Eelmise nädala ajaveebinduse jätkuks: minu norimised RSS teemal on vilja kandnud, teller plõksib nüüd vabalt Movable Type abil ja tema kirjatööd on seega kättesaadavad ka minu uudiste-agregaatori jaoks. Vahur "42" katsetas kah RSSi ja ma saan aru, et pärast mõnigast kurtmist on tulemusega rahule jäänud. Või mis.

Muideks, Telleri juures arutelu teemal kui sageli peab blogima. Mina:

Blogimise sagedus on probleemiks seniks, kuniks ei kasutata lugemiseks RSS-agregaatoreid. See kui ma vahel mitu-setu päeva ei arva midagi, on nagu Priidu puhulgi märgiks et (a) mul on hetkel muud teha (b) maailm on igav ja tülgastav koht.

Jube mõnus on olla ajaveebnik ilma kohustuseta midagi deadline'iks valmis kribada. Sest ... no pakkuge, et umbes milline % "vanaajakirjanduse" (yess, näe kui hea sõna!) mahust on loodud vajadusest etteantud pindala trükimustaga katta?

Äsja alustanud Polaarkaru on kah lahe.

Ah lugege ise edasi :-)

9:40:23 AM    Google it!  

NYTimes: Channels of Influence. Kuidas sünnivad sõja-pooldajate-meeleavaldused ning millist rolli selles mängib Clearchannel. Huvitav, kes on meie pro-war meeleavalduse taga?

Samal teemal, Salon: "Shut your mouth".

Samal ajal, Saksamaal, NYTimes jälle: Germany Restricts Game It Says Glorifies War.

Sellest, kuidas ajakirjanikud töötavad, blogivad ja mida kõike satelliitside meile annab: NYTimes Improved Tools Turn Journalists Into a Quick Strike Force, Washington Post: 'Webloggers,' Signing On as War Correspondents (mõlemas loos kommentaar selle kohta, et CNN pidas õigemaks paluda Kevin Sites'ilt igasugune blogimine töö-komandeeringus olles lõpetada; ja loomulikult on kuulsamatest kuulsaim 'baghdad blogger' Salam Pax). Ahjah, WSJ kah, via Yahoo: Web Logs: Troops' War Stories In Real Time. Ja Dan Gillmore embedded ajakirjanikest: PR People, Not Reporters.

Kuro5hin arvab, et kindlasti peaks lugema seda lugu mis räägib inimkilplase ... kirgastumisest? Oli kunagi sellenimeline film nõuk-kinos. Daniel Pepper's conclusions about his experiences in Iraq as a human shield.

Ja kohe sõja alguses tundus mulle, et kõik see meediahaip ei müü pooltki nii hästi kui loodetud. Umbes nagu aasta 2000 saabumine. Washington Post / Reuters: TV's War News Coverage Outdrawn by Comedy Repeats. Mida siis sellisel puhul teha? Kas vallandada produtsent või ajada kõik näitlejate kaela? Kehva reitingu põhjusest ka NYTimes'is: War Is Test of High-Speed Web

9:30:25 AM    Google it!