arvamus

Nõiad, alternatiiv- ja koolimeditsiin

Arstiteadust ja arstiabi on alati iseloomustanud ulatuslik sotsiaalne kõlapind ja ühiskonna suured ootused. Eriti süvenesid need ootused 20. sajandi teisel poolel seoses meditsiini vaieldamatute saavutustega. Kõrgtehnoloogia kasutuselevõtt (valdavalt 1970. aastatest saadik) on samas süvendanud arstide suutmatust ja motiveerimatust täita selgitaja, julgustaja ja lohutaja rolli. Asja teine pool on patsientide kasvanud lootus säilitada igavest noorust. (Võin endale seda irooniat lubada – sain hiljuti 70.) Lootusi täidavad meeleldi “tervist edendavate vahendite” tootjad ja müüjad, kes mõnikord on üsna ausad inimesed, kuid kaugel tõenduspõhisest mõttelaadist. Sama kehtib alternatiivsete ravimeetodite pakkujate kohta.

Kohati langevad meie eesmärgid kokku. Arstiabi eesmärk peab kõige teadusliku kõrval olema ka patsiendi rahulolu saavutamine. Mõnikord aitavad seda teha “nõiad” ja seetõttu ei peaks neid alati tuleriidale saatma. Seejuures on oluline, et “nõiad” oleksid eetilised, mitte domineeriva ideega psühhopaadid. Paljud paraku on. Nende tegevust peaksid riik ja professionaalsed organisatsioonid veidigi reguleerima. Eestis on see valdkond korrastamata ja mõnikord inimestele lausa ohtlik. Meil on keskkond “nõidadele” liiga soodne. Ka haritud inimeste hulgas vohab esoteerika. Hiljuti teatas üks üsna väljapaistvale kohale tõusnud poliitik, et ta on hoolikas ja muretsev, kuna on sündinud Lõvi tähtkujus.

Meditsiin muutub ka praegu kiirelt. Näiteks on läänemaine teaduslik meditsiin tunduvalt vähendanud süstimist, kuigi on muidugi ravimeid ja seisundeid, kus see on vältimatu. Kuid Eestis soovivad paljud patsiendid tingimata süste. Meil hiljuti nii tavaline passiivne füüsikaline ravi (soojendamine, elektriravi, mineraalvee- ja mudaravi) on tänapäeva arusaamade järgi pigem alternatiivsed võtted, massaaž pigem mugavusprotseduur kui ravi jne, jne.

Õnneks põeb enamik inimestest elu jooksul iseparanevaid haigusi ja kahjuks sureb meist enamik siiski haigustesse, mida enam ravida ei saa. Sellega ei propageeri ma mingil juhul nihilismi. Arst suudab paljusid sümptomeid leevendada ka iseparanevate tõbede korral. Rääkimata haigustest, mille õigeaegsest ja kvalifitseeritud ravist oleneb ülejäänud elu ja selle kvaliteet.

Nõiad on eriti edukad juhtudel, kus näiteks mingitest ealistest iseärasustest olenevad nähud võimenduvad psühhosomaatiliste mehhanismide vahendusel. Mõnikord on tegemist n-ö koolimeditsiini saamatusega, kui on mõttetult alustatud ravi arstimitega seal, kus võinuks piirduda selgituse ja nõuandega. Kuid sageli soovivad meie patsiendid arstilt retsepti, muidu tundub neile, et nad on millestki olulisest ilma jäänud.

Rõhutan alati, et minu taust on “koolimeditsiin”, mis on küll minu tegutsemisaja jooksul palju muutunud (lõpetasin ülikooli 1959. aastal). Teadlasena püüan jääda selle juurde, mida teame. Kui minult küsitakse, kas üks või teine toidulisand (health product) vm on kasulik, siis ütlen, et kindlasti on, kuid tootjale ja müüjale, tarbija seisukohalt ei tea.

Samas pean enda ülesandeks püüda vältida teaduslikult tõestamata toimega ravi-mite või mis tahes võtete kasutamist, eriti seal, kus see võib põhjustada teaduslikult põhjendatud ravi hilinemist. Kahjuks on neid juhte päris palju.

lk 6, TervisPluss veebruar 2005

Tagasi skeptiku kodulehele