Naaberkvaadrid

Naaberkvaadrite  hulka kuuluvad tüüpidevahelised suhted, mis teatud mõttes meenutavad tüüpidevahelisi suhteid oma kvaadri sees. Kuid on märgatav ka erinevus tüüpide eluhoiakutes, mis ei võimalda alati efektiivselt vastastiku toimida.

1. Poolduaalsuhe.

Poolduaalsuhted on mittetäieliku täiendamise suhted. Sõnades on partneritevaheline mõistmine hea. Püüdlused on teineteise jaoks mõistetavad. Ekstravert sageli ei kuula introverti, jätkab arendama oma teemat - mittetäielik täiendamine verbaalse funktsiooni kohaselt. Kuid introvert ei solvu selle peale. Reeglina ta leiab võimaluse kohaneda. Poolduaalidel on alati palju vestlusteemasid ning need vestlused ei väsita.

Poolduaalid, eriti kui nad on vastassoost isikud, kutsuvad esile vastastiku huvi, tõmbuvad teineteise poole. Kuid kusagil lähenemise pooleteel üks neist saab hakkama sellise toiminguga, mis järsult rikub kõik, lükkab lähenemisekatse tagasi lähtestaadiumisse. See tähendab, et käitumisfunktsiooni kohaselt täiendamine puudub.

Kuid partnerid ei solvu teineteise peale, rahunevad ning uuesti võtavad ette lähenemiskatseid, et uuesti komistada näiliselt siledal pinnal. Kõrvalt vaadates, võib öelda, et siin keevad kired, puhkeb tõeline armastus.  Seda poolduaalsuhete külge võiks kujundlikult illustreerida kui ööliblikate parve, mis üritavad endiselt, vaatamata saavatele vigastustele, "lootusekindlalt" läbi aknaklaasi valgusele majja lennata.

Poolduaalsuhete määratus on toniseerida partnerit, teda pidevalt toetada tema töövõime seisundis. Toniseeriv efekt saavutatakse perioodiliste raputuste arvelt, mis ei võimalda inimesel täielikult lõõgastuda. Neid võib võrrelda külmavee duššiga peale poolärkamist  hommikustel tundidel. Komfort sellise partneriga suhtlemisel on kontrastne: kord on rõõm lähedusest, kord arusaamatus ja pettumus.

Poolduaalsuhe  valem: esimese funktsiooni kohaselt - toetus, teise - juhtimine, järjestus - otsene.

Poolduaalsuhe paarid:

2. Õhupeegeldussuhe.

Õhupeegeldussuhted on lõõgastussuhted. Ükski tüüpidevahelistest suhetest ei lõõgasta ning ei jahenda partnereid kui õhupeegeldussuhe.  "Õhupeegelduspartneriga" on meeldiv puhata või arutada kõrvalisi teemasid. Inimene nagu valgub laiali, dekontsentreerub, muutub nõtkuvaks miraažiks.  Sellise partneri puhul ei tahaks tegelda tööasjadega.

Asjalik koostöö sellise suheteiseloomu puhul on raskendatud. Täiesti mõistmatud on teineteise toimingute motiivid. See, millele püüdleb üks partner, tundub teisele ebaolulisena, tähelepanu mitteväärivana. Oodatakse teineteiselt täiesti erinevat aktiivsust. Seepärast üks jahutab teist tema asjalikes kavatsustes. Partnerid nagu mängiksid "rikkis" telefonimängu. Selline suhtlemine kõrvaltvaatajale võib vahest tunduda üsna veidrana.

Introvert selles paaris püüab vabaneda ekstraverdi katsetest suruda peale oma arvamuse, tahab saavutada teatud autonoomiat. Ekstravert aga soovib teha introverdist "normaalset" inimest. Mõlemad on kriitiliselt häälestatud teineteise võimetesse.

Tülid õhupeegeldussuhetes on reeglina lühiajalised. Partnerid tõmbuvad teineteise poole. Aegajalt suhted muutuvad väga headeks ja soojadeks. See toimub siis kui nad vähe kõnelevad konkreetsetel teemadel, vaid pigem teevad oma tööd koos. Edukalt lõpetatud töö tulemuste arutelu innustab, kuid uue töö ettevõtmise katsetel nad uuesti põrkuvad kokku samade raskustega. Kuid koos vaevalt, et on võimalik palju korda saada võimaluste puudumise tõttu koguneda ning töötada täiel jõul.

Õhupeegeldussuhe valem: esimese funktsiooni kohaselt - juhtimine, teise - toetus, järjestus otsene.

Õhupeegeldussuhe paarid:

3. Sugulassuhe.

Sugulassuhe partnerid on sarnased kaugete sugulastega, kes kõnelevad antud tingimustes formaalselt vajalikest asjadest, täites viisakuse ning külalislahkuse seadusi, kuid ei soovi eriti süveneda omavahelistesse suhetesse. Aja möödudes, sellised kõnelused muutuvad igavateks, kuna tekib mulje, et inimene asub probleemi lahendamisele valest otsast ja mitte õiges järjekorras ning ei soovi jagada sinu seisukohta. Seepärast partnerid sageli püüdlevad mingi keskjoone, kompromissi poole.

Seltskonnas need suhted tunduvalt paranevad, kuna partneri käitumine kontaktides teiste inimestega tavaliselt väga meeldib. Selles mõttes "sugulastel" on mida teineteiselt õppida. Õppimisšansid on kahtlemata samuti kõrged, kuna kõne all on antud juhul igaühe neist treenitav sõnalis-käitumuslik funktsioon. Üks võib õppida vaoshoitust, teine aga vastupidi, suuremat aktiivsust.

"Sugulaspartnerid" võivad pöörduda teineteise poole nõu järele. Kuid siis osutub nii, et nõuandja ise hakkab kasutama saadud informatsiooni oma eesmärkidel. Kokkuvõttes, see kes on pöördunud, jääb "tühjade kätega" kõrval. Ühe ja sama juhtumit mõlemad partnerid vaatlevad erinevate nurkade all nii nagu see on kasulik teisele ja kahjulik endale. Seepärast partnerid tunduvad teineteisele egoistidena, kuigi otseselt selliseid pretensioone ei esita. Perekonnas need suhted on kontrollisuhetest raskemad, kuna loovad usaldamatuse teineteise suhtes ja ei anna isikliku tähtsuse tunnet.

Ühe ja sama töö teostamise meetodites vastastikumõistmine samuti puudub. Nende kõige  arenenumad käitumisfunktsioonid on vastandlikud. Niipea, kui ollakse võrdses seisundis,   ei riiva nad teineteist, eriti kui mõlemad on introverdid, kui aga üks on teise ülemus, või muu ebavõrdse seisundi puhul,  võib see viia erimeelsusteni ning konfliktideni, eriti kui on tegemist erinevate alltüüpidega.

Sugulassuhe valem: esimese funktsiooni järgi - mõistmine, teise - vastandtoime, järjestus  - otsene.

Sugulassuhe paarid:

4. Asjalikussuhe.

Asjalikkussuhted on võrdsete partnerite suhted. Täiel määral sõbralikeks neid nimetada ei saa, pigem seltsimehelikeks. Barjääre suhtlemises ei teki, võib teineteisele öelda mida tahes. Neis suhetes on alati turvatunne: igaüks neist tunnetab, et partnerilt ei saa ohtu tulla. Aga see paelub, eriti kui inimene elab ebasõbralikus keskkonnas.

Lisaks,  nendes suhetes on väga märgatavad inimese rollid - omadused mida inimene püüab tugevalt esitada sootsiumis.  Seetõttu on võimalik "kassi-hiiremäng": sihilik surve ja lõdvenduse vaheldus kõneluses.  Asi on selles, et sellistes kõnelustes ühel on alati teise üle eelis. Kõik sõltub sellest, millist teemat kõneluses käsitletakse .

Nende suhete raames on võimalik asjalik koostöö. Kuid see on efektiivne vaid alltüüpide kokkulangemisel, muidu sõnademäng võib üle kasvada rõhumisele nende omadustele, mida inimene soovib endas arendada. See surve alati tuleneb partneri tugevast funktsioonist ja on tajutav kui välk selgest taevast.

Kuid sedalaadi arusaamatused ei juhtu olema sageli. Tavaliselt partnerid üritavad abistada teineteist. Igal juhul abipalve tajutakse õigesti. Kuid abi ise ei osutu piisavalt tõhusana. Kokkuvõttes  võib öelda, et nendel suhetel on keskmine komfortsuse aste. Poole midagi sellise partnerluse vastu, kuid samal ajal ka midagi poolt. Tekib mõistliku miinimumi tunne, milles peegeldub rahulolu suhtlemisest endaga võrdväärse ning mitteigava partneriga.

Asjalikkussuhe valem: esimese funktsiooni järgi - vastandtoime, teise - mõistmine, järjestus - otsene.

Asjalikkussuhe paarid: