5.4 Kadedus (invidia)

Thomas võtab omaks varasema vaate, et kadedus on teatav kurbus teise hüve pärast. Inimene on kade nende asjade peale, millel on hea maine, ja mille varal inimesi austatakse ja hinnatakse. Vastavalt kirjakohale on kadedus patt (Ga. 5:26): Ärgem olgem ahned tühjale aule, üksteist ärritades, üksteist kadestades. Selline kurvastamine, millest kadedus on liik, võib tulla neljal viisil: 1. kui kurvastatakse teise hüve pärast, kuna see võib kahjustada kas tema positsiooni või mõnda muud hüve - see siiski pole päris kadedus, kuna see võib tuleneda hirmust vaenlase ees, 2. kui kurvastatakse teise hüve pärast, mitte sellepärast, et ta seda evib, vaid et hüve, mida tema evib, endal ei ole; seda nimetatakse ka pühendumiseks³⁹, ja kui see pühenduslik innukus ilmneb vooruslikes asjades pole see paha, kuna asjade pärast innustumine võib olla ka patt, 3. kui kurvastatakse teise hüve pärast, kuna see, kes juhtub hüve evima, ei vääri seda kurvastaja silmis, see käib jõukuse ja materiaalsete väärtuste kohta, mida Filosoof (Aristoteles) nimetab ‘nemesis’eks ehk nördimuseks, selles suhtes ütleb VT, et ei maksa kadestada halva-tegijaid, 4. kui kurvastatakse teise inimese hüvest sedavõrd, kui see ületab meie oma, see ongi kadedus ning on alati patune, kuna õigem oleks rõõmustada ligemese edusammude üle.

            Toetudes Iiobi raamatule (Iiob 5:2)  kummutab Thomas vaate, et kadedust võib võtta meelelisusena, meelelisus pole aga surmapatt. Sest surmapatu definitsioon nõuab täiel teadmisel olemist. Kadedus on surmapatt ka oma soo (‘genus’) pärast, genus võetakse objektilt, sellest aspektist on kadedus vastupidine armule, kust hing tuletab enda hingelise elu. Nii armu kui kadeduse objektiks on meie ligimese hüve, ainult et liiguvad teine-teisele vastupidiselt. Armust ehk heatahtlikkusest rõõmustatakse ligimese hüve üle, kuna kadedus kurvastab selle üle. Igas surmapatus leitakse teatud ebatäiuslikke liikumisi tunnetes, need on aga andestatavad patud (himu abielurikkumisel, vihapidamine/viha mõrva genusest). Thomas peab sarnaselt Gregorius Suurele kadedust üheks peapatuks, kuigi teatava võimalusena saab kadedust näha n.ö näivusjanu tütrena. Sarnaselt tujukusega paneb kadedus meid tegema teatud asju, et hoiduda kurbusest või rahuldamaks selle nõudmisi. Peapatt motiveerib pahelisuse langemist. ⁴⁰