Tulevane Eesti merejõudude torpeedopaat "Sulev" ehitati 1916.aastal Elibengis (praegu Elblag Poolas) Schichau laevatehases Saksa keiserlike merejõudude tarbeks, seal oli ta tähis "A32". "A32" kuulus 24 laevalisse seeriasse, selle seeria laevad kandsid tähistusi "A26" kuni "A49". "A32" kiil pandi maha 1916.aasta alguses, vette lasti ta sama aasta 15.juulil ja lõplikult valminuks kuulutati 14.oktoobril, aastanumber oli ikka 1916. "A32" oli relvastatud ühe 450mm torpeedoaparaadiga, kahe 88mm(L30) kahuriga ja ühe kuulipildujaga. Ta varustusse kuulus veel 10miini, vajadusel võis olla varustatud ka miinitraaliga. 3500hj auruturbiinid, mis ajasid ringi üht 1,88m diameetriga sõukruvi, andsid talle katsetustel kiiruseks kuni 26,36sõlme(48km/h). Säästliku käiguga (19sõlme ehk 34,5km/h) võis laev läbida ilma tankimata 975miili(1775km). Laeva meeskonnas oli 37meest.

1917.aasta sügisel määrati "A32" nende Saksa merejõudude kooseisu, kes osalesid operatsioonis "Albion", mille käigus maandati dessant Saaremaale ja hiljem, ehkki seda alguses ei planeeritud, ka Hiiumaale. "A32" kuulus mereväekapten von Rosenbergi allveelaevaotsijate flotilli. Ta osales dessantide maandamises Pammana poolsaare läänerannikule Saaremaal ja Tohvri poolsaare lõunaotsale Hiiumaal. 14.oktoobril läks  von Rosenberg oma torpeedokaatritega läbi Soela, et toetada suurtükitulega üle Väikse väina tungivaid väeosasid. Pimeduse tõttu tuli tuletoetus tol päeval edasi lükata, küll aga läks kaks torpeedokaatrit kohe tooma laskemoona ja toitu siinsetele saksa vägedele. Järgnevad päevad möödusid von Rosenbergi laevadel tuletoetuse andmisega pealetungivaile saksa vägedele ja suurtükiduellides rannapatareide ja laevadega. 25.oktoobril sõitis "A32" madalikkule ja uppus. Lisaks "A32" kaotasid sakslased operatsiooni "Albion" käigus 7 miinitraalerit ja 9 väiksemat laeva.

"Sulev" Eesti lippu all.

"A32" elulugu jätkub nüüd juba 6 aastat hiljem Eesti Vabariigi päevil. 1923.aasta sügisel tõsteti ta Jakob Hausi juhatusel põhjast üles ja toodi Tallinna Vene-Balti laevatehasesse remonti. 1924.aasta augustis sai laev korda, ainult enam ei olnud ta nimi "A32", vaid "Sulev". Remondi käigus muudeti ka relvastust, "Sulev" sai peale 75mm(L50) kahuri ja kaks õhukaitse raskekuulipildujat ning kahetorulise 450mm torpeedoaparaadi. Järgnevalt lülitus "Sulev" Eesti laevastiku igapäevatöösse. See koosnes peamiselt meremeeste väljaõppest, laevade ühisõppustest ja laevamehaanika hooldusest ja jooksvast remondist. "Sulev" tegi ka mitmeid välisvisiite Soome, Riiga ja mujalegi. 1933.aastal, kui hävitajad "Lennuk" ja "Wambola" Peruule müüdi, sai "Sulevist" Eesti laevastiku lipulaev. Aastatel 1934-35 oli "Sulev" kapitaalremondis Sadamatehases. Teise Maailmasõja sündmustesse sattus "Sulev" juba esimesel sõjakuul, sest saadeti ööl vastu 18.septembrit jälitama Tallinnast põgenenud Poola allveelaeva "Orzel". Tolleks ajaks oli "Sulevi" relvastusse ilmunud ka süvaveepommid. "Orzelit" ta küll ei tabanud, kuid sõitis otsa piirivalvekaatrile, mis "Sulevi" terava vööri poolt pooleks lõigati.
Kui N.Liit okupeeris Eesti, siis võttis ta üle ka Eesti laevatiku. "Sulev" võeti üle 18.veebruaril 1940. Esialgu sai tast Balti laevastiku uue peabaasi Tallinn akvatooriumi vahilaev. Kuna "Sulevi" suurtükil olid vintrauad kulunud asendati need uutega, sedakorda 45mm, kuid see-ees oli neid kolm. Peale selle asendati ta kaks õhukaitse raskekuulipildujat kolme 12,7mm kuulipildujaga. Sellega kasvas laeva meeskond 42-46meheni. Kuid Balti laevastikus ei olnud "Sulevil" pikka asu ja õigepea läks ta kurikuulsa NKVD kasutusse, kes kasutas teda piirivalvekooli õppe- ja vahilaevana. Ja paistab, et ka "Sulevi" nimi ei meeldinud NKVD-le, sest peagi sai ta uue nime "Ametist". Nii on vene keeles ühe kena kalliskivi, ametüsti nimi.
 

"Sulev" lastakse pärast kapitaalremonti kahe ujuvkraana abil vette. 1935.aasta aprillis Sadamatehases

Saksa-Vene sõjast alates liideti NKVD piirivalve laevastik Balti laevastikuga. Sinna läks ka "Ametist". Ta pidas valveteenistust Soome lahel ja jahtis Saksa allveelaevu, ilma neist ühtegi uputamata ning pidas konvoiteenistust. 24.augustil 1941 oli "Ametist" üks neist paljudest sõjalaevadest, mis pidi kaitsma Tallinast Leningradi minevat konvoid. "Ametist" käis Leningradis ära ja osales veel teiseski konvois, mis läks Tallinnast 28.augustil Leningradi. Peale seda käis ta Eesti läheduses veel ainult ühe korra, maandades 4.novembril 1941 Narva-Jõesuus 150mehelise vene luuregruppi. Nähtavasti oli Venemaal neil aegadel luurajate üleküllus!!!

1942.aasta suvel vigastas "Ametist" navikatsiooni vea tõttu madalikul sõuvõlli ja turbiini. Ei tea, kas see navikaator, kes "Ametisti" madalikule juhatas, tehti riigivaenlaseks ja lasti maha või sai 25+5 aastat Siberi vangilaagreid. Pärast remonti kasutati teda jälle, kuid täielikult teda enam korda ei saadudki. Pärast sõja lõppu nõudis NKVD "oma laeva" tagasi , kuid kuna ta merd sõita ei kannatanud, kasutati teda nuhk-sportlaste ujuvkasarmuna. 1950.aastate lõpul lõigati endine Eesti Mereväe lipulaev "Sulev" vanarauaks.

ANDMED:

"A32"/"Sulev"/"Ametist"(1916)
veeväljasurve 227/286t
mõõtmed 50,15*5,32*2,3m
relvastus 2*88mm(L30); 1 kuulipilduja; üks 450mm torpeedotoru; 10miini (1924.aastast: 1*75mm(L50); õhutõrje-paariskuulipiduja; kaks  450mm torpeedotoru; 10miini) (1941.aastast: 3*45mm kahurit; 3*12,7mm kuulipildujat; muu sama, kui 1924)
jõuseade 3500hj
kiirus 26sõlme (47km/h)
meeskond 37in. (1941.aastast: 42-46in.)