kuldne hõbedane helesinine kollane

Minu nimi on Simo Runnel. Enne nimede eestistamist olid Runnelid Kressonid. Minu esivanemad on kandnud veel perekonnanimesid Ligi, Osa, Moora, Mora, Karu, Ilves ja Urtson. Alguses pandi mulle loosiga eesnimeks Kristjan, aga vanemad vaatasid, et ei ole Kristjani nägu ja muutsid nime Simoks.

Sündisin 1. mail 1977 Tartus, kus ma olen pidevalt elanud. Aastal 1984 läksin inglise keele kallakuga Miina Härma nimelisse Tartu 2. keskkooli. Keskkoolis läksin klassi, millel lisaks keelekallakule oli olemas ka reaalkallak. Kui ma kooli lõpetasin, kandis see juba nime Miina Härma Gümnaasium. Aastal 1995 astusin Tartu Ülikooli õppima ajalugu. Kui ma ajalukku sisse poleks saanud, oleksin hakanud õppima füüsikat (vähemalt esimesel aastal). Ülikooli lõpetasin aastal 2000, keskmise hindega 4,89 viiepallisüsteemis, suulistel eksamitel 5,00. Asusin õppima tasulises magistriõppes. 19. mail 2005 kaitsesin edukalt magistritööd teemal "Itaalia fašism Eesti päevalehtedes aastatel 1919-1940". Tööd olen teinud kirjastuse "Ilmamaa" heaks.

Olen avaldanud trükis kolm luulekogu: aastal 2002 ilmus "Maailmakord", 2003 "Uneriik" ja 2010 "Pomisen palveid siin pilvede all". Lisaks kaks proosaraamatut: "Ajalugu unenägudes" (2007) ja "Viimsed päevad" (2009). Minu paberil ilmunud teoste täielik nimekiri on eraldi alalehel. Kõige sagedamini kirjutan blogis. Internetis olen kirjutanud veel listidesse ee.euro, ee.kultuur.vestlus, poeesia, ee.keel, ut-ajalugu ja ut.male ning mujale.


luulekogu "Kolm seisust"
luulekogu "Loeme luuleridu"
luulekogu "Luuletusi aastast 2006"
luulekogu "Kogutud luuletused 2007"
luulekogu "Veesegaja"
jutustus "Ülekuulaja"
lühiromaan "Viimsed päevad"
magistritöö



ikoonist
ballaad
proosa

ajalugu
nelikvärsid
eurolaulud

kahekõne
vangvärsid
tõlked

eestindused
eepos
haigus

hirm
lugulaul
joonistamine

riimivabam
kirjand
male
unenäod

Simo Runnel nooremates klassides

Kui ma olen paha laps
lööb mu maha äike
selle vastu ma ei saa
sest et olen väike

Aga kui ma olen hea
paistab mulle päike
valgustab ta lahkesti
kõiki minu käike



Simo Runnel 8. klassi l?pul

Kes on mu kapsa põllul käind
ja suuri kapsapäid seal näind,
see peaks teadma kes ma olen -
kel kapsaid süia isu pole.


Me vahel sajab lumi
ja siin kus taevasina
teeb lume valgeks päike
see päike olen mina

Te palvetage ikka
et ma ei kustuks ära
ja igavesti kestaks
mu vari ja mu sära



Simo Runnel prillidega

Ootame nüüd sündimist
et alustada kõndimist
kes kõnnib oma jalgadel
maha see ei salga end
enne sellest tüdimist

Ootame mil koolitund
on meie elu põhisund
kui pähe jäänd kõik õpikud
ja muudki trikid õpitud
siis alles vaim on karastund

Ootame mil teha tööd
palehigis päevad ööd
kui oluline võitlussalk
kel taskusse ka jookseb palk
kuid palga suurus - see on nöök

Ootame nüüd juubelit
et lahti teha pudelit
pudelite siltidel
neil värvilistel piltidel
võib näha elu mudelit

Ootame nüüd vanadust
et läbi teha rabandust
kui rohkelt haigusi sa põed
siis hoolitsevad arstid õed
kes läbi ei näe kavalust

Ootame nüüd matuseid
et pea peal saada katuseid
see ikka maha maetud on
kel selleks leidub ülikond
kuid mitte kõiki patuseid


Simo Runneli toidulaud Üks, kaks, kolm, neli,
viis, kuus, seitse, kaheksa,
üheksa, kümme...


maailma ajalehed
vanad ajalehed
Kiri saada aadressil
simo.runnel@gmail.com

külastust alates 29. jaanuarist 2004