1.1. Tartu Pereliit (edaspidi "liit") on mittetulundusühing, mis on loodud 17. mail 1988.a. Tartus kolme- ja enamalapseliste suurperede liitmiseks nende vaba tahte alusel.

1.2. Tartu Pereliidu asukoht on:
      Tartu linn, Eesti Vabariik.
      Liidu tegevuspiirkonnaks on Tartu linn ja maakond.

1.3. Liidu tegevus rajaneb tema liikmete vabatahtlikul ühisel tegutsemisel, liidu juhtorganite valitavusel ning valitud juhatuse regulaarsel aruandlusel liidu liikmeskonna ees.

1.4. Liit on juriidiline isik koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Tal on arveldusarve pangaasutuses ning oma nimetusega pitsat ja logo.

1.5. Liit on olemuselt mittetulunduslik ja arendab oma majandustegevust ainult sellisel määral, kui see on vajalik liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liidu majandustegevus ei kujune omaette sihiks ega liidu liikmetele tulu saamise allikaks. Liidule laekuvad vahendid suunatakse ainult põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

1.6. Liit seostab oma tegevust vajadusel ja võimalusel riiklike kultuuri- ja spordiasutustega, samuti muude asutuste ja liitudega. Liit võib asuda lepingulistesse suhetesse teiste mittetulundusühingutega kodu- ja välismaal, olla liikmeks rahvusvahelistes organisatsioonides ja ühingutes.

1.7. Liit juhendub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, teistest vabariigi territooriumil kehtivatest normatiivaktidest ning käesolevast põhikirjast.

2.1.  Tartu Pereliit ühendab paljulapselisi peresid, kes on huvitatud

• lastele ja lapsevanematele tervislike eluviiside, loovuse arendamise, silmaringi laiendamise ja individuaalse hariduse võimaluste leidmisest;
  
• põlvkondade kultuurilise järjepidevuse säiltamisest;
  
• eetiliste ja esteetiliste väärtuste edasiandmisest lastele;
  
• uute võimaluste otsimisest hariduse omandamisel;
  
• paljulapselise pere eeliste ja probleemide teadvustamisest laiemale ringile vabariigis;
  
• koostööst vaba aja veetmisel ja vastastikuse abi osutamisest.

2.2. Oma liikmete huvidega seoses on liidul õigus:

2.2.1. korraldada üritusi, mis sobivad liidu eesmärkidega,
2.2.2. valmistada liidu logoga meeneid ja trükiseid,
2.2.3. asutada ja osaleda liidu tegevuseks vajalikes äriühingutes,
2.2.4. arendada sidemeid organisatsioonidega kodu- ja välismaal, edendada pereturismi,
2.2.5. teha ettepanekuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitele suurte perede probleemide osas otsides võimalusi seadlusandluse parendamiseks laste tervist, heaolu, haridust ja arengut puudutavates küsimustes.

2.3. Oma liikmeskonna huvides liit:

2.3.1. Korraldab peredele klubilisi ja sportlikke üritusi, pidusid, kursusi, konkursse, matku ja väljasõite.
2.3.2. Tegeleb paljulapseliste perede vajaduste ning olukorra väljaselgitamisega anketeerimise ja küsitluste abil.
2.3.3. Arendab suhteid teiste ühenduste ja liitudega kodu- ja välismaal.
2.3.4. Viib läbi muud tegevust vastavalt liidu tegevussuundadele.

3.1. Tartu Pereliidu liikmeteks on liidu põhikirjalisi eesmärke pooldavad ja end avalduse alusel liidu liikmeks registreerinud kolme- ja enamalapseliste perede liikmed, kes on üle 18.a. vanad.

3.2. Tartu Pereliidul võivad olla ka toetajaliikmed. Toetajaliikmeks loetakse füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnustavad liidu põhikirja ja soovivad kaasa aidata paljulapseliste perede koostegevusele. Toetajaliikmete õigused ja kohustused on määratletud liidu ja toetajaliikme vahel sõlmitud lepingus.

3.3. Liidu liikmeks vastuvõtmine toimub juhatuse otsusega liikmeksastuja kirjaliku avalduse alusel.

3.4. Liidu liikmeil on igal ajal võimalik liidust lahkuda, teatades sellest juhatusele kirjalikult.

3.5. Väljaheitmine võib toimuda järgmistel juhtudel:

3.5.1. Liidu liige ei ole tasunud tähtajaks liikmemaksu
3.5.2. Liikme tegevus on vastuolus põhikirjas kehtestatud printsiipidega või kahjustab liidu mainet.
3.5.3. Liige on kaotanud usalduse.

3.6. Liikme väljaheitmise otsustab juhatus. Selle otsuse peale saab edasi kaevata üldkoosolekule, kelle otsus on lõplik. Revisjonikomisjoni ja juhatuse liikmete väljaheitmist on pädev otsustama ainult üldkoosolek.

3.7. Tartu Pereliidu liikmetel on õigus:

3.7.1. Osaleda liidu tegevuse kõikides vormides.
3.7.2. Osa võtta juhatuse avatud koosolekust.
3.7.3. Osaleda hääleõiguslikuna liidu tegevut määravatel koosolekutel, sealhulgas üldkoosolekutel. Sealjuures on igal liidu liikmel üks hääl.
3.7.4. Valida ja olla valitud liidu juhtorganitesse.
3.7.5. Kasutada liidu organisatsioonilisi ja materiaalseid vahendeid.
3.7.6. Esitada liidu juhtorganitele ettepanekuid ja arupärimisi.

3.8. Liidu liikmete õiguste teostamine ei tohi minna vastuollu liidu tegevusega ega kahjustada teiste liikmete huvisid.

3.9. Liidu liige on kohustatud:

3.9.1. Järgima liidu põhikirja, täitma juhtorganite otsuseid ja korraldusi.
3.9.2. Tasuma liikmemaksu õigeaegselt.
3.9.3. Lähtuma oma tegevuses liidu printsiipidest, mitte kahjustama liidu mainet.

4.1. Liidu kõrgeimaks juhtorganiks on tema liikmete üldkoosolek, mis toimub vähemalt kord aastas. Juhatus teatab koosoleku toimumise aja ja koha kõigile liikmetele vähemalt 7 päeva ette.
Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku 7 päeva jooksul, kas juhatuse algatusel või vähemalt 1/10 liidu liikmete soovil.

4.2. Otsused üldkoosolekul on vastu võetud kui nende poolt hääletab üle 1/2 koosolekul osalenud või esindatud liikmetest, kuid liidu tegevuse lõpetamiseks või põhikirja muudatuste tegemiseks on vajalik koguda üle kahe kolmandikku häältest.

4.3. Üldkoosoleku ainupädevusse puutub:

4.3.1. Põhikirja ja selle muudatuste kinnitamine
4.3.2. Juhatuse ja juhatuse esimehe (esinaise) valimine
4.3.3. Revisjonikomisjoni valimine
4.3.4. Tegevus- ja finantsaruande kinnitamine
4.3.5. Liidu ühinemise, jagunemise, lõpetamise otsustamine

4.4. Üldkoosolek protokollitakse ning protokoll kinnitatakse koosoleku juhataja ja protokollija allkirjadega.

4.5. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib liidu tegevust juhatus, kes valitakse kaheks aastaks. Juhatuse esimees valitakse kaheks aastaks.

4.6. Juhatus tegutseb liidu huvides, korraldades pidevat tegevust ning esindades liitu vajadusel oma volituste piires. Üldkoosoleku ees on juhatus aruandekohuslane. Tema kompetentsi kuulub:

4.6.1. Liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine.
4.6.2. Asjaajamise korraldamine ja lepingute sõlmimine.
4.6.3. Raamatupidamise sisseseadmine vastavalt kehtivale korrale, vastavate aruannete koostamine ja esitamine.
4.6.4. Ürituste läbiviimine.
4.6.5. Üldkoosolekute kokkukutsumine ja päevakorraprojekti koostamine.
4.6.6. Muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.

4.7. Juhatuse koosolekud viiakse läbi vastavalt vajadusele esimehe kutsel. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu poolhäälte enamusega ning vormistatakse kirjalikult.

4.8. Esimees on liidu kõrgeim ametiisik, ta esindab liitu riigiorganites, kohalikes omavalitsutes, ettevõtetes, asutustes, organisatsioonides, klubides ning suhetes üksikisikutega ilma volikirjata.

4.9. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse poolt määratud kohusetäitja.

4.10. Ametikohustuste jaotuse juhatuse liikmete vahel määrab esimees. Esimees ja juhatuse liikmed võivad saada oma töö eest tasu, mille suurus määratakse üldkoosoleku otsusega.

4.11. Juhatus on kuni kolmeteistkümne liikmeline.

4.12. Juhatusel on õigus liidu asjaajamise ja majandustegevuse korraldamiseks võtta tööle palgalisi töötajaid, kes ei ole liidu liikmed.

4.13. Juhatusel on õigus volitada liidu liikmeid (ka neid, kes ei kuulu juhatusse), samuti kolmandaid isikuid esindama liitu kohtus, teistes riigiorganites, kohalikes omavalitsustes, ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, teistes ühendustes ning suhetes üksikisikutega.

5.1. Pereliidu vara ja vahendid moodustuvad:

5.1.1. liikmemaksudest
5.1.2. sihteralditest
5.1.3. annetustest
5.1.4. liidu majanustegevusest, sealjuures tasulistest üritustest laekunud tuludest
5.1.5. muudest laekumistest

5.2. Pereliidu liikmemaksude suuruse ja nende tasumise korra kehtestab üldkoosolek.

5.3. Liidu vara ja vahendeid kasutatakse:

5.3.1. liidu asjaajamise korraldamiseks, töötajate töötasu maksmiseks, vajaliku inventari soetamiseks;
5.3.2. erifondide või sihtkapitalide moodustamiseks;
5.3.3. liidu liikmetele erakorralise materiaalse abi osutamiseks vastavalt juhatuse poolt kehtestatud korrale;
5.3.4. lepinguliste tööde eest tasumiseks.

5.4. Pereliidul on õigus:

5.4.1. omada, rentida, pantida ja võõrandada kinnis- ja vallasvara, sealhulgas maad, ehitisi, spordirajatisi ja - inventari; transpordivahendeid, materjale, aktsiaid, võlakirju jt.;
5.4.2. avada jooksvaid ja deposiitarveid pangaasutustes, teostada sularahaga ja sularahata arveldusi vastavalt kehtivale korrale; anda ja võtta laenu:
5.4.3. sõlmida lepinguid juriidiliste ja üksikisikutega liidu tegevuseks vajalike teenuste osutamiseks.

6.1. Pereliit teostab raamatupidamist vastavalt kehtivale seadusandlusele ja esitab ettenähtud korras aruandeid vastavatele organitele; võimaldab oma majandustegevuse kontrollimist.

6.2. Juhatus koostab kalendriaasta lõpus jooksva aasta finantsmajandusliku aruande ning esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.

6.3. Liidu majandustegevust, selle vastavust liidu põhikirjalistele eesmärkidele ning vahendite sihipärast ja otstarbekat kasutamist kontrollib revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku poolt liikmete hulgast üheks aastaks, kusjuures revisjonikomisjoni liige ei tohi olla liidu juhatuse liige ega palgaline töötaja. Üldkoosolek võib liidu tegevuse kontrollimiseks kutsuda audiitori, kellele makstava tasu otsustab üldkoosolek. Üldkoosolekul on ka õigus kutsuda revident tagasi enne tema volituste tähtaja lõppemist.

6.4. Revisjonikomisjon viib läbi vähemalt ühe korralise revisjoni kalendriaastas, mille tulemused esitab üldkoosolekul koos juhatuse poolt antava aruandega. Revisjonikomisjonil on õigus viia läbi erakorralisi revisjone, mille tulemustest ta samuti informeerib üldkoosolekut. Juhatus on kohustatud andma omapoolseid selgitusi revisjonikomisjoni poolt tehtud märkuste kohta.

6.5. Revisjonikomisjonil on õigus igal ajal tutvuda kõigi liidu majandustegevust ja raamatupidamist puudutavate dokumentidega, kontrollida liidu vara ja vahendite tegelikku seisu ning selle vastavust dokumentides näidatule.

7.1. Pereliit on asutatud määramata tähtajaga kesuse suhtes. Liidu ühinemine, jagunemine või lõpetamine otsustatakse üldkoosoleku poolt ple kahe kolmandiku osalejate häälteenamusega. Liidu ühinemise või jagunemise otsuses peab olema ära näidatud liidu õigusjärglane, kellele lähevad üle kõik liidu õigused ja kohustused.

7.2. Pereliit lõpetatakse järgmistel juhtudel:

7.2.1. kui üldkoosolek peab vajalikuks liidu tegevus lõpetada;
7.2.2. kui pereliidu liikmeks registreerunud liikmete arv langeb alla viie;
7.2.3. halduskohtu otsuse alusel;
7.2.4. muudel seadusandlusega ettenähtud juhtudel.

7.3. Liidu lõpetamisel valitakse üldkoosolekul likvideerimiskomisjon ning määratakse kindlaks selle asukoht.

7.4. Likvideerimiskomisjon võtab juhatuselt üle kogu asjaajamise, lõpetab liidu toimingud, kutsub kohale kõik krediitorid, kasutab kõiki võimalusi nende nõudmiste rahuldamiseks, realiseerides selles liidu vara.

7.5. Likvideerimiskomisjon avaldab viivitamatult teate liidu likvideerimise kohta ajalehes ning Riigi Teataja lisas, milles märgitakse, et krediitorid esitaksid oma nõudmised nelja kuu jooksul. Teada olevatele krediitoritele saadab likvideerimiskomisjon likvideerimisteate.

7.6. Kreeditoritele väljamaksmiseks eraldatud rahasummad kantakse likvideerimiskomisjoni poolt panka kreeditorite arveldusarvetele. Kui teada olev kreeditor ei esita nõuet, samuti kui nõude tähtaeg ei ole saabunud ja krediitor ei võta täitmist vastu, deponeeritakse krediitorile kuuluv raha. Kui pärast kõigi nõuete täitmist jääb liigu vara veel järele, antakse see üldkoosoleku otsusega kolmandatele isikutele üldkasulikuks või heategevaks otstarbeks.

7.7. Kui liidu varast ei piisa kõigi võlanõuete rahuldamiseks, on likvideerimiskomisjon kohustatud esitama kohtule pankrotiavalduse. Kui liidu liikmed on oma kohustuste täitmajätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju krediitoritele ja liidu varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad liidu liikmed ja juhatus solidaarset vastutust.

7.8. Likvideerimiskomisjoni tegebust kontrollib liidu revisjonikomisjon või audiitor, kes esitab üldkoosolekule revideerimisakti üheaegselt likvideerimiskomisjoni poolt esitatava lõpparuande ja aktiga.

7.9. Pereliidu likvideerimise tähtaja lõpul esitab likvideerimiskomisjon üldkoosolekule aruande ja lõppakti. Pärast nende kinnitamist üldkoosoleku poolt esitab likvideerimiskomisjon avalduse liidu registrist kustutamiseks. Liidu dokumendid antakse hoiule mõnele likvideerimiskomisjoni liikmele või kolmandale isikule, kelle nimi ja asukoht märgitakse mittetulundusühingute registrisse.