, siis reageerib organism tugeva pinge tekkega kaelalihastes.

Muutused kaelas võivad teatud määral mõjuda ka meie nägemisele. Kaelalihaste pinge korral pingestuvad loomulike reflekside kaudu silmalihased. Ülepinged silmalihastes avalduvad nägemisteravuse languses ja silmade kiires väsimises. Kaelalihaste lõdvestamise ja valu leevendamise juures on alati otstarbekas kasutada neid harjutusi, mille sooritamisega kaasub silmade liikumine. Selle kaudu aktiveerub omakorda alati ka kaelalihaste liikumine. Ägedama valu korral võib see olla ka ainuke võimalus kaelalihaseid lõõgastada.

Harjutuste sooritamisel ole alati ettevaatlik ja ära rakenda suurt lihasjõudu. See ei anna paremat tulemust, vaid võib kõik ära rikkuda.

1. Lühenenud kaelasirutajate lihaste korral esinevad valud kaelas, kuklas. Valud tekivad tavaliselt hommikuti ärgates. Liigutusel valud suurenevad, pead ei ole võimalik padjaltki üles. Lõõgastamiseks kasuta pea enda raskust ja tegutse nii:

5.Kuklalihaste lõõgastamine

  • Lõdvesta kaelalihaseid, sooritades 7-10 aeglast pea pööret.

  • Suurenda liigutuste ulatust piiratud liikumise suunas.

  • Langeta aeglaselt pea, nii et lõug on võimalikult rinna lähedal.

  • Saadame liikumist silmade liikumisega samas suunas.

  • Tugevate valude korral pööra pead aeglaselt rohkem valutuma poole suunas. Tähtis on liigutuste aeglane ja sujuv kulgemine.

  • Lihased lõdvestuvad alles pärast harjutuse sooritamist.

  • Käed toetavad kindlalt kaela, väikesed sõrmed kukla all.

  • Ära avalda kaelale survet. Küünarnukid vii ette.

  • Hinga aeglaselt sisse ja pööra pilk ülespoole, viies pead aeglaselt kuklasse. Välja hingates vaata allapoole ja kallutame pead ettevaatlikult ettepoole.

  • Soorita 10-14 pea liikumist ette ja taha.

Raskustunde puhul abaluude vahel on raskendatud rühihoid. Õlgade asendit tahetakse vahetada tihti, otsida mugavamat poosi. Hiljem ilmnevad iseloomulikud närivad, kõrvetavad ja nürid valud,nagu pigistataks raudtangidega selga. Lihas on võimalik lõdvestada lamades.

  • Selili lamades aseta üks käsi tuhara alla, teisega haara peast ja kalluta õla poole niipalju, et tekiks lihases venitustunne.

  • Suru kergelt peaga vastu kätt.

  • Käsi avaldab vastusurvet vaid sedavõrd, et pea ei liiguks.

  • Hoia survet peaga 12-14 sekundit.

  • Seejärel suurenda pea kallet niipalju, et tunned lihases lõõgastustunnet.

  • Korda harjutust kolm kuni viis korda, iga korraga pea kallet suurendades.

Tugevat tervist, teotahet ja tasakaalukust soovides

Lülisamba ja liigeshaiguste taastusravi arst Tiit Ilves