Kõvaketta puhastamine ja formaatimine (vormindamine) käskude 'fdisk' ja 'format' abil.

 

Kirjutatud veebruaris 2005

 

 

 

 

(Kõvaketta ettevalmistamine Windows'i ja teiste opsüsteemide värskeks või ümberinstalleerimiseks.)

 

 

Mis on kõvaketta formaatimine ('format' - ümbervormindamine ehk vormindmine või formateerimine)?

Kasutatakse kahte tüüpi formateerimist (vormindamist ehk formaatimist):

 

a) K õrgema tasemega vomindamist (high-level format), mida teostatakse käsu format abil ja mida me tavaliselt kasutamegi;

b) Madalama tasemega vormindamist (low-level format), mida tehakse käsu fdisk abil.



Kõrgema tasemega vormindamine (käsk format)—see on kompuutri kõvaketta ettevalmistamine temale andmete kirjutamiseks ja nende lugemiseks sealt. Kui Sa formateerid (vormindad) oma kõvaketta, siis operatsioonisüsteem kustutab kogu kettal oleva informatsiooni, testib ketast, et veenduda kas kõik ketta sektorid on töökorras, märgistab rikutud sektorid ja loob kettale sisemise aadresside tabeli (FAT), mida kasutatakse kõvakettale salvestatud failide ülesleidmiseks. Ühtlasi luuakse ka vastavad FAT failisüsteemid (Windows 95 eri versioonides saab kasutada kas ainult FAT-16 või nii FAT-16 kui ka FAT-32 failisüsteemi; Windows 98-s saab kasutada FAT-32 failisüsteemi; Windows 2000, XP, Vista ja Windows 7 puhul saab kasutada nii FAT-32 kui ka NTFS failisüsteemi). Enne kõvaketta kasutamist tuleb ta formaatida ehk formateerida.


Märkus: Tegelikult ei kustutata kõvaketta vormindamisega Sinu andmeid, kustutakse ainult see aadresside tabel (FAT) ja spetsialisti ning eriprogrammidega abil on võimalik neid andmeid jälle taastada. Noh, aga tavakasutajale tähendab see ikkagi oma andmete lõpplikku kadumist...


Madalama tasemega formaatimine/vormindamine (käsk fdisk)—selle DOS ja Windows utiliidi abil saame me oma kõvaketast valmistada ette tema formaatimiseks ja temale partitsioonide loomiseks. Kõik uued kõvakettad on juba tehases sel moel vormindatud ja meie kasutame seda vahendit ainult siis, kui me hakkame uuele kõvakettale installeerima operatsioonisüsteemi või kui me tahame oma kõvaketast puhastada ja seejärel luua talle enne operatsioonisüsteemi installeerimise alustamist uued partitsioonid ("jaotused/oblastid/sektsioonid") või kui meie kõvakettal tuleb rikutud partitsioonide asemele luua uued partitsioonid. Seda fdisk käsku kasutame Windows XP ja varasemate Windowsite puhul, aga Vista ning Windows 7 puhul on lihtsam seda kõike teha juba installeerimise käigus vastava graafilise kasutajaliidese kaudu ning nii et seda fdisk käsku ei lähegi enam vaja; ka käsk fdisk kustutab kõik andmed. Vista ja Windows 7 puhul pühitakse installeerimise käigus kõvaketas (või vastav partitsioon) nii või naa puhtaks. Vistas ja seda eriti Windows 7's on hiljem väga lihtne luua uusi partitsioone juba pärast nende installeerimist (Windowsi enda sees).

 

 

 

Millal me kasutame kõvaketta formateerimist (formaatimist, vormindamist):

 

Me kasutame teda:

 

 

Mis on kõvaketta partitsioon (partition - "oblast/sektsioon")?

 

See on meie kõvaketta jagamine eraldi isoleeritud partitsioonideks (st sektsioonideks ehk oblastiteks - 'partitions'). Me saame DOS süsteemis jagada oma üheainsa kõvaketta niimoodi, et temale loodud iga partitsioon käitub nii nagu oleks ta eraldi omaette kõvaketas. Piltlikult õeldes on meie kõvaketas nagu elumaja ja temale loodud partitsioonid on siis selle elumaja korterid. Igasse eraldi partitsiooni võime me installeerida eri operatsioonisüsteemi (nt Windows ja UNIX või Linux) ja igat eraldi partitsiooni võime me veel omakorda jagada osadeks, et hoida nendes siis erinevat tüüpi andmeid. Kõvaketast oleks vaja ka selleks jagada, et me saaksime oma ketast efektiivsemalt kasutada temale vormindamise/formaatimise käigus loodava õige failisüsteemi abil ja et jagada tänapäeva suuremahulised kõvakettad loogilisteks ketasteks.


On olemas peapartitsioonid (Primary partition) ja laiendatud partitsioonid (Extended partition).


Me saame oma kõvakettale luua:


a) kuni 4 peapartitsiooni (primary partition`i) ja siis igasse partitsiooni installeerida erinevad operatsioonisüsteemid või
b) siis luua 3 peapartitsiooni ja lisaks veel ühe laiendatud partitsiooni (extended partition), mille sisse me võime seejärel luua omakorda väiksemad sektsioonid, mida kutsutakse loogilisteks ketasteks (logical drive) ja mis on vajalikud selleks, et me saaksime oma eri tüüpi andmeid hoida kõvaketta eraldi sektsioonides. Sinna extended partitsiooni võib neid loogilisi kettaid luua niipalju kui soovime ja see sõltub juba meie olemasoleva kõvaketta mahust...;
c) me võime aga luua ka ühe peapartitsiooni ja siis lisaks veel ühe laiendatud partitsiooni, kuhu omakorda loome vajaliku arvu loogilisi kettaid;
d) võime luua ka üheainsa peapartitsiooni ja rohkem ei midagi ning sellesse peapartitsiooni installeerime siis oma üheainsa operatsioonisüsteemi (nt Windows XP) ja kõik ülejäänud programmid; loomulikult salvestame sinna ka siis oma kõik andmed.

NB! Me saame oma operatsioonisüsteemi või mitu opsüsteemi installeerida ainult peapartitsioonidesse (primary partition), tavaliselt on tavakasutajal üksainus peapartitsioon ja sinna on siis installeeritud ka opsüsteem ning tavaliselt on selleks peapartitsiooniks C:.
Kui me ostame poest kompuutri koos sinna installitud opsüsteemiga, siis on meie kõvaketas tavaliselt ainult üheainsa partitsiooniga (C:) ja seal ei ole ka seda extended partitsiooni koos tema loogiliste ketastega.
Kui me ostame poest uue kõvaketta, siis ei oma ta ühtegi partitsiooni ja meil tuleb ta enne opsüsteemi installeerimist partitsioneerida ja seejärel vormindada (formaatida).


Seega kasutatakse kõvaketastel tavaliselt kas:

 

Me võime ka otse Windows`is jaotada ja formaatida oma kõvaketast, aga sel juhul me kustutame kõik oma andmed, erandiks on aga tulevane Windows Vista operatsioonisüsteem, kus meie andmed säilivad; Vistast saad täieliku eestikeelse ülevaate aadressilt: http://web.zone.ee/abi2/WinVista/WindowsVista.html
Kuid me võime kasutada ka kolmandate firmade kõvaketta partitsioneerimise programme, näiteks nagu Partition Magic, aga nendega peab olema väga ettevaatlik, sest kasu asemel võime me tulemuseks saada ainult rikutud kõvaketta ja Windows Vista`s ei tohi esilagu üldse kasutada neid kolmandate firmade programme, sest Vista kasutab uut täiustatud NTFS failisüsteemi.


NB! Ka peab teadma seda, et kui me tahame puhastada oma kõvaketast ja installeerida sinna Windows 95 või Windows 98/ME opsüsteemi, siis saame me oma kõvaketta enne installeerimist partitsioneerida ja vormindada ainult DOS käsurea kaudu ning selleks peab meil olema Windows 95 või siis Windows 98 stardidiskett/laadimisdiskett (+ loomulikult ka Windows`i installeerimise CD-plaat).
Kui me installeerime aga Windows 2000 või siis Windows XP, siis võime me oma kõvaketast jaotada ja formaatida nii dos käsurea kaudu kui ka Windows 2000 või XP installeerimise plaadi kaudu, sest installeerimise käigus pakutakse meile "format your hard drive" ("formateeri/vorminda oma kõvaketas") parameetrit. Et kasutada installeerimise plaadi antud vahendit, selleks tuleb meil seada oma kompuuter nii et tema alglaadimine tehakse otse CD-ROM seadmelt, kuhu me olime eelnevalt pannud oma Windows`i installeerimisplaadi. Kompuutri alglaadimise/käivitamise seadmeid saame me valida kompuutri BIOS`i kaudu.

 

Ülesse

 

 

'Fdisk' ja 'Format' käskude kasutamine:

Nagu ma juba eelpool kirjeldasin, kasutame me neid fdisk ja format käskusid siis kui me hangime endile teise kõvaketta või siis kui me puhastame enda kõvaketta, et sinna teha oma opsüsteemi ümberinstall või kui meie kõvaketas/opsüsteem on rikutud viiruste või muude programmide poolt. Kui me installeerime Windows 95 ja Windows 98 esimest korda või kui me installeerime ta ümber, siis saamegi me seda teha ainult DOS käsurea kaudu.
Windows 2000 ja Windows XP puhul saame me teha seda nii dos käsurea kui ka Windows`i installeerimisplaadi kaudu.

 

NB! Loe ka ühest väga heast DBAN utiliidist, mis pühib turvaliselt puhtaks igasuguse kõvaketta (sh ka krüpteeritud kõvaketta) - siitsamast lõpuosast.


 

a) Fdisk utiliidi kasutamine:

FDISK jookseb DOS keskkonnas ja ta ei oma meile juba harjumuspärast graafilist keskkonda (GUI), st meil tuleb temaga töötada tekstilises keskkonnas (mitte akendes) ja me ei saa kasutada oma hiirst vaid kõik käsud ning valikud tuleb tippida klaviatuurilt. Mõnele on see võib olla võõras asi, aga fdisk on tegelikult väga lihtne, tuleb järgida ainult juhiseid, mida ei olegi nii palju.
Kuna fdisk'i kasutatakse kõvakettale partitsioonide loomiseks, siis toon kohe siin allpool ka ühe pildi juba partitsioonidega kõvakettast; see pilt on tehtud Windows XP-s. Kellel on Windows XP, see saab enda kõvaketaste ja nendes olevate partitsioonide kohta infot nii: Tee My Computer ikoonil paremklõps, siis vali kontekstmenüüst käsk Manage, seejärel klõpsa avanevas Computer Management akna vasemas paanis elemendile Disk management ja akna paremasse poolde ilmubki info. (Sealt aknast saab ka oma kõvaketta Extended partitsiooni ja loogilisi kettaid teatud määral seadistada: muuta nende kettatähiseid, formaatida neid, kustutada loogilisi kettaid, muuta laiendatud partitsiooni mahtu jne; kuid selles aknas peab tegutsema väga ettevaatlikult, sest formaatimisel ja laiendatud oblasti muutmisel kustutatakse ka kõik andmed...; Windows Vistas asi lihtsam, sest seal andmed säilivad!):

ketta jaotused

Nagu siit pildist on näha, on see kõvaketas 120 GB mahuga ja talle on loodud neli NTFS failisüsteemiga oblastit/jaotust: üks peapartitsioon ja üks laiendatud partitsioon ('extended partition'), kuhu sisse on seejärel loodud kolm loogilist ketast ('logical drives'). See laiendatud partitsioon on tumerohelise raami sees. Peapartitsiooni ((Primary partition`i (C:)) on installeeritud ka Windows XP operatsioonisüsteem, sinna ta tavaliselt installeeritaksegi ja seetõttu nimetatakse teda ka süsteemikettaks (System). See pilt aitab saada aru, et kuidas ketta jaotamine välja näeb.

Ok, alustan nüüd kõvakettale partitsioonide loomise näitega ja teen seda samm-sammult.
Kõvakettal on esimeseks partitsiooniks tavaliselt *Primary* partition. Ja teda tähistatakse C: drive tähisega; enamasti ongi ühel kõvakettal ainult *üks* Primary partitsioon [muidugi võib neid ka rohkem luua, juhul kui me seda soovime, et nendesse siis näiteks installeerida lisaks mingid muud operatsioonisüsteemid; ühele kõvakettale võib luua maksimaalselt 4 Primary partitsiooni].
Kui Sinu kompuutril on ainult üks kõvaketas (tavaliselt see nii ongi), siis pead Sa sellele kõvakettale looma Primary partitsiooni, sest sinna tuleb Sul installeerida oma operatsioonisüsteem, nt mingi Windows. Opsüsteemi saab installida ainult Primary partition'i (peapartitsiooni).
Aga kui Sinu süsteemis on kaks, kolm või enamat kõvaketast, siis ei pea Sa sellele teisele, kolmandale jne kõvakettale looma seda Primary oblastit.
Ühele kõvakettale või luua ainult üheainsa extended partition'i (laiendatud partitsiooni) ja see laiendatud partitsioon on ette nähtud seks juhuks, kui me soovime oma kõvakettale luua lisapartitsioone (nn loogilised kettad), mis ei ole peapartitsioonid. Kui me loome oma kõvakettale 'extended' partitsiooni, siis iseenesest temaga ei ole meil midagi peale hakata, me saame teda kasutada alles siis, kui me loome tema sisse vähemalt ühe Logical DOS drive (st loogilise ketta).
Seega luuakse loogilised kettad laiendatud partitsiooni sisse ja see on väga vajalik asi, eriti tänapäeva suuremahuliste kõvaketaste puhul. Igale loogilisele kettale antakse automaatselt omaenda kettatähis, näiteks kui meil on üks kõvaketas ja me loosime sinna ühe Primary Partition`i ja Extended Partition`i ning omakorda selle extended partitsiooni sisse 4 lisapartitsiooni ehk loogilist ketast, siis pannakse neile järgmised kettatähised: C: (see on peapartitsioon, kuhu installime oma operatsioonisüsteemi), D:, E:, F: ja G:, kus D:, E:, F: ning G: tähistavad loogilisi kettaid. Neid Logical DOS drive`isid võime me luua niipalju kui soovime.


Näiteks, Sa võid kasutada FDISK`i, et luua oma 80 GB kõvakettale partitsioonid järgmisel viisil:

 

 

Laadimisdiskett (Bootable Floppy Disk):

 

Selleks, et kasutada FDISK ja FORMAT vahendeid, peab meil olema laadimisdiskett (stardidiskett), et tema abil käivitada kompuutrit ja jõuda seejärel DOS käsureale. Olenevalt sellest, et millist Windows`i versiooni me tahame oma kõvakettale installeerida, peab meil olema ka vastava versiooni stardidiskett.
Endale sobiva laadimisdisketi saad Sa alla laadida aadressilt http://bootdisk.com/bootdisk.htm või siis aadressilt: MyBootDisk.com

Märkus: Teadmiseks neile, kellel on vanemad kompuutrid Windows 95 versioonidega, et Windows 95-s tehtud laadimisdisketid (startup disk) ei sisalda arvuti CD-ROM seadme tuge ja sellistele laadimisdiskettidele tuleb meil endil käsitsi kopeerida vastavad tugifailid. Kuid sellel bootdisk.com kodulehel on Windows 95 laadimisdiskettidele see tugi juba sisse lülitatud nii et ka sellega ei ole muret!
Veel nendest Windows 95 versioonidest niipalju, et nad saavad kasutada erinevaid failisüsteeme ja seda peab kõvaketta formaatimisel/vormindamisel teadma:

 

Lae sealt saidist endale sobiv fail alla, näiteks oma töölauale, siis pane uus tühi diskett disketiseadme sahtlisse ja tee sellel allalaetud .exe failil 2x klõps ja saadki endale vastava laadimisdisketi.

 

 

On veel üks probleem, nimelt fdisk utiliit ei suuda luua partitsioone kõvaketastele, mis on suuremad kui 64 CB`i, st ta ei tunne sellist kõvaketast ära või siis teatab tema vale suuruse. Nimelt ta teatab kõvaketta täissuuruse miinus 64 GB. Näiteks, kui sul on kõvaketas mahuga 120 GB, siis teatatakse Sulle tema mahuks ainult 120-64=56 (st teatatakse, et Sinu kõvaketta mahuks on ainult 56 GB). Kui sul tekib antud probleem, siis mine järgmisele aadressile:

 

http://support.microsoft.com/?kbid=263044 ja lae sealt lehe lõpust alla Download 263044usa8.exe - English now fail või vajuta siinsamas sellele eelmisele lingile.
Aga kui Sul on juba oma laadimisdiskett olemas või kui Sa laadisid selle alla sealt http://bootdisk.com/bootdisk.htm saidist, siis lae siitsamast kodulehest alla see uuendatud fdisk ja kopeeri ta siis oma laadimisdisketile, et asendada sealasuv tema vanem versioon, kliki siia!

 

Nüüd, kui Sul on see laadimisdiskett olemas, siis pane ta oma disketiseadmesse ja tee kompuutri ümberlaadimine või siis käivita ta. Ja Sa jõuad DOS käsureale [A:\>], tipi sinna käsk FDISK ja vajuta siis klahvi <Enter>. Ja nii me alustasimegi oma kõvakettale partitsioonide loomist.

Kui Sa kasutad Windows 95 stardidisketti, siis ilmub kohe see dos käsurida, aga kui Sa kasutad Windows 98 laadimisdisketti, siis ilmub ekraanile Startup menu, kus on mitu parameetrit:

Startup Menu

 


Vali sealt parameeter 2 (Start Computer with CD-ROM Support)  ja vajuta <Enter>
(Aga kui see dos käsurida ei ilmugi vaid alglaadimist alustatakse hoopis Sinu CD-ROM seadmelt, siis mine BIOS`i ja vali sealt alglaadimise seadmeks oma disketiseade.)

 

Nüüd ilmub järgmine loosung:

suure ketta tugi

 

 

Sellega küsitakse, et kas Sa soovid suuremamahulise ketta tuge (("Do you wish to enable large disk support (Y/N)....?)), vasta Yes, st vajuta klahve Y ja siis ENTER. "Suure ketta tugi" toetab FAT32 [ja ka NTFS] failisüsteeme, mis lubavad meil luua 2 GB`st suuremaid partitsioone. Kui Sa vastad 'No,' siis antakse Sulle FAT16 failisüsteem, mis lubab Sul luua ainult kuni 2 GB partitsioone ja see on suurte kõvaketaste puhul ebasoovitav. (Aga kui Sul on vana-vana kompuuter ja Sa tahad sinna installida Windows 95 või 95 A versiooni, siis peadki Sa vastama siin 'No'.)

 

Seejärel ilmub FDISK enese esimene ekraan:


fdisk esimene aken

 

 

Oletame, et Sul ei ole uus kõvaketas ja sel juhul pead sa esmajärjekorras kustutama oma olemasolevad partitsioonid. Seega vali siit punkt #3 (vajuta klahvi 3 ja seejärel klahvi ENTER). [Kui Sul on aga täiesti uus kõvaketas, siis ei ole Sul ühtegi partitsiooni, mida saaks kustutada. Sel juhul tuleb kohe algul siit valida punkt #1]

Märkus: Juhul, kui Sul on rohkem kui üks kõvaketas, siis pead Sa esmalt valima siit punkti #5: Change current fixed drive, et saada ligi oma vastavale kõvakettale. See punkt ilmub ekraanile ainult siis, kui Sul on mitu kõvaketast. Ja veendu, et Sa töötad sel juhul ikka selle õige kõvakettaga, sest kõik andmed kustutatakse—töödeldava ketta number kuvatakse akna ülaosas rea "Current fixed disk drive" järel.

 

Ilmub Fdisk'i kustutamise ekraan:


fdisk kustutamine

 

 

Oma kõvaketta puhastamisel peab teadma seda, et kustuta alati oma partitsioonid "ümberpõõratud" järjekorras, vastupidiselt nende loomise järjekorrale. Ehk teisiti õeldes, kustuta alati kõigepealt kõik oma loogilised partitsioonid/kettad (Logical DOS drives ) alustades kõrgeima kettatähisega loogilisest kettast. Seejärel kustuta oma kõvaketta laiendatud partitsioon (Extended partition) ja lõpuks kustuta peapartitsioon (Primary partition).

Märkus: Kui Sul tekib raskusi NTFS failisüsteemiga (kasutatakse Windows 2000 ja Windows XP's) partitsioonide või siis Non-DOS Partition`ide kustutamisega, siis kasuta selleks sellist programmikest nagu delpart.exe. Lae ta siit kodulehelt alla, kliki siia!
Kui Sa oled ta alla laadinud, siis kopeeri see pisike utiliit oma laadimisdisketile ja käivita ta seejärel sealt. Kustuta NTFS või non-dos partitsioonid, siis tee kompuutri restart ja loo uued partitsioonid juba Fdisk abil.

Kui Sa oled kõik oma partitsioonid kustutanud, siis vajuta ESC klahvi, et jõuda tagasi fdisk`i esimesse ekraani (tema peamenüüsse).

 

Fdisk'i partitsioonide loomise ekraan:

Lood nüüd endale uued partitsioonid, vali selles esimeses ekraanis (FDISK Options ekraanipildis) punkt #1: Create DOS partition or Logical DOS Drive ja ilmub partitsioonide loomise ekraan:

jaotuste loomine

 

 

Hakka oma partitsioone looma järgmises järjekorras: Esimesena loo > Primary partitsioon. Teisena > Extended partitsioon. Ja lõpuks > Logical DOS Drive (s) [st loo loogilised kettad oma äsjaloodud Extended partition`i sisse]; vaata eelmist pilti...

Märkus: Kui Sul on mitu kõvaketast (nt 2 kõvaketast), siis ei pea Sa ilmtingimata looma igale kõvakettale seda Primary partitsiooni, sest kõvaketas töötab väga hästi ka ilma selle Primary partition`ita, sest ta ei ole ainus kõvaketas Sinu süsteemis. Sa vajad ainult ühte Primary partitsiooni oma süsteemi (see loo oma esimesele kõvakettale). Kõik ülejaanud kõvakettad võivad omada ainult Extended partitsioone ja nende sisse loodud loogilisi kettaid. Kui Sa lood aga igale kõvakettale Primary partitsiooni, siis võib süsteemil tekkida failide ülesleidmisega hiljem probleeme.

Nüüd alustasid Sa oma Primary partition`i loomist ja kui Sult küsitakse, et kas Sa soovid selleks kasutada oma kõvaketta *kogu* ruumi, siis vasta 'No' ja sisesta kettaruumi maht, mida Sa tahad oma C: kettale eraldada. (Juhul, kui Sul on ainult üksainus kõvaketas, siis tuleb talle luua see peapartitsioon ja selle primary partition`i kettatähiseks pannakse C:. Näiteks, kui Sul on kõvaketta mahuks 40 GB, siis võid sellele C: kettale eraldada umbes 10-15 GB. Windows Vista vajab aga vähemalt 15 GB kettaruumi! Sinna C: kettale/jaotusse tuleb Sul hiljem installeerida oma operatsioonisüsteem.
Näiteks kui Sa omad aga väiksemahulist kõvaketast või kui Sa ei viitsi nende partitsioonidega rohkem tegeleda, siis vasta siin 'Yes' ja sel juhul luuakse Sinu kõvakettale ainult üksainus oblast ja see on Primary oblast. Kuid suuremamahuliste kõvaketaste puhul ei maksaks seda siiski teha!

Sinu poolt loodud esimene partitsioon tehakse automaatselt Active partition'iks (Aktiivseks partitsiooniks) ja kui seda ei tehta, siis võib FDISK seda Sinult küsida või vali siis ise peamenüüst punkt 2: Set active partition. Tavaliselt on selleks aktiivseks partitsiooniks C: ketas. Isegi, kui Sa ei installeeri oma operatsioonisüsteemi sinna C: kettale, siis ikkagi installitakse sinna opsüsteemi laadimise võtmefailid, näiteks nagu boot.ini fail.
Kuna ühele kõvakettale või luua kuni 4 Primary partitsiooni, siis korraga võib aktiivseks partitsiooniks olla ainult üks peapartitsioon. Seda aktiivset partitsiooni võib ka muuta.
Kuid tavakasutajal on siiski tavaliselt üksainus kõvaketas ja üksainus partitsioon (Primary partition, mis on C: ketas ja mis on ka aktiivseks partitsiooniks ning kuhu on installitud nii opsüsteem kui ka kõik muu). Või ta omab siis ühte kõvaketast, mille on üks peapartitsioon + laiendatud partitsioon + selle laiendatud oblasti sees olevad üks või mitu loogilist ketast.

Märkus: Kui Sa tipid oma loodava partitsiooni suuruse jaoks mingit arvu, siis võid Sa sisestada kas absoluutsuurused (MB`ides, 20 000 MB = 20 GB) või siis %-des ( 25% Sinu 120-GB kõvakettast = 30 GB). FDISK ei luba Sul sisestada suuremat arvu kui 99999 MB (st 99 GB). Sa pead sel juhul kasutama % suurust ja see ei ole mingi probleem, Sa pead tippima lisaks veel ka "%" sümboli.



'Extended partition' (Laiendatud partitsioon):

Järgmisena loome endile Extended partition'i. Igale kõvakettale võib luua ainult ühe Extended partition'i. Kasuta antud laiendatud partitsiooni jaoks oma kõvaketta *kogu* ülejäänud vaba ruum. Kordan, kasuta kõik ülejäänud vaba ruum selle Extended partitsiooni loomiseks. Kui Sa ei tee seda, siis jääb Sinu kõvakettale mingi osa kasutamata vaba ruumi. (Kuigi jah, hiljem võib selle vaba ruumi küll "töösse" rakendada, näiteks Windows XP-s või siis kolmandate firmade kettaprogrammide abil, aga seda peab oskama jne...)

Kui Sa oled selle laiendatud oblasti loonud, siis viib Sind FDISK automaatselt järgmisse etappi > loogiliste ketaste (Logical DOS drives) loomise etappi. Ekraanile ilmub umbes taoline teade: "This drive has no Logical DOS drives. Would you like to create some now?" . Sisesta oma esimese loodava loogilise ketta/partitsiooni mahu suurus.

Kui Sul on oma süsteemis ainult üks kõvaketas, siis pannakse temale nimeks D_drive. Sa võid selle loogilise ketta jaoks sisestada oma kõvaketta kogu ülejäänud vaba ruumi, sel juhul jääb Sinu kõvakettale kakspartitsiooni: Primary partitsioon ja üks loogiline ketas/partitsioon, mis asub selle Extended partitsiooni sees. Kui Sul on suure mahuga kõvaketas, siis võiks neid loogilisi kettad aga rohkem luua...
Kui me olime enda laiendatud partitsiooni loonud ühe või mitu loogilist ketast, siis sellega me lõpetasime oma FDISK utiliidi töö ja nüüd siis väljume sellest programmist—vajutame klahvi ESC.

NB! Kui sa oled oma partitsioonid loonud, siis ära alusta kohe oma uute partitsioonide vormindamist/formaatimist vaid tee kompuutri ümberlaadimine ja käivita uuesti see FDISK. Seejärel vali tema peamenüüst punkt #4: Display partition information (Kuva partitsioonide informatsioon) ja veendu, et kõik läks nii nagu vaja. Kui midagi läks "nässu", siis korda veelkord oma partitsiooni loomise protseduuri. Alati ei tarvitse esimese korraga see jaotuste (oblastite) loomine õnnestuda...

 


b) Kõvaketta formaatimine/vormindamine (käsu Format abil):

Nii Windows XP kui ka 2000 toetavad mõlemat FAT32 [File Allocation Table 32] ja NTFS [New Technologies File System] failisüsteeme. Windows 98 ja ME toetavad ainult FAT32`te.
(Windows 95 ja Windows 95 A toetavad ainult FAT16 failisüsteemi ning Windows 95 B ja C toetavad nii FAT16 kui ka FAT32 failisüsteeme.)
Seega, kui Sa laed ennast kas Windows 98 või ME-sse, siis ei saa Sa lugeda/kirjutada/ligi pääseda oma kõvaketta NTFS partitsioonidele (NTFS partitions). Kui Sa laed ennast kas Windows 2000 või XP-sse, siis saad Sa lugeda/kirjutada/juurde pääseda nii FAT32 kui ka NTFS partitsioonidele.
Juhul, kui me hakkame installeerima Windows XP/2000 opsüsteeme, siis peaksime oma kõvakettad alati formaatima/vormindama NTFS failisüsteemi (see on muidugi ainult minu soovitus, mõned eelistavad süsteemiketta (C:) formaatida FAT32-ga ja ülejäänud partitsioonid NTFS-ga).

Märkus: Just äsja ma soovitasin NTFS failisüsteemi ja kohe ka teatan, et DOS ei toeta seda NTFS failisüsteemi, seega ei sa me oma partitsioone formaatida/vormindada NTFS failisüsteemiga siis kui me kasutame DOS laadimisdisketti. Aga me saame kasutada Windows XP või Windows 2000 installeerimise CD-plaati, et formaatida oma partitsioonid NTFS failisüsteemi. Pealegi ongi soovitatav alustada nende operatsioonisüsteemide installeerimist ja ühtlasi ka jaotuste formaatimist (vormindamist) otse nende CD-plaatidelt. Enne võib aga kõvaketta puhastada ja talle partitsioonid luua FDISK utiliidi abil, võib ka formaatida FAT32-ga ja siis hiljem võib nende installeerimise CD-plaatide kaudu oma partitsioone ning failisüsteeme muuta...
PS! Windows XP ja 2000 opsüsteemides saame ka hiljem oma jaotusi/partitsioone vormindada NTFS-ga, tehes neil paremklõpsu ja valides käsu Format. Formaatida ei saa siin süsteemipartitsiooni/draivi (tavaliselt C:), vormindada saab ainult loogilisi kettaid (logical drive), aga ettevaatust—kui Sul on seal andmeid, siis need kustutatakse formaatimse käigus!

Pane oma laadimis/stardidiskett disketiseadme sahtlisse ja tee kompuutri ümberlaadimine või käivita ta. Kõik partitsioonid, mis Sa olid loonud, tuleb enne kõvaketta kasutamist formaatida (ümber vormindada), muidu ei saa Sa oma kõvaketast kasutada! Aga enne sisene veelkord FDISK`i, selleks tipi DOS käsureale (A:\>) käsk fdisk ja vajuta klahvi ENTER.
Seejärel vali tema peamenüüst punkt #4: Display partition information ja kontrolli, et kas seal on kõik partitsioonid loodud ja korras ning kirjuta ketaste tähised endale ülesse. Kui midagi ei sobi, siis tee vastava partitsiooni ümberjaotamine..., siis tee uuesti restart ja kontrolli jälle. Tavaliselt teise korraga asi õnnestub!
Formaatimine erineb partitsioonide loomisest; vormindamine ei kasuta FDISK utiliiti. Nüüd, kui Sa tahad formaatida oma C: draivi/jaotust (C_drive), siis tipis DOS käsureale käsk format c: ja vajuta ENTER klahvi. Vaata, et sõna "format" ja sümboli c: vahel oleks tühiklahv (tühik).
Kui Sa vormindad oma kasutuselolevat kõvaketast ja Sa soovid seal mingite partitsioonide andmeid säilitada, siis veendu, et Sa formateerid ikka seda õiget partitsioonid/draivi, sest Sa kaotad kogu info, juhul, kui Sa formateerid vale partitsiooni.
Kui Sa oled oma esimese draivi/partitsiooni formaatinud, siis formateeri oma järgmine ketas/partitsioon ja seda seni, kuni kõik partitsioonid on ümber vormindatud. Kui kõik partitsioonid on formaaditud, siis tee oma kompuutri restart ja Sinu kõvaketas on nüüd kasutamiskõlblik.
Alates sellest hetkest hakkavad enamik inimesi nüüd installeerima oma operatsioonisüsteemi.

 

 

c) Windows operatsioonisüsteemide installeerimise käivitamine:

Kui Sinu süsteem toetab alglaadimist CD-plaadilt (kõik uuemad süsteemid toetavad seda), siis pane oma Windows`i installeerimise CD-plaat arvuti CD-ROM seadme sahtlisse ja tee kompuutri ümberlaadimine. (Enne aga sisene BIOS`i ja sea seal nii et Sinu kompuutri laadimise esimeseks seadmeks oleks CD-ROM, mitte disketiseade või kõvaketas vms). Installeerimine käivitub automaatselt. Sel teel saab installeerida Windows 95, 98, ME, 2000 ja XP-d. (Windows 95, 98, ME, 2000 ja XP opsüsteemide installeerimist võib käivitada ka otse DOS käsurealt. Sel juhul pead Sa enne BIOS`is panema alglaadimise seadmeks disketi).

Kui Sinu vana süsteem ei toeta CD´lt alglaadimist või kui Sa soovid oma Windows 95, 98, ME, 2000 ja XP opsüsteeme installida otse DOS käsurealt, siis tee nii:



Märkus: Sa võid aga ka kohe algul sinna DOS käsureale tippida käsu d:\setup, et vähem vaeva näha...; sel juhul näeb käsurida välja selline: A:\>d:\setup, arvestades sellega, et meie CD-ROM tähiseks on D:, vanemates kompuutrites ja ainult ühe partitsiooniga kõvaketaste puhul see tavaliselt nii ongi.

 

Ülesse

 

 

 

Kuidas formateerida (formaatida) krüpteeritud kõvaketast? See käib ka kõikide tavaliste krüpteerimata kõvaketaste kohta ja sel juhul ei ole neid 'format' või ' fdisk' käske enam vaja kasutada?

 

Juhul kui Sa olid oma kõvaketta mingi vastava tarkvara või siis Vista/windows 7 enda 'BitLocker Drive Encryption' vahendi abil krüpteerinud (krüptinud) ja kui Sa unustasid oma parooli, siis tekivad kohe suured probleemid. Sa ei saa enam seda kõvaketast kasutada ja Sa ei saa teda isegi formaatida. Sa võid ta küll saata tagasi tootjatehasesse, kus siis tehakse antud kõvaketta madalama tasemega vormindamine/formaatimine (low-level format) - jama...

Kuid õnneks on olemas ka vastavad tarkvarad, mille abil saab sellisele kõvakettale teha ka madalama tasemega formaatimist ja seda isegi siis kui krüptimise tarkvara oli eelnevalt muutnud Master Boot Record (MBR)-i sisu, et võõrad ei pääseks kõvakettale üle-üldse ligi...

 

Üheks selliseks väga heaks ja kasulikuks tarkvaraks on avatud lähtekoodiga Darik's Boot and Nuke ("DBAN") programm, mille abil saadki oma krüpteeritud kõvaketta täiesti puhtaks pühkida. Sa võid teda kasutada ka kõikide tavaliste kõvaketaste (st krüpteerimata ketaste) puhul ja ta töötab kompuutri buutimise ajal ning teda on väga lihtne kasutada - ta töötab nii Intel kui ka Mac süsteemidega.
Sa ei pea enam oma suvalise kõvaketta täielikuks ja turvaliseks puhastamiseks (formaatimiseks, formateerimiseks) kasutama siinsamas ülevalpool pikalt ning üksikasjalikult kirjeldatud format või fdisk käskusid.

 

 

Tee nii:

 

1. Lae alla .iso lähtefail (sealt: http://www.dban.org/) ja põleta see ISO fail tühjale CD või DVD plaadile (ISO failide põletamisest juhis seal).

 

2. Pane oma CD või DVD plaat sahtlisse ja luba süsteemil buutida antud plaadilt (veendu enne selles et arvuti BIOS'is oleks pandud buutimise/alglaadimise parameetriks CD/DVD plaat - info).

 

3. Oota kuni laetakse Darik’s Boot and Nuke konsool ja tipi sinna autonuke käsk ning vajuta ENTER. (Tipi see autonuke käsk sinna alla "boot:" käsureale.)


(Või vajuta alternatiivina klahvi F3, et pääseda ligi täiendavatele kiirkäskudele.)

 

konsool

 

 

4. Oota kuni tehakse Sinu kõvaketta madala tasemega formaatimine ja kui lõpetatakse, siis tee kompuutri restart.
Pärast restarti näed Sa musta ekraani või siis "Operating System Not Found" kirja ja seda seepärast DBAN programm tegi Sinu kõvaketta täiesti puhtaks - Sa pead nüüd oma opsüsteemi uuesti installeerima.

Alustada oma Windowsi (või mingi muu opsüsteemi) uuestiinstalleerimist. Microsoft Windows installeerija loob nüüd automaatselt uue partitsiooni ja failisüsteemi ning Sa ei pea enam kasutama FDISK käsku.

Pärast opsüsteemi uuestiinstalli pead installeerima ka kõik vajalikud riistvara draiverid (need on poest kaasaantud CD/DVD plaadil), aga Sa võid need ka Internetist alla tirida.

 

Märkus: Kes on kasutanud näiteks vabavara Ultimate Boot CD (UBCD) plaati, see teab, et ka selle plaadi komplektis on see DBAN utiliit olemas.

 

 

Lingid minu abidokumentidele:

Ülesse

 

 

 

 

 

Arvutiabi sisukord

 

 

2005 © Ahv & Esti Vabariik