1.3  Teoloogiline vaatenurk patu liigendamisele

            Üks võimalus kujutada teopattude ja pärispatu omavahelist suhet harmatoloogilise jaotusskeemina on järgmine:

1. ‘Peccatum originale’ – algpatt või ürgpatt, mis on seotud inimese päritoluga;

2. ‘peccata actualia’ – teopatud, milliseid inimene teeb ilma, et need talle oleks kuidagi kaasasündinud:

2.1  ‘peccata voluntaria – peccata involuntaria’ – tahtlikud ja tahtmatud patud;

2.2  ‘peccata commissionis - peccata omissionis’ - tegemise patud ja tegemata-jätmise patud;

2.3  ‘peccata in adversione a Deo – peccata in conversione ad creaturas’ – patud, mis sooritatakse Jumalast pöördumisega ja patud loodu vastu;

2.4  ‘peccata interiora – peccata exteriora’ – seespidised ja välispidised patud;

2.5   ‘peccata cordis – peccata oris – peccata operis’ – südame patud, kõne ja tegude patud;

2.6  ‘peccata contra Deum – peccata contra homines’ – patud Jumala vastu ja patud inimese vastu;

2.7  ‘peccata contra carnis - peccata spiritus’ – liha patud ja vaimu patud;

2.8  ‘peccata occulta – peccata manifesta’ –  salajased ja avalikud patud;

2.9  ‘peccata venialia – peccata mortalia’ – andeksantavad ehk leebed ja surmapatud.⁹