Mis on virtuaalmälu? Kuidas konfigureerida virtuaalmälu Windows 2000/XP operatsioonisüsteemides.
(Ehk 'Paging faili' seadistamine, optimeerimine.)

Mis on virtuaalmälu?

Märkus: Windows Vista mälu seadistamisest - siin ja Windows 7 mälust - siin (seal on mälust üksikasjalikumalt juttu ja pakutakse ka uuemat infot).

a) Lihtsam selgitus:

Vanadel "headel aegadel" vajasid käsurea käsud (Command Prompt), 1.2 MB disketid ja programmid oma tööks väga vähe mälu, sest tollal oli peamiseks ja ka universaalseks operatsioonisüsteemiks Microsoft DOS, kus vajati vähe füüsilist ehk muutmälu (RAM).
Tänapäeval kasutame me aga graafilise keskkonnaga (GUI) operatsioonisüsteeme (Microsofti enda Winows'i süsteemid + teised uued opsüsteemid); käivitame võimsaid programme, vaatame filme ja videot, jooksutame multimeediaprogramme jne ning seega on mälu vajadus tohutult kasvanud.
Kuid mälu hinnad on endiselt piisavalt kõrged ja seetõttu tuli leida mingi muu moodus, et kuidagi kompenseerida vajamineva füüsilise mälu (RAM) vähesust. Ja lahendusks sai see, et nüüd me saame kasutada oma kõvaketta vaba ruumi kui teatud liiki lisamälu (pseudomälu). Kuigi kõvaketta "mälu" on tavalisest füüsilisest mälust palju aeglasem, on teda siiski odavam kasutada kui et osta endale pidevalt seda füüsilist mälu juurde. Pealegi on tänapäeva kõvakettad suuremahulised ja seetõttu jätkub neil piisavalt seda vaba ruumi, kuhu seda lisamälu saaks luua.
Seda pseudomälu (pseudo-RAM) kutsutakse virtuaalseks mäluks (virtuaalmäluks), mis on meie kompuutrisse pandud füüsilise mälu (RAM) ja meie kõvakettale loodud lisamälu kogusumma ning sellist virtuaalmälu kasutataksegi siis kui mingi suurt mälu nõudva programmi tööks ei jätku enam seda tavalist füüsilist mälu.
Virtuaalmälu on seega Sinu kompuutrisse installeeritud füüsilise mälu ehk muutmälu (RAM) ja Sinu kõvakettale loodud nn pseudomälu (paging fail ehk pagefile ehk saalefail) kogusumma - virtuaalmälu = paging file + füüsiline mälu (RAM).

b) Täpsem selgitus:

Bit (binary digit) on kompuutri väikseim informatsiooniühik, mis võib olla kas 0 või 1 (või siis vastavalt no või yes, must või valge, vale või õige jne). Tänapäeva kompuutrid võivad olla kas 32-bit või 64-bitised või siis 128-bitised kompuutrid. Näiteks 32-bitine kompuuter tähendab seda, et tema peaprotsessor võib töödelda ühekorraga 32 protsessi ja edastada korraga 32 bitist infot ning kasutada mäluaadresse, mis on esitatud 32 bitiselt. 64-bitine kompuuter on seega 2x võimsam.

32-bit kompuutris (sellist tüüpi arvutit kasutavad tänapäeval enamik kodukasutajaid, kuigi nüüd ilmub müüki üha rohkem ka kodukasutajaile mõeldud 64-bitiseid kompuutreid) on mäluaadressid 32 bitise pikkusega ja neid hoitakse binary numbrites (2-nd süsteemi numbrites). Seal on ligikaudu 4 miljardit erinevat 32-bit binary numbrit (2ˆ32=4 294 967 296) ja seetõttu saame me oma 32-bitises kompuutris kasutada kuni 4GB füüsilist mälu, mis on muidugi väga palju, näiteks tulevane Windows Vista opsüsteem vajab korralikuks tööks 1 kuni 2 GB mälu.
Igale protsessile määratakse selles 4 GB virtuaalmälus omaenda eraldi teistest isoleeritud aadressiruum (mäluaadress) sõltumata ligipääsetava füüsilise mälu mahust. Iga protsess on teistest isoleeritud ja omab selles 4GB aadressiruumis omaenda aadressi.
Seega on seda virtuaalset mälu tavaliselt palju rohkem kui füüsilist mälu (RAM). Kompuutri füüsilise mälu maht ei ole seotud mälu aadressiruumi mahuga. Näiteks kui kompuutris on 256MB füüsilist mälu, siis on seal selle füüsilise mälu jaoks 4GB mäluaadresse ja kui kompuutrisse on paigaldatud näiteks 8GB füüsilist mälu, siis on seal selle mälu jaoks ikkagi ainult 4GB aadressiruumi.
Programmid ise ei pääse füüsilisele mälule otse ligi vaid kui programm nõuab rohkem mälu, siis Windows viib vajaliku osa füüsilisest mälust (juhul kui seda momendil jätkub) sinna mälu aadressiruumi ja sealt siis saabki see programm vajaliku lisamälu.

Märkus: Piltlikult õeldes, kui Sul on 32-bitine kompuuter, siis ei ole mõtet paigaldada talle üle 4GB füüsilist mälu, sest kasutada saab ikkagi ainult kuni 4GB mälu; praegu aga piisab täiesti 2-3GB mälust, mis on juba väga "kõva sõna" (2005. a.) ja mille olemasolul saab rakendada kõiki programme ning multimeediavahendeid. Tulevikus võiks jah hankida endale juba 64-bitine süsteemi...

'Paging' fail (teda nimetatakse ka 'pagefile' ehk saalefailiks):

Virtuaalmälu luuakse spetsiaalse faili abil, mida kutsutakse paging file'ks (page file ehk saalefail).

Paging file (Pagefile.sys) on sinu kõvakettal asuv varjatud fail, mida Windows XP kasutab nii nagu oleks ta tavaline Sinu arvutiblokis olev füüsiline mälu (RAM), st ta võtab ta appi siis, kui tal ei jätku mingi oma töö teostamiseks Sinu pärismälu ((füüsilist mälu(RAM`i)). Saalefail ja Sinu arvutiblokis asuv füüsiline mälu moodustavad kokku nn virtuaalse mälu ((st virtuaalmälu = paging file + füüsiline mälu(RAM)). Windows hoiab vaikimisi seda paging faili oma laadimisjaotuses ((boot partition`is (st Sinu kõvaketta selles osas, kus asub operatsioonisüsteem ja tema tugifailid, tavaliselt C: jaotuses)). Vaikimisi või siis soovitatavaks pagefile suuruseks võiks olla suurus, mis on võrdne 1,5 korda Sinu arvutis oleva füüsilise mälu kogumahuga ((st 1,5 x olemasoleva RAM`iga, näiteks 1,5 X 386, kus 386 on Sinu arvutis olev füüsiline mälu (RAM)—seega antud näite puhul võiks kompuutri page faili suuruseks olla 579MB).

Miks meil on vaja saalefaili optimeerida (konfigureerida)?

Kui Sinu kompuutris on vähe füüsilist mälu, siis tuleks seda pagefile'i ka optimeerida. Kui kompuutri kogu füüsiline mälu on juba rakenduses, siis hakkab Windows kasutama kõvaketast nagu oleks see lisa/täiendav füüsiline mälu (RAM) ning sellist mälu kutsutaksegi saalefailiks (swap failiks). Kuna kompuutri füüsiline mälu on tunduvalt kiirem kui see kõvaketta pseudomälu (saalefail), siis iga kord, kui Windows hakkab kasutama seda kõvaketta mälu, langeb tunduvalt meie arvuti jõudlus.
Üheks tähtsamaks tingimuseks oma kompuutri jõudluse kasvatamisel on see, et me peame kindlustama seda, et oleks alati piisavas koguses vaba füüsilist mälu (RAM), et sellega vähendada Windows'i pendeldamist meie füüsilise mälu ja kõvakettale loodud pseudomälu vahel.
See tähendab seda, et kõik meie programmid saavad kasutada mäluhulga limiiti, mis koosneb meie füüsilise mälu (RAM) ja selle kõvaketta pseudomälu (Page file) maksimaalsest suurusest.
Kui suur peab olema meie page fail (st kõvaketta täiendav/pseudomälu)? See sõltub meie olemasoleva füüsilise mälu suurusest, meie operatsioonisüsteemi konfiguratsioonist, meie enimkasutatavatest peogrammidest ja programmide hulgast, mis momendil jooksevad. Vaikimisi või siis soovitatavaks pagefile suuruseks võiks olla suurus, mis on võrdne 1,5 korda Sinu arvutis oleva füüsilise mälu kogumahuga.

Kuidas optimeerida saalefaili Windows XP's?

Milliseid reegleid peaks järgima:

• Esimene ja peareegel—lisa rohkem füüsilist mälu (RAM): Sulle EI OLE vaja 4GB mälu vaid just niipalju mälu ja natuke rohkem kui seda pidevalt Sinu kompuuter kasutab. Näiteks Windows XP süsteemides piisab 512MB kuni 1GB mäluhulgast, tulevase Windows Vista opsüsteemi puhul piisab 1 kuni 2GB füüsilisest mälust. Kui Sa hakkad mälu juurde ostma, siis uuri enne, et millist tüüpi mälu saab paigaldada Sinu arvuti emaplaadile ja kui rahakott lubab, siis osta selle mälutüübi kiireim variant (näiteks kaasaegsel DDR SDRAM mälul on mitmeid variante, mis erinevad oma kvaliteedi, kiiruse ja hinna poolest: DDR1, DDR2, DDR3 jne).
• Kompuutri mäluga seonduv on olnud alati üsna keeruline ja segane värk ning seega on tekkinud palju valesid arusaamasid ning kasutamisõpetusi.
  Valed arusaamad on:
  
  
  • Kompuutri sulgemisel tuleb puhastada (st tühjendada) Paging File (Pagefile.sys)— sellega me suurendame kompuutri jõudlust. See on vale, ärme lülitame seda parameetrit sisse, sest ta hoopis aeglustab sulgemise protsessi ja tekivad ka muud probleemid.
  • Page File väljalülitamine suurendab kompuutri jõudlust. Jälle täiesti vale arvamus! Saalefail peab olema alati sisse lülitatud, sest isegi siis kui meil on hulga füüsilist mälu ja kõikide käivitatud protsesside ning programmide mälunõudlus ei ületa meie olemasoleva füüsilise mälu mahtu, kasutatakse ikkagi operatsioonisüsteemi ja paljude programmide poolt sedasama pagefile't. Ta peab olema sisse lülitatud.
  • Page file üleviimine meie kõvaketta mingisse muusse partitsiooni (partition) suurendab kompuutri jõudlust - jälle vale. See teguviis hoopis aeglustab arvuti tööd ja tekitab ka muid probleeme. Kuid, kui meil on olemas ka teine eraldi kõvaketas, siis tuleks küll see pagefile sinna üle viia, aga kuna enamus kodukasutajaid ei kasuta korraga kahte või rohkemat kõvaketast, siis sellest pagefile üleviimisest siin juttu ei tee.
  • Füüsilise mälu (RAM) optimeerimise ja defragmenteerimise programmid (RAM Optimizers/Defragmenters programmid) tõstavad meie kompuutri jõudlust/kiirust. Nad ei tee kas üldse mitte kui midagi või siis hoopis kahjustavad kompuutri jõudlust ja meie füüsilist mälu, ära kasuta selliseid programme!
    
  • Page file algsuurus (Initial size) ja tema maksimaalne suurus (Maximum size) peavad olema ühe -ja sama suurused. Vale, ei pea olema. Kuid teatud juhtudel võib sellist moodust kasutada...
  • Kompuutri jõudluse suurendamiseks tuleb alati seada pagefile maksimaalseks suuruseks arv, mis võrdub 2,5 korda meie olemas oleva füüsilse mälu (RAM) mahuga. See ei ole õige, kuigi seda võib teha ja mõnikord tulebki teha, aga seda ei pea tegema alati!
    
    
• Juhul kui Sinu kompuutris on olemas ka teine eraldi kõvaketas, siis siirda see pagefile sinna teisele kiiremale kõvakettale, kus ei ole süsteemi ja laadimisjaotust. Ja kui Sa seda teed, siis jäta osa pagefaili (2-50MB) ka oma esimesele kõvakettale tema süsteemi ja laadimisjaotusse (tavaliselt C: partitsioon)—hädajuhtudeks.
• Formaadi see partitsioon (tavaliselt C:), kus asub page fail, NTFS failisüsteemi.
• Hakka oma Paging File't alles siis reguleerima, kui Sul tekib oma mäluga probleeme! Las sellega tegeleb Windows XP ise, st pärast Windows XP installeerimist on sisse lülitatud tema vaikimisi parameeter, mis ise reguleerib selle pagefile suurust ja enamik kodukasutajaile see sobib. Seda saalefaili hakka alles siis seadma, kui Sul tekib mälu puudujääke; enne aga proovi osta lisamälu ja kui rahakott seda ei luba või kui aitab pagefile suurendamine, siis sea ta ümber. Sellest mälu seadmisest ja tema kontrollimisest tuleb edaspidi veel juttu.
  
  Pagefile konfigureerimise reeglid:
  
  - Vaikimisi (Default) - Windows XP kasutab vaikimisi süsteemi poolt juhitavat/reguleeritavat paging faili, mis töötab enamik kasutajate jaoks väga hästi ja mis reguleerib saalefaili suurust vastavalt Sinu olemasolevale füüsilise (RAM) mälu hulgale. Seega las Winows ise reguleerib...
  
  Kui Sa hakkad ise seda pagefile'i seadma, siis määra talle järgmised suurused:
  
  - Algsuurus—Initial size (MB): 1.5 x RAM (füüsilise mälu kogumahuga);
  - Maksimaalne suurus—Maximum size (MB): 3.0 x paging faili algsuurus, st korrutame selle Initial suuruse kolmega (3-ga).
  
  NB! Paging File suuruse limiit (PF Size Limit) = 4095 MB.
  Tulevastes Windows'i opsüsteemides võiks algsuuruseks määrata olemasoleva füüsilise mälu ja maksimaalseks suuruseks 3 x füüsilist mälu (3 x RAM).
  
  
• Vaata, et saalefaili algsuurus (initial size) oleks Sinu kompuutris olevast füüsilise mälu mahust 1,5 korda suurem.
• Ära loo mitut saalefaili ühele ja samale kõvakettale ning ära pane neid siis selle kõvaketta mitmesse eri partitsioonidesse. Tavaliselt peab saalefail asuma kõvaketta C: jaotuses.
• Kui Sul on Windows XP ja sisse on lülitatud Fast User Switching, siis tuleb kasutada suuremamahulist saalefaili, siin on reegliks: iga sisselogitud kasutaja jaoks peab saalefaili algsuuruseks (initial size) olema pool füüsilise mälu (RAM) mahust.

1. Logi sisse kompuutri Administrator'ina.
2. Klõpsa Start ja siis Control Panel.
3. Klõpsa Performance and Maintenance ja siis System.

(Ka nii saab avada: Klõpsa Start, vajuta Run ja siis tipi sysdm.cpl ja vajuta ENTER. Või tee siis oma töölaual ikoonil My Computer paremklõps ja vali käsk Properties).

4. Ava Advanced leht, oblastis Performance klõpsa nupule Settings.
5. Ava uues ilmunud aknas leht Advanced ja oblastis Virtual memory, klõpsa nupule Change.
6. Drive [Volume Label] loetelust vali C: partitsioon (juhul kui Sinu kõvakettale oli eelnevalt loodud mitu jaotust ja loogilist ketast), st vali see partitsioon, kuhu on installitud Windows.

Pane tähele, et selle dialoogiakna allosas (oblastis Total paging file size for all drives) ongi juba sõna Recommended järel toodud ära soovitatav pagefile suurus, et Sa ei peaks seda ise arvutama hakkama.
Kui Sul on mäluga kõik korras, siis jäta Windows XP vaikimisi seadistused ja sel juhul näeb see dialoogiaken välja selline ja jätagi ta nii:

7. Kui Sa hakkad aga oma pagefile't reguleerima, siis klõpsa raadionuppu Custom size ja seejärel tipi see soovitatav suurus sinna Initial size (MB) tekstikasti. ((See soovitatav suurus ongi võrdne 1,5 x füüsilise mälu (RAM) mahuga.))
Pane tähele, et selle dialoogiakna allosas (oblastis Total paging file size for all drives) ongi juba sõna Recommended järel toodud ära soovitatav paging faili suurus, et Sa ei peaks seda ise arvutama hakkama.
8. Seejärel sisesta selle pagefile maksimumsuurus, mida sa soovid (soovitan sinna määrata suurus, mis võrdub Sinu Initial size (MB) suuruse kolmekordse mahuga, st kui Sinu soovitatav pagingfaili suurus on nt 766, siis sisesta arv 2298), tekstikasti Maximum size (MB) ja vajuta nupule Set.
Siis klõpsa OK, OK ja OK.

NB! Kuid Sa ei pea siin kohe määrama seda 3 kordset suurust vaid enne kontrolli oma virtuaalse mälu olukorda ja tema suuruse vajadust ja alles siis vali talle optimaalne suurus, sellest tuleb veel lõpupoole juttu.

10. Juhul, kui Sa suurendad oma pagefile'i, siis tavaliselt ei pea tegema kompuutri ümberlaadimist, aga kui Sa vähendad neid suurusi, siis ilmub ekraanile järgmine teade:

"The changes you have made require you to restart your computer before they can take effect."

Vajuta OK, siis OK, siis OK ja lõpuks Yes. Nüüd tehakse kompuutri ümberlaadimine...

Kõigepealt käivita oma kõik need programmid, mis nõuavad kõige rohkem mälu ja ressursse ning mida sa kõige sagedamini kasutad, siis tööta nendega natuke aega. Seejärel vajuta klahve Ctrl+Alt+Delete ja avatakse Windows Security aken, klõpsa seal nupule Task Manager, siis klõpsa lehelipikule Performance:

Mida antud ülevalpooltoodud dialoogiaken siis tähendab?

Selles arvutis on momendil füüsilist mälu (RAM) 523,7 MB.

Siin tuleb vaadata just seda Commit Charge (K) sektsiooni, mille parameetrid tähendavad:

• Total—see arv näitab, et kui palju mälu kasutavad kõik käivitatud protsessid ja programmid kokku käesoleval momendil, siin on see arv 159892 (159,9 MB).
  
• Limit—see näitab, et kui palju on meie käsutuses virtuaalset mälu, siin on näha, et seda on 1280212 (1280 MB ehk 1,3 GB), seega esialgu piisavalt.
• Peak—see näitab mälu kasutamise kõige suuremat mahtu (maksimaalset kogust), mis tarvitati alates sellest hetkest kui Sa tegid oma kompuutri viimase alglaadimise, st tema käivitamise; siin on see arv 169000 (169 MB), mis ei ole paha näitaja, sest meil on füüsilist mälu 523 MB...
  
  Siin jälgi just Commit Charge (K) sektsiooni parameetri Total ja Physical Memory (K) sektsiooni parameetri Total numbreid: Kui Commit Charge (K) sektsiooni parameetri Total number on pidevalt ligilähedane või siis suurem kui füüsilise mälu kogumaht (Physical Memory sektsiooni Total taga olev arv), siis tuleb osta mälu juurde...
  
  Ka Peak arvu võib jälgida ja kui 'peak' summa jõuab füüsilise mälu summale järele, siis osta kas füüsilist mälu juurde või siis suurenda oma saalefaili.
  
  Sama asja võid vaadata ka sellesama akna paremal allääres oleva rea Commit Charge kaudu, siinses aknas on seal järgmised näitajad: momendil kasutatava pagefile (page file) mahuks on 156 MB ja ligipääsetavat virtuaalmälu (RAM+pagefile) on 1250 MB. Kui selle saalefaili (pagefile) maht on ligilähedane või suurem kui füüsilise mälu maht [Physical Memory (K) sektsioonis], siis tuleks mälu juurde osta.
  Kui Sul on aga füüsilist mälu piisavalt ja mingeid probleeme ei ole, siis võid seda saalefaili mahtu vähendada...