IGA KOERA KOOLITUSNIPPE

Maria Lähdesniemi artikkel

Mõned üldised asjad koera koolituses:

Suhe
Koerajuht peab alati meeles pidama, et tegeliku suhte loomine toimub igapäevases elus, mitte koolitusplatsil. Suhte loomine algab kohe, kui koer tuleb uude kodusse. Kindlameelselt ja juhtivalt õpetatakse koerale tema koht karjas.
Koeral ei lubata kahelda selles, kes on juht. Kui koerale on suhted ja hierarhia paigas, on ka koolitus palju lihtsam.
Mida rohkem koeraga tegeletakse, seda paremini õpitakse teda tundma ja ennekõike lugema. See ongi kooselamise põhilisi vajadusi.

Preemia
Väga oluline on preemia õige ajastamine. Preemia peab tulema samal hetkel, kui koer teeb midagi õieti. Sellisel juhul saab koer aru, mille eest teda premeeritakse ja mida temalt oodatakse.
On mitmeid eri viise koera premeerida, näiteks koera suuline kiitmine, koera silitamine või patsutamine, maiuse andmine, koeraga mängimine ja temaga tegelemine, kas mänguasja kasutades või ilma. Igale koerale sobib erinev premeerimisviis.
Preemiat tasub siiski vahetada, siis ei tea koer iialgi, millise preemia ta saab. Siis ei hakka koer ka palka ennetama või nõudma tasu ette ²ma ei tee midagi enne kui sul on vorst käes².

Käskude andmine
Käsud võivad olla suulised, käega või vilega antud. On täiesti ükskõik, milliseid kasutada, kui need on endale selged ja mäletad alati anda samasid käskusid. Need peavad olema selged ja lihtsad, mõttetud lisakordused jäetakse ära.
Eesmärgiks on see, et koer kuulab alati sõna esimese käsu peale. Suuliste käskude puhul tasub pöörata tähelepanu häälekasutusele. Koertel on suurepärane kuulmine, käsud ei pea olema kõvad ja karmid. Rõõmsalt antud käsud panevad koeradki töötama rõõmsalt ja hea meelega.

Kontakt
Kontakt ei tähenda ainult seda, et koer vaatab omanikule otsa. See on ka koera tahtmine juhti ja tema sõna kuulata ja temaga koostööd teha. Kontakt on niisiis tihedalt seotud koera ja omaniku vahelise suhtega. Siin on mõned harjutused, mida saab teha enda ja koera lõbuks ja aktiviseerimiseks ja millega saab koera kontakti värskendada.

1. Võta maiuspala teise kätte ja kükita istuva koera ette. Vii maius käsivarre kaugusele kõrvale. Koer vaatab esialgu kätt ja püüab maiust kätte saada, aga hoia see siiski peos. Kui koer vaatab kasvõi vilksamisi sulle otsa, ütle ' tubli' ja anna maiust. Kui koer vaatab sind ja sa ei jõua talle maiust anda, ei pruugi ta pikka aega sulle otsa vaadata vaid proovib muid viise. Ole siis täpne.
2. Pane koer lamama. Pane maius koera ette. Raskusastmest sõltub, kas maiuspala on käppade ees, vahel või lausa peal. Koer peab küsima luba sulle otsa vaadates, alles siis kui oled andnud käsu 'vaba', võib koer maiuse võtta.
3. Siin on sul abilist vaja. Pane maius maha, abilise juurde, käsi või jalg maiuse peale. Mine ise paari meetri kaugusele. Lase koer maiust nuuskima. Koer peab selle harjutuse puhul tulema (käsu peale) sinu juurde ilusti istuma, et saada maius peidust kätte.

Vabastus
Koerale peab ka seletama, mida vabastus tähendab. Kui koeralt ei nõuta enam mingit kindlat käitumist, antakse talle vabastav käsk. See on vajalik näiteks paigal olemisel. Koer peab teadma, millal ta võib ära minna, et ta ei õpiks ise end käsust vabastama.

Põhiasju, mida iga koer peaks oskama

Ligipääsetavus
On oluline, et koer oleks harjunud sellega, et teda uuritakse ja katsutakse. Omanik peaks suutma oma koera katsuda igalt poolt. Hambaid, kõrvu, käppi, küüsi, kõhualust tasub kontrollida iga päev, et sellest ei tekiks probleeme, kui minnakse näiteks loomaarsti juurde või lõigatakse küüsi.
Koera tasub harjutada ka sellega et võõrad inimesed teda katsuvad. Siin on ka juht alati juures, justnagu andes käsu koerale lubada end katsuda teiste inimeste poolt.

Juurdetulemine
Juurde tulemine peab olema koerale meeldiv. Kui koer on palju lahtiselt, kutsutakse teda tihti enda juurde, premeeritakse ja päästetakse siis jälle vabaks. Kui koera kutsutakse juurde ainult selleks, et teda rihma otsa panna, siis juurdetulemine saab olema iga korraga üha aeglasem.
Koera ei tohi kutsuda enda juurde siis, kui võib eeldada, et ta ei kuula käsku. Näiteks, kui koer mängib teiste koertega, minnakse pigem tema juurde, pannakse ta rihma otsa ja tuuakse ära, selle asemel, et antakse talle mõttetu käsk, mida ta ei kuula. Kui koer tuleb aeglaselt juurde, antakse talle siiski preemia.
Koeraga ei tohi riielda, kui ta tuleb sinu juurde. Kui koer teeb midagi keelatut, minnakse tema juurde riidlema. Niisiis ei kutsuta teda alguses enda juurde, et temaga riielda.
Tihti paneb kükitamine või peitu jooksmine koera kiiremini juurde tulema. Koerale ei ole kunagi mõtet järgi joosta, ta jookseb alati inimesest kiiremini.
Argielus piisab sellest, kui koer tuleb inimesele lähedale. Hiljem võib hakata koerale õpetama kõrvaletulemist, mida tasub õpetada täiesti erineva võttena. Kui koer oskab siis ilusti tulla eest kõrvale istuma ja juurdetuleminegi on korras, võib neid asju hakata ühendama. Argielus tasub meeles pidada, et see lõplik põhiasend ei olegi nii oluline, tähtis on, et koer tuleks juurde kiiresti ja rõõmsalt.

Lamamine ja istumine
Neid võtteid on kõige lihtsam õpetada maiuse abil. Koer meelitatakse maiuse abil soovitud asendisse.
Istumise puhul tõstetakse maiustus käes koera pea kõrgusele, nii enamus koeri istub automaatselt. Koera võib ka alguses juhtida käega, surudes käega tema tagumikule, aga kui koer hakkab juba aru saama, mida temalt oodatakse, jäetakse koera puudutamine ära.
Lamamise puhul võib koera juhtida, pannes maiuse esikäppade vahele, mille puhul koer justnagu taganedes läheb lamama. Alati tuleb käsusõna korrata. Nende käskude puhul on lihtne kasutada käemärke, mille abil käsk kinnistub.

Püsivus.
Koera võib jätta paigale eri asenditesse. Ka paigalolemise aega tasub muuta. Noore koera jaoks piisab lühikesest ajast, piisab sellest, et koer on kohal niikaua kui juht käsib tal seal olla.
Kohalolemise harjutusi on hea siduda toiduandmisega. Koer peab kannatlikult kohal olema enne kui talle antakse luba oma toidu juurde minna.
Alguses võib olla vajalik koera koha peal kinni hoida, hiljem jaksab ta juba ise oodata. Ta ei tohi niisiis kunagi minna ise ilma loata sööma. Eelistama peab lühikesi harjutusi tihti, sest pikk ja igav harjutus, mille lõpus koer ise loobub ja ilma käsuta kohalt liigub, võib tulemuse ära rikkuda.
Koera juurest ei tohiks enne liikuda, kui tema kohalejäämine on kindel. Alles siis, kui koerast saab astuda üle ja tema ümber käia, võib hakata vahemaad koera ja juhi vahel suurendada.

Rihma otsas kõndimine
Tavalise jalutuskäigu puhul piisab sellest, et koer liigub rihma otsas tirimata. Kõige lihtsam on seda õpetada väiksele kutsikale, kiites teda, kui ta liigub ilusti rihma otsas ja keelates teda, kui ta tirib.
Kui koer tirib, hakatakse liikuma vastupidises suunas või jäädakse seisma, nii õpib koer, et ta ei saavuta rihma tirides midagi. Koera tuleb alguses õpetada käima lühikese rihma otsas. Kui see juba õnnestub, saab proovida ka pikema rihmaga, aegajalt meelde tuletades, kumb dikteerib tempo.
Mõnes olukorras, näiteks inimestest ja teistest koertest möödudes on kasulik, kui koer oskab liikuda juhiga kontaktis. Selle tähendus seisneb selles, et koer hoiab tihedat pilgukontakti juhiga. Kõige lihtsam on seda õpetada maiuse või mänguasjaga. Seda hoitakse näokõrgusel ja antakse koerale käsk näiteks kõrval, läki, vaata vms. Kontaktikõndimine peab olema lühike, et koera huvi oleks kogu aeg värske. Kui ta teeb seda ilusti, antakse kindlasti preemia.
Kellestki möödudes tasub meeles pidada, et koera tähelepanu tuleb saada enne, kui ta jõuab vastutulijast vaimustuda. Möödakõndimist saab harjutada ju ka erinevates paikades.

Koolitusviise on sama palju kui on koolitajaid. Kõik need nõuanded on vaid ühe koolitaja nõuanded. Vähehaaval õpib iga koerajuht tundma ja lugema oma koera ja leidma koolitusviisi, mis on just parim tema koerale. Noore koeraga tasub alati käia koolitusplatsil, ka siis kui eesmärgiks on vaid igapäevane sõnakuulamine.

Tõlkinud H.- M. Silk