| Filmikool |
| Selle aasta filmikool keskendub montaažile. Avatud pilk filmi kokkulõikamisele annab hämmastavaid tulemusi, ent reeglite murdmiseks tuleb neid teadagi tunda. Selle dihhotoomia piiril tänavune filmikool balansseeribki. KOLMAPÄEV 1/12/2004 ANDERS REFN: Täiesti erilaadse filmikeele seisukohalt on oluline proovile panna kehtivad klassikalised arusaamad filmimontaažist. Eelneva toetuseks toon näiteid isiklikust praktikast koostöös Lars von Trieriga tema filmides "Laineid murdes", "Tantsija pimeduses" ja "Dogville". Anders Refn (s 1944) on monteerija ja režissöör. Ta on monteerinud enam kui 25 filmi ja teleseriaali, nende hulgas Lars von Trieri “Laineid murdes”, mis pärjati Taani Filmiakadeemia poolt parima montaaži auhinnaga. Teda tuntaksegi enamasti seoses Lars von Trieri filmidega nagu “Tantsija pimeduses” ja “Dogville”. Viimastel aastatel on ta töötanud ka montaažikonsultandina. NELJAPÄEV 2/12/2004 SÜNDMUSE MONTEERIMINE KUI SÜŽEE MAKSIMEERIMINE Ma püüan mõtiskleda sündmuse monteerimise üle, lähtudes mõnede mõtlejate vaatenurgast, keda mõnikord on sildistatud fenomenoloogilisse ja hermeneutilisse traditsiooni kuuluvana. Samuti ütlen ma paar sõna perfektsionismi ja ellipsite kohta samast vaatenurgast lähtudes. Täiesti teadlikult lihtsustan ma märkimisväärselt fenomenoloogilisi ja hermeneutilisi traditsioone puudutavaid teemasid, et kergendada mõistmist ja seeläbi julgustada võimalikku arusaamist ära kasutama. Meie konverentsi teema, “momendi maksimeerimiseks”, lisan ma “süžee maksimeerimise”. Dr Igor Ignac Koršič sündis 1947. aastal Sloveenias (siis Jugoslaavia osa) Arnova külas. Pärast keemiaeriala lõpetamist Ljubljana tehnikakolledžis kaitses 1975. aastal kraadi sotsiaalteaduses, filosoofias ja filminduses Stockholmis. Doktorikraad André Bazini juures Stockholmi Ülikoolis 1988. Pärast Stockholmi Ülikoolis filmikunsti ajaloo ja teooria õpetamist filmikunsti ja stsenaariumikirjutamise ajaloo ja teooria professor Ljubljana Ülikooli filmi-, televisiooni- ja raadioakadeemias (AGRFT). Viib läbi kursusi paljudes filmikoolides Euroopas ja mujal. Kirjutanud, kohandanud ja arendanud paljude filmide käsikirju. Aeg-ajalt mängib filmides. Marlene Dietrichist rääkiva lavastatud teatrietenduse “Sinine ingel” (1990) autor. Tõlkinud ja avaldanud mitmeid raamatuid kino kohta, käsitledes teemasid alates filmi ajaloolistest ja esteetilistest aspektidest kuni filmipoliitika küsimusteni. Publitseerinud esseeraamatu “Euroopale!”. Organiseerib rahvusvahelisi kinoseminare. Sloveenia filmitootjate ühenduse täitevorgani liige, Sloveenia esindaja filmiorganisatsioonis Eurimages. CILECT-i projekti “Kalos K'Agathos – teooria filmikoolidele” juhataja, Sloveenia Vabariigi Filmifondi juhatuse liige, rahvusvaheliste stsenaariumikirjutamise programmide ressursside koordinaator ja meediaprogrammide East of Eden ja Sources nõukogude liige. REEDE 3/12/2004 RAMSES MARZOUK: Vestlusring montaaži iseärasustest operaatoritöös. Enamasti on võtete ajaks režissööril juba olemas ettekujutus sellest, milline peaks olema lõpptulemus. Ent tihtipeale ei piisa piltstsenaariumist, et võttegrupp režissööri nägemust mõistaks. Kuidas ja millistes töö faasides saab operaator režissööri toetada, milline peaks olema tema panus? Dr Ramses Marzouk selgitab operaatori ja režissööri koostööd võtteplatsil oma (egiptuse-prantsuse) kultuuritaustast lähtudes. Seminaris osalejad peaksid olema tuttavad filmiga “Adami sügis”, mis linastub eelmisel õhtul Sütiste Majas programmis “Filmikool fookuses”. Dr Ramses Marzouk (s. 1940) on Egiptusest pärit filmioperaator. Ta õppis 1950-ndatel Helwani Ülikoolis Kairos kujutavat kunsti ning 1963. aastal Kujutava Kunsti Instituudis filmikunsti. Doktorikraadi kino alal kaitses ta Sorbonne’i Ülikooli juures 1983. aastal. Ta on töötanud professori ja juhendajana mitmete filmikoolide juures nii Egiptuses kui ka Prantsusmaal. Peamiselt on ta tegev operaatorina. Sleepwalkers’i filmimontaaži töötoas juhib ta diskussiooni teemal montaaži ettekirjutused operaatoritöös. Kõigil Dr Marzouki töötoas osalejatel palutakse vaadata režissöör Mohammad Kamel El-Kalyubi 2002. a. draamat “Adami sügis”, mida järgmisel päeval üheskoos analüüsitakse. REEDE 3/12/2004 TORBEN SIMONSEN: Filmikooli lõpetab žüriiliikme Torben Simonseni seminar dokumentaalfilmi montaažist. Mida saab mängufilmi praktikast üle tuua ja millised on võtted, mis žanri eripära rõhutavad? Samuti peatutakse praktilistel küsimustel, mida iga kaameraga “hetke püüdma” läinud filmimees peaks lahendada oskama. Torben Simonsen illustreerib vestlusringi oma töödega ning analüüsib tudengite projekte. Torben Simonsen alustas oma filmikarjääri 80-ndate lõpul videokunsti ja eksperimentaalfilmiga töötoa tingimustes. 1989. aastast alates töötas ta dokumentaalfilmide, performance-videote, lühifilmide ja muusikavideote juures fotograafina, toimetajana, produtsendina ja režissöörina. 1993. aastal lõi ta Meediakooli Ballerup, kus korraldas video töötubasid. Perioodil 1997-1999 töötas ta taani televisiooni- ja raadiokanali DR2 programmi “Deadline” produtsendina ning aastail 1999-2001 Taani Riikliku Filmikooli televisiooniosakonna multikaamera režissöörina. 2001. aastal töötas ta nii dokumentaalfilmi konsultandina erinevate projektide kallal, õpetajana Taani Riiklikus Filmikoolis, Televisioonikoolis ja Moderntantsu Koolis kui ka lisaks veel fotograafi ja toimetajana. 2002. aastast alates tegutseb ta oma filmistuudios, jätkates õpetamist filmikooli dokumentaalfilmi osakonnas. Filmikooli saab registreerida festivali infotelefonidel 51 928 254 ja 53 964 859,festivali infolaudades KINOS SÕPRUS ja SÜTISTE MAJAS või e-aadressil sleepwalkers@hot.ee kuni 29. novembrinikl 12. Osavõtutasu 300 EEK saab tasuda ülekandega või infolaudades, misjärelväljastatakse infolauast käepael.
|