Asümmeetrilised suhted

Sotsioonikas eksisteerivad ka asümmeetrilised, ehk ebavõrdsed suhted. Esimene partner suhtub teisse hoopis teisiti kui teine esimesse. Suhete valemid piltlikult illustreerivad sellist ebavõrdsust.

1. Tellimussuhe.

Esimene partner, keda nimetatakse tellimuse edastajaks, või lihtsalt tellijaks, vaatleb teist, keda nimetatakse täitjaks, ülalt alla kui allseisjat, alahinnates teda. Teine vaatleb esimest (täitja tellijat) vastupidi, nagu huvitavat, tähtsat inimest, alguses hinnates teda üle.

Täitjat võib tellijas vaimustada esiteks, tema käitumine, maneer end ülal pidada, oskus kergesti hakkama saada sellega, millele pürgib täitja ise ning teiseks, tema mõtete esitamise stiil, tema loominguline käekiri.  Täitja tellija juuresolekul tahtmatult püüab talle meeldida, olema talle meelejärgi enesele teadmata põhjustel. Algab pisiasjadest ning seejärel enam ja enam kuni täitja  ei hakka ise end vaos hoidma. Sealjuures, kõrvalt vaadates, seda võib tajuda nagu täitja millegi poolest õigustaks end tellija ees. Sealjuures, täitja silmis on tellija käitumises ka ebameeldivaid, ärritavaid momente.

Need jooned, mida tellija  toob esile, et oma vaatevinklist seltskonnas hästi välja näha, äratada tähelepanu tungivad täitja alateadvusesse ja äratavad temas ebaselget tungi aktiivsusele, kõrvaldamaks neid tingimusi, mis sundivad tellijat kannatama või käituma end ebaloomulikult. Kuid täitjale on alati arusaamatu, mida on tarvis konkreetselt teha. Väljastav tellimus osutub mitte individuaalseks, vaid sotsiaalseks, ehk selle taga peituvad selle inimestegrupi probleemid, kuhu on sisselülitatud  see paar.

Kõrvalseisjale on tellimussuhted tajutavad kui tasased, konfliktitud. Nende algatajaks on peaaegu alati tellija. Täitja tunnetab tellija poolt teatud hingelist poolehoidu. Tellija püüab igati ergutada täitja hoolitsust tellija eest, toetada teda jõudumööda. Vastutulelikkus on tavaliselt alguses. Katsed tellijaga võrdselt kokkuleppida  on edutud, tagasiside ei laabu. Tellija paraku ei kuule täitjat. Seetõttu täitja eemaldub tellijast ning püüab hoida end distantsil,  isegi mingil viisil  riivata tellijat, käivitades oma tugevat funktsiooni, mis tellijal on vaid perioodilise hoolitsuse aine.

Seega, need suhted võivad olla nimetatud kui eeskoste suhted  ilma tagasisideta. Aegajalt nad võivad üle kasvada tellija peaaegu täielikuks ignoreerimiseks täitja poolt. Sellise seisundi juurde jõudmine kõneleb sellest, et tellimus on täielikult teadvustatud kui sotsiaalne.

Tellimussuhete valem: esimese funktsiooni järgi - toetus, teise järgi  - juhtimine, järjestus - vastupidine. Nii võib  "välja arvestada" Teie tellijat. Kuid temal hakkab Teie suhtes (ning, vastavalt, Teil Teie täitja suhtes)  töötama täiesti teine valem: esimese funktsiooni järgi - juhtimine, teise - toetus, järjestus on samuti vastupidine. Pole raske märgata, et selline valem on sarnane kõikidele 16 tüübile.

Tellimussuhted sulguvad rõngastesse:

1) Kasvataja -> Poliitik -> Administraator -> Otsija -> Kasvataja...
2) Ettevõtja -> Marssal -> Eluarmastaja -> Psühholoog -> Ettevõtja...
3) Humanist -> Vahendaja -> Inspektor -> Kriitik -> Humanist...
4) Hoidja -> Lüürik -> Õiglane -> Meister -> Hoidja...

2. Kontrollisuhe.

See on teine asümmeetriliste suhete liik sootsionis. Kontrollija nagu pidevalt jälgiks kontrollialust, osutades tähelepanu tema nõrkadele kohtadele. Tekib mulje, et kontrollija pidevalt tahaks välja selgitada, mida ja kuidas toimib kontrollialune.  Kontrollialusel tekib sageli mulje, et teda  pidevalt jälgitakse kui katsejänest.  Kuid see ei tähenda, et kontrollija tingimata sõnaliselt osutab kontrollialusele tema puudustele. Kontrollialune seesmiselt tunnetab, et kontrollija võib seda iga hetk teha  ning seepärast alguses on tema juuresolekul mõnel määral häiritud seisundis.  Kontrollija tundub tähtsa inimesena ning see kuidas ta toimib väärib tähelepanu. Kontrollitav tahaks kontrollija tunnustamist ära teenida, tema tunnustus on hinnatav. Kuid kontrollija pidevalt alahindab kontrollialust, kelle mõtted ning teod tunduvad talle ebaolulistena, mis aga ei saa mitte solvata kontrollialust. Algul see isegi stimuleerib, tahaks tõestada kontrollijale oma kasulikkust, kuid kõik katsed ebaõnnestuvad. Kontrollija tundub enesega rahulolevana ja väiklasena, ta norib, kiusab, üritab manitseda ja ümber kasvatada.

Kontrollialune tundub huvitavana ja võimekana kontrollija silmis, kuid tal jääb midagi puudu. Teda on tarvis aidata, öelda ette, kuid kõik nõuanded osutuvad kasututena.  Kontrollialune neid ei taju, millega veelgi enam suurendab kontrollija soovi teda ümber kasvatama. Kontrollialune tundub olema taibutuna, kuid mitte seetõttu, et ei suuda (tegelikult nii see on), vaid seetõttu, et ta lihtsalt ei taha. See kutsub kontrollijal esile perioodilist ärritust. Kontrollisuhe võib olla nimetatud, kui kontrollija eeskostesuhe kontrollialuse üle, mis võib kontrollialuse jaoks olla üsna pealetükkiv. Tunnetades oma hellust, kontrollialune üritab teiste inimeste juuresolekul selliselt eeskostest väljuda: ta riivab kontrollijat, vaidleb temaga, üritav anda talle korraldusi. Kuid sellised katsed on tulemusteta. Kontrollija reeglina ei solvu kontrollialuse peale, vaid jätkab teda edasi "kasvatama". Neid suhteid hästi illustreerib analoogia "ema - sõnakuulmatu laps".

Kontrollisuhepaar võib vahest olla väga kokkusulanud. Asi on selles, et mõlemad osapooled tunnetavad oma sotsiaalset tähtsust: kontrollija - nagu eestkostja-heategija, ilma kelle hooleta ja manitsusteta kontrollialune hukkub, aga kontrollialune - kui eestkoste objekt, kelle väärtus on sellisel viisil hinnatav. Tellimussuhetes see tunne on väljendatud tunduvalt vähem, kuna tellija ei võta ette katseid oma täitja ümber kasvatada.

Kontrollisuhe valem: esimese funktsiooni järgi - vastandtoime, teise  - mõistmine. Nii võib "välja arvutada" Teie kontrolöri. Kuid temal Teie suhtes (ning vastavalt Teil Teie kontrollialuse suhtes) hakkab töötama täiesti teine valem: esimese funktsiooni järgi - mõistmine, teise - vastandtoime, järjestus on samuti vastupidine. Pole raske märgata, et ka antud juhul üks ja sama valem töötab kõikide 16 tüübi suhtes.

Kontrollisuhted sulguvad rõngastesse:

1) Kasvataja -> Kriitik -> Administraator -> Vahendaja -> Kasvataja...
2) Ettevõtja -> Lüürik -> Eluarmastaja -> Meister -> Ettevõtja...
3) Humanist -> Otsija -> Inspektor -> Poliitik -> Humanist...
4) Hoidja -> Marssal -> Õiglane -> Psühholoog -> Hoidja...